Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Nine nibaluleke” kakhulu.​—MATEWU 10:31

Usinakile Yini Vele Nkulunkulu?

Usinakile Yini Vele Nkulunkulu?

LESIKUFUNDZA ENDALWENI

Sikhatsi lesibaluleke kakhulu umntfwana nakatelwe, yimizuzu yekucala lengu-60. Kungani lesikhatsi sibalulekile? Kungobe lesi sikhatsi sekutsi make nemntfwana wakhe basondzelane kakhulu. Lokusondzelana kwabo kusita lomntfwana kutsi atokhula kahle. *

Yini lesita make kutsi anakekele kahle luswane lwakhe lolusandza kutalwa? Phrofesa Jeannette Crenshaw nakachaza encwadzini i-The Journal of Perinatal Education utsi kuphakama kwe-hormone i-oxytocin “kukhuphula imiva yamake lementa kutsi afune kulutsinta luswane lwakhe, alubuke, aphindze alumunyise.” Lenye i-hormone lebakhona ngalesosikhatsi isita make akhone kwati kutsi luswane lwakhe ludzingani futsi loku kumenta asondzelane kakhulu neluswane. Kubaluleke ngani loku lesicedza kukhuluma ngako?

Kusondzelana lokukhona emkhatsini weluswane namake kwadalwa nguNkulunkulu lonelutsandvo Jehova. * INkhosi Davide yadvumisa Nkulunkulu ‘lowamkhipha esiswini’ futsi wamsita kutsi ajabulele tandla letifutfumele tamake wakhe. Wathantaza watsi: “Ngetfulwa kuwe kwasekutalweni kwami, waba nguNkulunkulu wami kusukela esiswini samake.”​—Tihlabelelo 22:9, 10.

CABANGA NGALOKU: Nangabe Nkulunkulu adala make kutsi akhone kunakekela tidzingo teluswane lwakhe, loku akusenti yini sicabange kutsi Nkulunkulu angakhona kunakekela tidzingo tetfu, njengoba “siyintalo yakhe”?​—Imisebenti 17:29.

LITSINI LIBHAYIBHELI NGEKUNAKEKELWA NGUNKULUNKULU

Jesu Khristu lomati kahle uMdali kwendlula wonkhe umuntfu, watsi: “Bojolwane lababili abatsengiswa yini ngemali yelinani lelincane? Nome kunjalo, ngeke kuwele ngisho namunye wabo emhlabatsini angaboni uYihlo. Futsi tonkhe tinwele letisetinhloko tenu tibaliwe. Ngako-ke ningesabi, nine nibaluleke kwendlula bojolwane labanyenti.”​—Matewu 10:29-31.

Bambalwa bantfu labanaka tinyoni letincane lesitibonako, ayisakhulunywa-ke nangabe yinye iwela emhlabatsini. Kodvwa Babe wetfu losezulwini uyatinaka tonkhe! Nanobe tinyoni tingaba tinyenti kanganani, atikabaluleki kakhulu kwendlula bantfu. Naku lesikufundzako: Akukafaneli sesabe, sicabange kutsi Nkulunkulu akasinakekeli, kunaloko uyasinakekela!

Nkulunkulu unendzaba natsi futsi uyasinakekela

ImiBhalo iyasiciniekisa

  • “Emehlo aSimakadze abuka yonkhe indzawo, abone bonkhe bantfu labalungile nalabangakalungi.”—TAGA 15:3.

  • “Emehlo aSimakadze akesuki kulabalungile, tindlebe takhe atisuki ekukhaleni kwabo.”​—TIHLABELELO 34:15.

  • “Ngiyakwetsaba ngijabule ngemusa wakho, ngobe wena ukubonile kuhlupheka kwami, watati tinsizi temphefumulo wami.”​—TIHLABELELO 31:7.

“BENGICABANGA KUTSI JEHOVA AKANGITSANDZI”

Kungasisita yini kwati kutsi Nkulunkulu unendzaba natsi nekutsi uyasinakekela? Kungasisita kakhulu, njengoba Hannah, * waseNgilandi achaza:

“Tikhatsi letinyenti bengicabanga kutsi Jehova akangitsandzi futsi nemithantazo yami bekangayiphendvuli. Ngacabanga kutsi bengite kukholwa lokucinile. Bengiva ngatsi ngiyajeziswa nobe anginakwa ngenca yekutsi angikabaluleki. Ngeva shengatsi Nkulunkulu akanendzaba nami.”

Nobe kunjalo, Hannah akasangabati kutsi Jehova uyamtsandza futsi uyamnakekela. Yini leyashintja indlela lebekativa ngayo? Utsi: “Kwatsatsa sikhatsi kutsi ngishintje. Ngikhumbula lenye inkhulumo yeliBhayibheli leyangitsintsa kakhulu. Lenkhulumo beyikhuluma ngenhlawulo yaJesu, futsi yangisita ngaciniseka kutsi Jehova uyangitsandza. Njalo nje nangibona kutsi Jehova uyayiphendvula imithantazo yami, bengivele ngikhale ngoba bengibona kutsi uyangitsandza. Kutadisha liBhayibheli kanye nekuya njalo emihlanganweni yaBoFakazi BaJehova kwangifundzisa lokunyenti ngaJehova, buntfu bakhe kanye nendlela lativa ngayo ngatsi. Nyalo sekuyangikhanyela kutsi Jehova uyasitsandza futsi uyasinakekela nekutsi unendzaba nemuntfu ngamunye.”

Kuyasikhutsata loko lokushiwo nguHannah. Kodvwa singaciniseka njani kutsi Nkulunkulu uyayicondza futsi uyayikhumbula indlela lesitiva ngayo? Sihloko lesilandzelako sitawucoca kabanti ngalombuto.

^ sig. 3 Labanye bomake labanesifo lesibangela kukhatsateka (i-postpartum depression), abakhoni kusondzelana netinswane tabo ngemuva kwekubeleka. Kodvwa akukafanele batisole ngaloko. I-U.S. National Institute of Mental Health itsi lesifo “kungenteka sibangelwa buhlungu kanye nekucindzeteka labakuvako . . . kodvwa lobuhlungu abubangelwa nguloko make lakwentako nobe loko langakwenti.” Kute utfole kwatiswa lokwengetiwe ngalesifo, fundza sihloko lesitsi “Understanding Postpartum Depression” lesiku-Phaphama! ya-June 8, 2003.

^ sig. 5 Jehova ligama laNkulunkulu lelitfolakala eBhayibhelini.​—Tihlabelelo 83:18.

^ sig. 15 Lamanye emagama lakuloluchungechunge lwetihloko ashintjiwe.