Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa—Wɔbobaahe

Yehowa—Wɔbobaahe

“Nuŋtsɔ [Yehowa,] bo ji wɔbobaahe yɛ yinɔi fɛɛ mli.”—LALA 90:1.

1, 2. Te Nyɔŋmɔ webii lɛ naa jeŋ fɔŋ nɛɛ amɛhaa tɛŋŋ, ni mɛɛ shihilɛhe amɛyɔɔ?

 ANI onuɔ he akɛ oyɛ shweshweeshwe yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli? Kɛ́ jeee nakai onuɔ he lɛ, belɛ jeee okome! Kɛjɛ blema lɛ, mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛɛlɛŋ lɛ nuɔ he akɛ amɛji gbɔi loo mɛi kpɔji yɛ je nɛɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ jɛɔ shihilɛhe kome kɛyaa shihilɛhe kroko yɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, “amɛjaje akɛ gbɔi kɛ mɛi kpɔji ji amɛ.”—Heb. 11:13.

2 Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu, ni ‘amɛmaŋ lɛ ŋwɛi eyɔɔ’ lɛ hu naa amɛhe akɛ amɛji “gbɔi kɛ mɛi kpɔji” yɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ mli. (Fil. 3:20; 1 Pet. 2:11) Kristo “tooi krokomɛi” lɛ hu ‘jɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni Yesu hu jɛɛɛ je lɛ mli lɛ.’ (Yoh. 10:16; 17:16) Shi Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ ‘shihilɛhe.’ Ejeee shihilɛhe ko ni wɔbaanyɛ wɔna kɛ wɔhiŋmɛii, shi eji he ko ni abuɔ wɔhe ni ajieɔ suɔmɔ krɔŋŋ kpo atsɔɔ wɔ yɛ. Mose ŋma akɛ: ‘Nuŋtsɔ Yehowa, bo ji wɔbobaahe yɛ yinɔi fɛɛ mli.’ * (Lala 90:1) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ‘abobaahe’ eha enɔkwa tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ eji ‘abobaahe’ kɛha etsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ ebaafee abobaahe pɛ ni yɔɔ eha etsuji lɛ wɔsɛɛ?

YEHOWA—‘ABOBAAHE’ KƐHA ETSUJI NI HI SHI YƐ BLEMA LƐ

3. Mɛni he akɛ Yehowa to yɛ Lala 90:1 lɛ, ni mɛni hewɔ?

3 Bei komɛi lɛ, Biblia lɛ kɛ Yehowa toɔ nibii ni wɔbaanyɛ wɔna lɛ ahe bɔni afee ni wɔnu esui lɛ ashishi jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Lala 90:1 lɛ kɛ Yehowa to ‘abobaahe,’ loo shihilɛhe he. Kɛ́  wɔmiisusu shihilɛhe he lɛ, nɔ ni baa wɔjwɛŋmɔŋ nɔŋŋ ji he ko ni suɔmɔ, hejɔlɛ, kɛ hebuu yɔɔ. Mɛni hewɔ akɛ Yehowa to shihilɛhe he lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ Yehowa lɛ, suɔmɔ ji lɛ. (1 Yoh. 4:8) Ekɛɔ hu akɛ eji hejɔlɛ Nyɔŋmɔ, ni akɛ, ebuɔ etsuji ahe. (Lala 4:9) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni ekɛ anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema tamɔ Abraham, Isak, kɛ Yakob ye ha lɛ he okwɛ.

4, 5. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ‘abobaahe’ eha Abraham?

4 Bo lɛ susumɔ bɔ ni Abraham, ni no mli lɛ atsɛɔ lɛ Abram lɛ nu he eha beni Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Jee oshikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ojaku lɛ . . . kɛya shikpɔŋ ni matsɔɔo lɛ nɔ” lɛ he okwɛ. Kɛ́ Abraham ye etsui yɛ sane nɛɛ he lɛ, no lɛ Yehowa wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ shɛje emii akɛ: “Maha otsɔ jeŋmaŋ kpeteŋkpele, ni majɔɔo, ni maha ogbɛ́i ada . . . Ni majɔɔ mɛi ni jɔɔo, ni mɔ ni lomɔɔo lɛ, malomɔ lɛ.”—1 Mose 12:1-3.

