Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Te Yehowa Odasefoi Naa Wolokasemɔ Amɛhãa Tɛŋŋ?

Te Yehowa Odasefoi Naa Wolokasemɔ Amɛhãa Tɛŋŋ?

 Wɔdamɔɔ shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ anɔ wɔkpɛɔ wɔyiŋ yɛ wolokasemɔ he. Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo damɔɔ ehenilee ni ekɛ Biblia lɛ etsɔse lɛ nɔ ekɛ shishitoo mlai tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsuɔ nii. a

 Wolokasemɔ he yɛ sɛɛnamɔ

 Wolokasemɔ baaye abua bo ni “ohiɛ akã shi ni ojwɛŋ jogbaŋŋ,” enɛɛmɛi ji sui ni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔná. (Abɛi 2:​10, 11; 3:​21, 22) Kɛfata he lɛ, Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛtsɔɔ mɛi nibii ni efã amɛ lɛ. (Mateo 28:19, 20) Enɛ hewɔ lɛ, wɔwoɔ wɔsafoŋbii lɛ hewalɛ ni wɔyeɔ wɔbuaa amɛ koni amɛná wolokasemɔ ni sa, amɛkase nikanemɔ, niŋmaa, kɛ bɔ ni akɛ mɛi gbaa sane jogbaŋŋ ahãa, b ní agbɛnɛ hu amɛle nibii ni kɔɔ jamɔi krokomɛi kɛ kusumii loo maji krokomɛi nɔ bii ahe.​—1 Korintobii 9:20-22; 1 Timoteo 4:13.

 Nɔyelii hu le sɛɛnamɔ ni yɔɔ wolokasemɔ he, no hewɔ lɛ, bei pii lɛ, amɛwoɔ mla koni oblahii kɛ oblayei aya praimari skul kɛ sɛkɛndre skul. Wɔboɔ mlai nɛɛ atoi ejaakɛ, akɛ famɔ ehã yɛ Biblia lɛ mli akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi awo hegbɛi [loo nɔyelii] ni yeɔ nɔ lɛ ashishi.” (Romabii 13:1) Kɛfata he lɛ, wɔwoɔ wɔbii lɛ hewalɛ koni amɛsumɔ skul ni amɛkase nii waa ni amɛna wolokasemɔ akɛ ehe miihia. c Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ní nyɛfeɔ lɛ, nyɛjiea nyɛmusuŋ nyɛtsua, taakɛ Nuŋtsɔ lɛ nyɛtsuɔ nyɛhãa ni jeee gbɔmɛi.”​—Kolosebii 3:​23, Ga Biblia lɛ.

 Wolokasemɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkwɛɔ wɔwekui. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “kɛ́ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, kɛ titri lɛ, lɛ diɛŋtsɛ eshĩabii lɛ, ekwa hemɔkɛyeli lɛ, ni eji gbɔmɔ gbonyo fe mɔ ni bɛ hemɔkɛyeli.” (1 Timoteo 5:8) Skul nikasemɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhã wɔ akɛ wɔkwɛ wɔwekui lɛ. Wolo ni ji, The World Book Encyclopedia lɛ wie akɛ, oti titri hewɔ ni ayaa skul ji “koni eye ebua mɛi ni amɛbatsɔmɔ gbɔmɛi kpakpai ni tsuɔ nii waa ni abaaná amɛhe sɛɛ . . . yɛ hei ni amɛyɔɔ.” Mɔ ko ni etee skul bɔ ni sa, ni ekase nitsumɔ ko ni ele lɛ jogbaŋŋ lɛ baanyɛ akwɛ eweku jogbaŋŋ fe mɔ ni eyako skul ni ekaseko nitsumɔ ko.​—Abɛi 22:29.

