Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wo Yehowa Gbɛ́i Kpeteŋkpele Lɛ Hiɛ Nyam

Wo Yehowa Gbɛ́i Kpeteŋkpele Lɛ Hiɛ Nyam

“Mawo ogbɛ́i lɛ hiɛ nyam kɛaatee naanɔ.”—LALA 86:12.

1, 2. Mɛɛ srɔtofeemɔ yɔɔ bɔ ni Yehowa Odasefoi buɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kɛ bɔ ni Kristendom sɔlemɔi lɛ buɔ lɛ amɛhaa lɛ teŋ?

KRISTENDOM jamɔi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ekpa nitsumɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aŋma yɛ Biblia ko (Revised Standard Version) hiɛkpamɔ wiemɔi lɛ amli akɛ: ‘Esaaa kwraa akɛ Kristofoi Asɔlemɔi kɛ gbɛ́i pɔtɛɛ ko tsɛɔ Nyɔŋmɔ koome lɛ.’

2 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, eŋɔɔ Yehowa Odasefoi anaa akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kã amɛnɔ ni amɛmiisumɔ ni amɛwo gbɛ́i nɛɛ hiɛ nyam. (Nyɛkanea Lala 86:12; Yesaia 43:10.) Kɛfata he lɛ, eji hegbɛ kpele kɛha wɔ akɛ wɔnuɔ nakai gbɛ́i lɛ shishi, ni wɔle akɛ ehe miihia ni atse he. (Mat. 6:9) Shi, enɛ ji hegbɛ ko ni esaaa akɛ wɔbuɔ lɛ flɛflɛ kwraa. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua sanebimɔi etɛ komɛi ni he hiaa waa lɛ ahe: Mɛni Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni aaale lɛ tsɔɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ehi shi yɛ egbɛ́i kpeteŋkpele lɛ naa ni ekɛwo egbɛ́i lɛ hiɛ nyam? Ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnyiɛ yɛ Yehowa gbɛ́i amli lɛ?

NƆ NI NYƆŊMƆ GBƐI NI AAALE LƐ TSƆƆ

3. Mɛni Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni aaale lɛ tsɔɔ?

3 Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni aaale lɛ biɔ babaoo fe gbɛ́i “Yehowa” lɛ ni aaale tsɛmɔ kɛkɛ. Ebiɔ ni ole nɔ Nyɔŋmɔ ni Yehowa ji, esui, eyiŋtoi, kɛ enitsumɔi ni atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ, tamɔ bɔ ni ekɛ etsuji lɛ ye eha lɛ. Yehowa haa anaa nɔ Nyɔŋmɔ ni eji lɛ fiofio kɛtsɔ eyiŋtoo ni ehaa ebaa mli lɛ nɔ. (Abɛi 4:18) Yehowa jie egbɛ́i lɛ kpo etsɔɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ; no hewɔ lɛ, Hawa kɛtsu nii beni efɔ Kain lɛ. (1 Mose 4:1) Anɔkwafoi tamɔ Noa, Abraham, Isak, kɛ Yakob hu le Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ. Kɛfata he lɛ, bɔ ni Yehowa jɔɔ amɛ, ekwɛ amɛ, ni ejie eyiŋtoi lɛ akpo etsɔɔ amɛ lɛ ha amɛle nɔ Nyɔŋmɔ ni eji. Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ ha Mose nu egbɛ́i lɛ shishi yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ.

Mose nu Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ shishi, ni no ha ehemɔkɛyeli lɛ mli wa

4. Mɛni hewɔ Mose bi Nyɔŋmɔ egbɛ́i lɛ he sane lɛ, ni mɛni hewɔ shishinumɔ yɛ mli akɛ ebi nakai lɛ?

 4 Nyɛkanea 2 Mose 3:10-15. Beni Mose ye afii 80 lɛ, Nyɔŋmɔ fã lɛ akɛ: ‘Yaajie mimaŋ, Israelbii lɛ, kɛjɛ Mizraim.’ Kɛkɛ ni Mose bi Yehowa sane ko ni nilee yɔɔ mli. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Mose bi lɛ akɛ: ‘Te atsɛɔ bo tɛŋŋ?’ Shi akɛni ale Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kɛjɛ teteete hewɔ lɛ, mɛni hewɔ Mose bi lɛ nakai lɛ? Ejaakɛ eetao ele nɔ Nyɔŋmɔ ni Yehowa ji diɛŋtsɛ—nɔ ko ni baaha Nyɔŋmɔ webii lɛ ayiŋ atsɔ akɛ Nyɔŋmɔ baakpɔ̃ amɛ lɛɛlɛŋ. Shishinumɔ yɛ nɔ ni Mose bi lɛ he, ejaakɛ no mli lɛ aye Israelbii lɛ nyɔŋ afii babaoo. No hewɔ lɛ, ebaawa akɛ amɛaahe amɛye akɛ amɛtsɛmɛi lɛ a-Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ akpɔ̃ amɛ. Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi po ebɔi Mizraim nyɔŋmɔi lɛ jamɔ!—Ezek. 20:7, 8.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ha anu egbɛ́i lɛ shishi jogbaŋŋ yɛ hetoo ni eha Mose lɛ mli?