5 Yehowa tsɔ wiemɔi nɛɛ anɔ efee ehe abobaahe ni yɔɔ shweshweeshwe eha Abraham kɛ eseshibii lɛ. (1 Mose 26:1-6) Yehowa ye eshiwoo lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eŋmɛɛɛ gbɛ ni Mizraim maŋtsɛ Farao kɛ Gerar maŋtsɛ Abimelek abule Sara, ní amɛgbe Abraham. Ebu Isak kɛ Rebeka he yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. (1 Mose 12:14-20; 20:1-14; 26:6-11) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “[Yehowa] eŋmɛɛɛ mɔ ko mɔ ko gbɛ ni efee amɛ efɔŋ, ni ekã maŋtsɛmɛi yɛ amɛhewɔ akɛ: ‘Nyɛkataa mimɛi ni mifɔ amɛ mũ lɛ ahe, ni migbalɔi lɛ hu, nyɛkafea amɛ nɔ ko!’”—Lala 105:14, 15.

“Mishiŋo””

6. Mɛni Isak kɛɛ Yakob, ni ekolɛ te Yakob nu he eha tɛŋŋ?

6 Abraham nabi Yakob fata nakai gbalɔi lɛ ahe. Beni Yakob shɛ he ni ekɛ yoo baahi shi lɛ, etsɛ Isak kɛɛ lɛ akɛ: “Kaawɛ yoo yɛ Kanaan biyei lɛ ateŋ. Tee shi ni oya onyɛ tsɛ Betuel we lɛ yɛ Mesopotamia, ni oyawɛ yoo yɛ jɛi yɛ . . . Laban biyei lɛ ateŋ.” (1 Mose 28:1, 2) Yakob fee bɔ ni etsɛ Isak kɛɛ lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Eshi eweku lɛ yɛ Kanaan ni eeenyɛ efee akɛ ekome too efã gbɛ kilomitai ohai abɔ kɛtee Haran niiaŋ. (1 Mose 28:10) Ekolɛ esusu eyiŋ akɛ: ‘Be enyiɛ po mayaye yɛ jɛi? Ani mitsɛkwɛ̃ lɛ baahere mi hiɛmɛɛ, ni eha mi ŋa ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei?’ Kɛ́ Yakob hiɛ susumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ, belɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔ ni ba beni eshɛ Luz ni kɛ Beersheba teŋ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 100 lɛ, ha ejie yɛ ejwɛŋmɔŋ. Mɛni ba yɛ Luz?

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ lamɔ nɔ eshɛje Yakob mii?

 7 Yehowa jie ehe kpo etsɔɔ Yakob yɛ lamɔ mli yɛ Luz ni ekɛɛ: ‘Naa, mikɛo yɛ, ni he fɛɛ he ní oyaa lɛ mabu ohe, ni mikɛo aaaba shikpɔŋ nɛɛ nɔ ekoŋŋ; ejaakɛ mishiŋo kɛyashi beyinɔ ní mafee nɔ ni mitsĩ tã mikɛɛo lɛ.’ (1 Mose 28:15) Kwɛ bɔ ni nakai miishɛjemɔ wiemɔi lɛ baaha Yakob tsui anyɔ emli aha! No sɛɛ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Yakob he he tswa shi koni eyashɛ ni ekwɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ baaba mli eha. Kɛ́ oshi omaŋ ni ekolɛ oosɔmɔ yɛ maŋ kroko nɔ lɛ, ekolɛ susumɔi ni ba Yakob yiŋ lɛ baaba oyiŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa efee nibii pii eha bo ni haa onáa nɔmimaa akɛ esusuɔ ohe.

8, 9. Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa tsɔɔ akɛ eji ‘abobaahe’ kɛha Yakob, ni mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ enɛ mli?

8 Beni Yakob yashɛ Haran lɛ, etsɛkwɛ̃ Laban here lɛ hiɛmɛɛ, ni sɛɛ mli lɛ ekɛ Lea kɛ Rahel ha lɛ gbala. Shi fee sɛɛ lɛ, Laban ka akɛ ebaashishiu Yakob, ni etsake enyɔmɔwoo lɛ hiɛ shii nyɔŋma sɔŋŋ! (1 Mose 31:41, 42) Shi Yakob to etsui shi yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli ejaakɛ eyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baaye ebua lɛ—ni Yehowa ye ebua lɛ hu! Beni Nyɔŋmɔ kɛɛ Yakob akɛ eku esɛɛ kɛya Kanaan lɛ, no mli lɛ ená “tooi pii kɛ weyei kɛ wehii kɛ yomai kɛ tejii.” (1 Mose 30:43) Bɔ ni Yakob hiɛ sɔ nɔ ni Yehowa fee eha lɛ lɛ sɔŋŋ ha esɔle akɛ: “Omɔbɔnalɛi kɛ onɔkwayeli fɛɛ ni ojie otsɔɔ otsulɔ lɛ, ekome folo nɛkɛ esaaa mi; shi tso mihiɛ kɛfo Yordan nɛɛ, ni agbɛnɛ mitsɔ asafokui enyɔ.”—1 Mose 32:11.