 Agbɛnɛ hu, fɔlɔi yeɔ amɛbuaa amɛbii lɛ ni amɛtsɔseɔ amɛ koni wɔsɛɛ lɛ, ekatɔ bii lɛ, ni kɛ́ bii lɛ tee skul bɔ ni sa lɛ, ebaanyɛ eye ebua amɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ. (2 Korintobii 12:14) Wɔwoɔ fɔlɔi hewalɛ koni amɛbɔ mɔdɛŋ amɛwo amɛbii skul, ekɔɔɔ he eko bɔ ni shihilɛ lɛ ji yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ; kɛ́ ebiɔ ni amɛwo amɛbii askulyaa he nyɔmɔ jio, skulnámɔ wa yɛ jɛmɛ jio, loo eji tɔ̃mɔ yɛ kusum naa po. d Agbɛnɛ hu, wɔwoɔ fɔlɔi ŋaa kɛtsɔɔ amɛ gbɛi anɔ ni amɛbaatsɔ amɛye amɛbua amɛbii ni yaa skul lɛ. e

 Esa akɛ akɛ jwɛŋmɔ ni ja asusu wolokasemɔ he

 Wɔpɛiɔ skul kɛ ninenaa nitsumɔi srɔtoi ni yɔɔ lɛ amli jogbaŋŋ. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ni jwɛŋmɔ esako lɛ heɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ, shi hiɛtɛ̃lɔ kwɛɔ enajifaamɔi jogbaŋŋ.” (Abɛi 14:15) Kɛ́ wɔgbe sɛkɛndre skul naa, ni ehe bahia ni wɔtsa nɔ lɛ, wɔkɛ shishitoo mla nɛɛ tsuɔ nii kɛpɛiɔ skul henɔi srɔtoi lɛ kɛ ninenaa nitsumɔi srɔtoi ni yɔɔ amli, shika abɔ ni wɔbaafite, kɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ eko fɛɛ eko he lɛ amli jogbaŋŋ dani wɔkpɛɔ yiŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ, kɛ́ wɔkase ninenaa nitsumɔ ko lɛ, wɔnáa he sɛɛ waa ni ehãaa wɔfite be tsɔ.

 Nii ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ wɔ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe nɔ ni skul srɔtoi ni adesai eto he gbɛjianɔ lɛ tsɔɔ. Nibii ni Nyɔŋmɔ jɛɔ Biblia lɛ mli etsɔɔ wɔ lɛ hãa wɔnáa nilee ni baahã wɔná naanɔ wala, shi jeee nakai eji yɛ wolokasemɔ ni adesai eto he gbɛjianɔ lɛ gbɛfaŋ. (Yohane 17:3) Agbɛnɛ hu, etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaafee wɔjie sui kpakpai akpo, sui nɛɛ ekomɛi ji ‘jalɛ nifeemɔ, jalɛsaneyeli, nibii ni ja, ni ehãa wɔnuɔ nɔ ni ekpakpafeemɔ tsɔɔ diɛŋtsɛ hu shishi.’ (Abɛi 2:9) Bɔfo Paulo ná wolokasemɔ ni tamɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ yunivɛsiti, shi fɛɛ sɛɛ lɛ ewie akɛ, “Kristo Yesu he nilee” lɛ “jara wa fe fɛɛ.” (Filipibii 3:8; Bɔfoi 22:3) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa Odasefoi komɛi etee yunivɛsiti, shi amɛyɔse akɛ nibii ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ amɛ lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe nɔ ni amɛyakase yɛ yunivɛsiti lɛ. f

Tsɔsemɔi ni ajɛɔ Biblia lɛ mli akɛhãa hãa abaa jeŋ jogbaŋŋ

 Yunivɛsiti baanyɛ ahã mɔ ko kɛ ehe awo jeŋba sha mli ni efite naanyobɔɔ ni yɔɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ

 Biblia abɛ ko kɛɛ akɛ: “Hiɛtɛ̃lɔ naa oshãra lɛ, ni eteɔ ehe.” (Abɛi 22:3) Yehowa Odasefoi nuɔ he akɛ, shihilɛi ni yɔɔ yunivɛsitii komɛi amli loo nikasemɔhei krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ amli lɛ baanyɛ ahã mɔ ko kɛ ehe awo jeŋba sha mli, loo ehã naanyobɔɔ ni yɔɔ mɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ afite. Enɛ hewɔ lɛ, Odasefoi babaoo halaa akɛ amɛyaŋ hei ni tamɔ nɛkɛ, ni amɛhãŋ amɛbii hu aya. Amɛnuɔ he akɛ, awoɔ mɛi hewalɛ yɛ nikasemɔhei nɛɛ koni amɛhe susumɔi ni ejaaa tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amɛye:

  •   Susumɔ ni ejaaa: Kɛ́ mɔ ko ná shika lɛ enáa miishɛɛ ni ehiɔ shi shweshweeshwe

     Mɛi komɛi susuɔ akɛ, ja mɔ ko egbe yunivɛsiti naa dani ebaanyɛ ená nitsumɔ ni awoɔ mɔ nyɔmɔ pii, no hewɔ lɛ, oti titri ni ma mɛi ni yaa lɛ ateŋ mɛi babaoo ahiɛ ji ni amɛná shika pii. Mɛi komɛi susuɔ akɛ shika ji nɔ ni baahã amɛná miishɛɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ, shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, susumɔ nɛɛ ejaaa. (Jajelɔ 5:​10) Biblia lɛ tsɔɔ hu akɛ, “shikasuɔmɔ ji nibii fɔji srɔtoi fɛɛ ashishifãi” ni bei pii hu lɛ, ehãa mɔ hemɔkɛyeli tãa. (1 Timoteo 6:​10) Yehowa Odasefoi feɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛkahã “ninámɔ lakamɔ” lɛ tsɔ amɛ tsɔne.​—Mateo 13:22.

  •   Susumɔ ni ejaaa: Esa akɛ mɔ aya yunivɛsiti koni ehiɛ aba nyam loo abu lɛ

     Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nika Gilauri, ni ji Georgiabii lɛ atsutsu maŋsɔɔlɔ ko lɛ ŋma yɛ susumɔ ni emaŋbii lɛ babaoo hiɛ lɛ he akɛ: “Ŋmɛnɛ lɛ, etamɔ nɔ ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Georgia lɛ aná yunivɛsiti yijiemɔ wolo. . . . [Be ko ni eho lɛ,] anaa oblahii kɛ oblayei ni eyako yunivɛsiti lɛ akɛ amɛmiishwie amɛwekui lɛ ahiɛ shi.” g Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ ni wɔkatao hiɛnyam yɛ je nɛɛ mli. Yesu kɛɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ ebeiaŋ, ni taoɔ hiɛnyam lɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛwoɔ gbɔmɛi ahiɛ nyam ni nyɛtaoɔ hiɛnyam kɛjɛɔ amɛdɛŋ . . .  lɛ, te nyɛbaafee tɛŋŋ nyɛhe nyɛye lɛ?” (Yohane 5:​44) Shihilɛ ni yaa nɔ yɛ yunivɛsiti srɔtoi lɛ amli lɛ baanyɛ ahã mɛi awó amɛhe nɔ, ni enɛ ji su ko ni Nyɔŋmɔ nyɛɔ.​—Abɛi 6:​16, 17; 1 Petro 5:5.

  •   Susumɔ ni ejaaa: Mɔ fɛɛ mɔ baakpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he