9 Nɔkwɛmɔnii nɛɛ haa wɔnaa akɛ Mose wiemɔi lɛ ji anɔkwale akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa,] bo ji wɔbobaahe yɛ yinɔi fɛɛ mli”! (Lala 90:1) Yehowa tsakeko. Ekã he esumɔɔ etsuji anɔkwafoi lɛ, ebuɔ amɛhe, ni esusuɔ amɛhe. (Yak. 1:17) Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni efeɔ enɛ ehaa.

YEHOWA—“WƆBOBAAHE” ŊMƐNƐ

10. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baaya nɔ afee abobaahe eha etsuji lɛ?

10 Susumɔ shihilɛ nɛɛ he okwɛ: Odamɔ saneyelihe ko ni ooye odase oshi nuu ko ni he wa ni le nii waa. Eji amalelɔ kɛ gbɔmɔgbelɔ kpanaku, ni eyɛ mɛi yɛ je lɛŋ fɛɛ ni tsuɔ nii amɛhaa lɛ. Kɛ́ oshi saneyelihe lɛ nakai gbi lɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ? Ani obaanu he akɛ oyɛ shweshweeshwe? Dabi kɔkɔɔkɔ! Tɔmɔ bɛ he akɛ obaabi ni abu ohe. Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ haa wɔnaa shihilɛ ni Yehowa tsuji fɛɛ ni kɛ ekãa yeɔ ehe odase, ni amɛkpaa ehenyɛlɔ ni fe fɛɛ, ni ji Satan lɛ he mama lɛ yɔɔ mli ŋmɛnɛ. (Nyɛkanea Kpojiemɔ 12:17.) Shi ani Satan enyɛ ebule Nyɔŋmɔ webii lɛ ashishi? Dabi! Anɔkwa, wɔmiiya nɔ wɔmiishwere yɛ mumɔŋ, ni yiŋtoo kome pɛ hewɔ wɔnyɛɔ wɔfeɔ nakai lɛ. No ji akɛ: Yehowa kã he eji “wɔbobaahe,” titri lɛ, yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. (Nyɛkanea Yesaia 54:14, 17.) Shi kɛ́ wɔha Satan laka wɔ lɛ, Yehowa eyaŋ nɔ efeŋ “wɔbobaahe.”

Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ fĩɔ etsuji lɛ asɛɛ ni amɛbuɔ amɛhe

11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Abraham, Isak, kɛ Yakob dɛŋ?

11 Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ kroko hu ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Abraham, Isak, kɛ Yakob dɛŋ. Eyɛ mli akɛ amɛhi Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ moŋ, shi amɛtsi amɛhe kɛjɛ maŋbii lɛ ahe, ni amɛkɛ amɛhe wooo nibii fɔji ni amɛfeɔ lɛ amli. (1 Mose 27:46) Ehe ehiaaa ni awo amɛ mlai babaoo yɛ nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii he. Amɛle nɔ ni Yehowa sumɔɔ kɛ nɔ ni esumɔɔɔ. Akɛni eji amɛbobaahe hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo je lɛŋ nifeemɔi lɛ amli. Moŋ lɛ, amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ je lɛ he. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni sa po  amɛfee amɛha wɔ nɛkɛ! Ani okaseɔ Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ yɛ nanemɛi ni ohalaa kɛ nibii ni okɛjieɔ ohiɛtserɛ lɛ mli? Dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi komɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ amɛnifeemɔi tsɔɔ akɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛhe ejɔ amɛ yɛ Satan je lɛ mli. Kɛ́ onuɔ he nakai fioo po lɛ, ofainɛ, sɔlemɔ yɛ he. Kaimɔ akɛ, je lɛ Satan nɔ ni. Ni eji pɛsɛmkunyatsɛ ni susuuu wɔhe.—2 Kor. 4:4; Efe. 2:1, 2.

12. (a) Mɛɛ yelikɛbuamɔ Yehowa kɛhaa ewebii lɛ? (b) Te onaa yelikɛbuamɔ ni Yehowa kɛhaa wɔ nɛɛ ohaa tɛŋŋ?

12 Bɔni afee ni wɔjo Satan ŋaatsɔi lɛ anaa foi lɛ, esa akɛ wɔmɔ yelikɛbuamɔi fɛɛ ni Yehowa kɛhaa ewebii lɛ, ni ji mɛi ni kɛ lɛ feɔ amɛbobaahe lɛ mli. Ekomɛi ji Kristofoi akpeei, weku jamɔ, kɛ ‘gbɔmɛi ateŋ nikee nii,’ ni ji asafoŋ onukpai ni shɛjeɔ wɔmii ni yeɔ amɛbua wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ anaa lɛ. (Efe. 4:8-12) Nyɛminuu George Gangas, ni kɛ afii babaoo sɔmɔ akɛ Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ ŋma akɛ: “Kɛ́ miyɛ [Nyɔŋmɔ webii lɛ] ateŋ lɛ, mihe jɔɔ mi tamɔ bɔ ni mɔ ko he jɔɔ lɛ kɛ eyɛ ewekumɛi ateŋ lɛ nɔŋŋ.” Ani nakai ji bɔ ni onuɔ he?

13. Mɛɛ sane ni he hiaa waa wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Hebribii 11:13 lɛ mli?

13 Nɔ kroko hu ni he hiaa waa ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Abraham, Isak, kɛ Yakob dɛŋ ji akɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei akɛ wɔɔha ana akɛ esoro wɔ yɛ mɛi ni bɔle wɔ lɛ ahe. Taakɛ wɔna yɛ  kuku 1 lɛ mli lɛ, ‘amɛjaje akɛ gbɔi kɛ mɛi kpɔji ji amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.’ (Heb. 11:13) Ani otswa ofai shi akɛ obaaha ana akɛ esoro bo? Eji anɔkwale akɛ, jeee be fɛɛ be nakai feemɔ yɔɔ mlɛo. Shi yɛ yelikɛbuamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Kristofoi krokomɛi kɛhaa lɛ naa lɛ, obaanyɛ ofee nakai. Kaimɔ akɛ, jeee okome okɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ. Mɛi fɛɛ ni miisumɔ akɛ amɛsɔmɔ Yehowa lɛ kɛ Satan kɛ eje lɛ ená nɔmɔ! (Efe. 6:12) Shi kɛ́ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔha efee wɔbobaahe lɛ, wɔbaanyɛ wɔye kunim.

14. Mɛɛ “maŋ” Abraham kwɛ lɛ gbɛ?

14 Nɔ kroko ni he hiaa hu ji akɛ: Esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ ama juromɔnɔ lɛ nɔ taakɛ Abraham fee lɛ. (2 Kor. 4:18) Bɔfo Paulo ŋma akɛ Abraham kwɛ “maŋ ní yɔɔ shishitoo ní wa ní etolɔ kɛ emalɔ ji Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ.” (Heb. 11:10) Nakai “maŋ” lɛ ji Mesia Maŋtsɛyeli lɛ. Ehe bahia ni Abraham akwɛ nakai “maŋ” lɛ gbɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ehe ehiaaa ni wɔkwɛ lɛ gbɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji  akɛ, eeeye nɔ amrɔ nɛɛ yɛ ŋwɛi. Kɛfata he lɛ, odaseyelii babaoo tsɔɔ akɛ etsɛŋ ni ebaaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Ani okɛ onifeemɔi tsɔɔ akɛ ohiɛ kã nakai Maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Ani okɛ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli, ni otsiɔ ohe kɛjɛɔ je lɛ he?—Nyɛkanea 2 Petro 3:11, 12.

YEHOWA BAAYA NƆ AFEE “WƆBOBAAHE”

15. Mɛni mɛɔ mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ je lɛ nɔ lɛ?

15 Beni Satan je lɛ bɛŋkɛɔ enaagbee lɛ, naagbai ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ amli baawa waa. (Mat. 24:7, 8) Ni kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ fɛ́ lɛ, shihilɛ lɛ mli baawo wu kwraa. Abaakpata nibii ahiɛ, ni ŋmiŋmi baamɔmɔ mɛi. (Hab. 3:16, 17) Jijaamɔ ni mɛi baajijaa lɛ sɔŋŋ baaha kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, amɛyatao hebuu yɛ “gɔji lɛ kɛ tɛsai lɛ” amli. (Kpoj. 6:15-17) Shi tɛsaa ko loo maŋkwramɔŋ kɛ guɔyeli gbɛjianɔtoi ni tamɔ gɔji lɛ nyɛŋ aye abua amɛ kwraa.