     Yehowa Odasefoi sumɔɔ ni Nyɔŋmɔ atsɔɔ amɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. (Yesaia 5:​20) Kɛ̃lɛ, sane ko ni aŋma awo wolo ni ji Journal of Alcohol and Drug Education lɛ mli lɛ tsɔɔ mli akɛ, tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni yɔɔ yunivɛsiti srɔtoi lɛ amli lɛ hãa skulbii lɛ ateŋ mɛi babaoo “kpɛɔ yiŋ ni kɛ nɔ ni amɛle momo yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ kpãaa gbee.” h Sane nɛɛ kɛ shishitoo mla ko ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ kpãa gbee, ni no ji: “Naanyobɔɔ gbonyo fiteɔ sui kpakpai.” (1 Korintobii 15:33) Nibii ni Nyɔŋmɔ nyɛɔ tamɔ dãatɔɔ, tsofãi ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, kɛ ajwamaŋbɔɔ ji nibii titrii ni yaa nɔ yɛ yunivɛsitii lɛ amli, ni bei komɛi po lɛ, awoɔ mɛi hewalɛ ni amɛ hu amɛfee eko.​—1 Korintobii 6:9, 10; 2 Korintobii 7:1.

  •   Susumɔ ni ejaaa: Yunivɛsitiyaa ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ ahã je lɛŋ shihilɛ ahi jogbaŋŋ

     Wɔyɔse akɛ, mɛi babaoo yaa yunivɛsiti koni amɛshihilɛ ahi, loo koni amɛhã je lɛŋ shihilɛ ahi, shi jeee koni amɛná nii, amɛhiɛ aba nyam, loo amɛtsɔ gbɛ ni ejaaa nɔ amɛná miishɛɛ. Naagba bɛ otii nɛɛ ahe, shi esoro otii kwraa ni Yehowa Odasefoi kɛmamɔɔ amɛhiɛ. Tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ, wɔ hu wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ akɛ no pɛ baahã je lɛŋ shihilɛ ahi. (Mateo 6:​9, 10) Kɛ̃lɛ, wɔtaaa shi efolo ni wɔmɛ koni Maŋtsɛyeli lɛ abatsu je lɛŋ naagbai lɛ ahe nii. Moŋ lɛ, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ, wɔshiɛɔ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ” yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ kɛyeɔ wɔbua mɛi akpei ohai abɔ daa afi koni amɛtsake ni amɛshihilɛ ahi. i​—Mateo 24:14.

a Odasefoi oblahii kɛ oblayei ni kɛ amɛfɔlɔi yɔɔ shĩa lolo lɛ boɔ nɔ ni amɛfɔlɔi lɛ kɛɔ amɛ yɛ wolokasemɔ he lɛ toi kɛ́ eteee shi ewooo Nyɔŋmɔ mlai.​—Kolosebii 3:​20.

b Enɛ hewɔ lɛ, wɔkala woji tamɔ Kasemɔ Nikanemɔ Kɛ Niŋmaa kɛ ekrokomɛi akpekpei 11 kɛ sɛɛ ni akɛkaseɔ nikanemɔ kɛ niŋmaa. Agbɛnɛ hu wɔtsɔɔ mɛi nikanemɔ kɛ niŋmaa yɛ wiemɔi 120 amli yɛ je lɛŋ hei srɔtoi, ni wɔheee shika. Kɛjɛ afi 2003 kɛyashi afi 2017 lɛ, wɔtsɔɔ mɛi aaafee 70,000 nikanemɔ kɛ niŋmaa.

c Kwɛmɔ sane ni ji “Ani Esa Akɛ Makpa Skulyaa?” lɛ.

d Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔwoɔ fɔlɔi hewalɛ koni amɛwo amɛbihii kɛ amɛbiyei skul. Kwɛmɔ sane ni ji “Ani Esa akɛ Mibi Aya Skul?” ni je kpo yɛ March 15, 2003, Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.

f Kwɛmɔ jw.org lɛ fã ni ji “Bɔ Ni Fee Ni Wala Ba​—Susumɔi Ni Mɛi Hiɛ Yɛ He” lɛ.

g Practical Economics: Economic Transformation and Government Reform in Georgia 2004​—2012, baafa 170.

h Volume 61, No. 1, April 2017, baafa 72.

i Kwɛmɔ jw.org lɛ fã ni ji “Biblia Lɛ Tsakeɔ Mɛi” lɛ koni ona bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ tsakeɔ mɛi.