16. Te esa akɛ wɔbu Kristofoi asafo lɛ wɔha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

16 Kɛlɛ, Yehowa baaya nɔ abu ewebii lɛ ahe yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. ‘Amɛbaanya yɛ Yehowa mli’ taakɛ gbalɔ Habakuk fee lɛ. Ni ‘amɛmli aaafili amɛ yɛ amɛyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli.’ (Hab. 3:18) Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa baafee “wɔbobaahe” yɛ nakai jaramɔ be lɛ mli? Esa akɛ wɔmɛ ni wɔkwɛ. Shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ sane nɛɛ he akɛ: Taakɛ ebalɛ yɛ Israelbii lɛ agbɛfaŋ beni amɛshiɔ Mizraim lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ baaha “asafo babaoo” lɛ ni baaya nɔ ahi shi akɛ kuu lɛ. (Kpoj. 7:9; nyɛkanea 2 Mose 13:18.) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baatsɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ aha? Yehowa baatsɔɔ wɔ nɔ ni esa akɛ wɔfee, ekolɛ kɛtsɔ asafoi lɛ anɔ. Anɔkwa, etamɔ nɔ ni asafoi akpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ ŋmɛnɛ lɛ ji ‘piai’ ni awie he yɛ Yesaia 26:20 lɛ. (Nyɛkanea.) Ani obuɔ asafoŋ kpeei ni ooya lɛ akɛ nɔ ko flɛflɛ? Ani okɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhaa yɛ asafo lɛ mli lɛ tsuɔ nii oya nɔŋŋ?—Heb. 13:17.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ji ‘abobaahe’ kɛha enɔkwafoi ni egboi lɛ po?

17 Yehowa baakã he efee ‘abobaahe’ eha anɔkwafoi ni baagboi dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ afɛ́ lɛ po. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Beni anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ egboi sɛɛ afii babaoo lɛ, Yehowa kɛɛ Mose akɛ: “Mi ji . . . Abraham Nyɔŋmɔ kɛ Isak Nyɔŋmɔ kɛ Yakob Nyɔŋmɔ lɛ.” (2 Mose 3:6) Beni Yesu etsɛ wiemɔi nɛɛ asɛɛ lɛ, ekɛfata he akɛ: “Ejeee gbohii a-Nyɔŋmɔ, shi moŋ hiɛkalɔi a-Nyɔŋmɔ; ejaakɛ ehiɛ lɛ mɛi fɛɛ hiɛ kamɔ.” (Luka 20:38) Hɛɛ, yɛ Yehowa hiɛ lɛ, enɔkwafoi lɛ fɛɛ hiɛ kamɔ; bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaatee amɛ shi.—Jaj. 7:1.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baafee ‘abobaahe’ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ eha ewebii lɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli?

18 Yɛ jeŋ hee ni etsɛŋ ni ebaaba lɛ mli lɛ, Yehowa baafee “wɔbobaahe” yɛ shishinumɔ kroko naa. Kpojiemɔ 21:3 lɛ kɛɔ akɛ: “Naa, Nyɔŋmɔ buu lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ, . . . ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi.” Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa baatsɔ Kristo Yesu nɔ eye shikpɔŋ lɛ nɔ afii akpe. Beni afii akpe lɛ baaba naagbee lɛ, no mli lɛ Yesu egbe Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ naa, ni ebaaku sɛɛ ekɛ Maŋtsɛyeli lɛ aha e-Tsɛ lɛ. (1 Kor. 15:28) No sɛɛ lɛ, ehe ebahiaŋ ni Yesu afee teŋdamɔlɔ kɛha adesai ni eye emuu lɛ dɔŋŋ; Yehowa kɛ amɛ baahi shi. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ nyam po nɛ! Shi dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ Yehowa afea “wɔbobaahe,” taakɛ anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ.

^ kk. 2 Biblia ko (Contemporary English Version) tsɔɔ Lala 90:1 lɛ shishi akɛ: “Wɔ-Nuŋtsɔ, bo ji wɔshihilɛhe yɛ yinɔi fɛɛ mli.”