5 Te Yehowa ha Mose sanebimɔ lɛ hetoo tɛŋŋ? Ekɛɛ lɛ akɛ: “Bɔ ni okɛɛ Israelbii lɛ nɛ: Mi ji tsu mi nyɛŋɔɔ nɛɛ.” * Ni ekɛfata he akɛ: “Yehowa, nyɛtsɛmɛi a-Nyɔŋmɔ lɛ . . . tsu mi nyɛŋɔɔ nɛɛ.” Nyɔŋmɔ tsɔɔ akɛ ebaatsɔ ehe nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ koni eha eshiwoi lɛ aba mli, ni ákɛ, ebaaye ewiemɔ nɔ be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ wie yɛ kuku 15 lɛ akɛ: “Enɛ ji migbɛ́i kɛyaa naanɔ, ni enɛ ji mikaimɔ kɛyaa yinɔi fɛɛ.” Eeenyɛ efee akɛ wiemɔi nɛɛ ha Mose naa kpɛ ehe waa, ni ewaje ehemɔkɛyeli lɛ hu.

YEHOWA HI SHI YƐ EGBƐI LƐ NAA

6, 7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsu eshiwoi lɛ ahe nii?

6 Beni Yehowa tsu Mose lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ehi shi yɛ egbɛ́i lɛ naa kɛtsɔ Israelbii lɛ ni ekpɔ̃ lɛ nɔ. Ekɛ haomɔi nyɔŋma gbala Mizraimbii lɛ atoi, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ eha ana akɛ Mizraim nyɔŋmɔi lɛ—ni Farao fata he lɛ—bɛ nɔ ko mli. (2 Mose 12:12) Kɛkɛ ni Yehowa gbá Ŋshɔ Tsuru lɛ mli, ekpala Israelbii lɛ kɛtsɔ teŋ, ni emii Farao kɛ eta lɛ. (Lala 136:13-15) Yehowa ha ana akɛ eji wala Yibaalɔ beni eha ewebii, ní eeenyɛ efee akɛ amɛyifalɛ shɛɔ akpekpei enyɔ kɛmiimɔ etɛ lɛ nu kɛ niyenii yɛ “ŋã kpeteŋkpele ní nɔ yɔɔ gbeyei lɛ nɔ” lɛ! Ehaaa amɛtadei lɛ asuu yɛ amɛhe, ni amɛtokotai lɛ hu tserɛɛɛ. (5 Mose 1:19; 29:5) Hɛɛ, nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atsĩ Yehowa naa koni ekaha eshiwoi lɛ ba mli. Sɛɛ mli lɛ ekɛɛ Yesaia akɛ: “Mi, mi nɔŋŋ, mi ji Yehowa lɛ, ni yiwalaherelɔ ko bɛ, ja mi!”—Yes. 43:11.

 7 Yoshua, ni ji Mose sɛɛyelɔ lɛ hu na naakpɛɛ nibii ni Yehowa fee yɛ Mizraim kɛ ŋa lɛ nɔ lɛ. No hewɔ lɛ, beni eshwɛ fioo ni Yoshua baagbo lɛ, ejɛ etsuiŋ ekɛ nɔmimaa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Nyɛle yɛ nyɛtsui mli fɛɛ kɛ nyɛsusuma mli fɛɛ akɛ nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, wie yɛ nyɛhewɔ lɛ, emli ekome folo ekaaa shi, fɛɛ eba mli eha nyɛ, emli ekome folo ekaaa shi.” (Yosh. 23:14) Hɛɛ, Yehowa shiwoi lɛ amli ekome folo po ekaaa shi.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsuɔ eshiwoo lɛ he nii yɛ wɔgbii nɛɛ amli?

8 Ŋmɛnɛ hu lɛ, Yehowa miitsu nɔ ni ewo he shi lɛ he nii. Etsɔ e-Bi lɛ nɔ egba akɛ, abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ yɛ “je nɛŋ fɛɛ” yɛ naagbee gbii lɛ amli. (Mat. 24:14) Nyɔŋmɔ Ofe lɛ pɛ ji mɔ ni baanyɛ agba akɛ abaatsu nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ, ekwɛ ni atsu, ni ekɛ mɛi babaoo ni “jeee woloŋlelɔi kɛ nilelɔi” atsu he nii. (Bɔf. 4:13) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nitsumɔ nɛɛ mli lɛ, belɛ wɔmiiwo Biblia gbalɛ nɛɛ obɔ. No haa wɔwoɔ wɔ-Tsɛ lɛ hiɛ nyam, ni wɔtsɔɔ akɛ wɔmiitsu sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ akɛ: “Ogbɛ́i lɛ he atse; omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ” he nii diɛŋtsɛ.—Mat. 6:9, 10.

EGBƐI LƐ JE AGBO

Farao ekpɛlɛɛɛ Yehowa nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Ofe

9, 10. Mɛni hu wɔkaseɔ yɛ Yehowa he yɛ bɔ ni ekɛ Israelbii lɛ ye ha lɛ mli?

9 Beni Israelbii lɛ shi Mizraim sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yehowa ha amɛle lɛ yɛ gbɛ kroko nɔ. Kɛtsɔ Mla kpaŋmɔ lɛ nɔ lɛ, Yehowa batsɔ ‘amɛwu,’ ni ejɛ esuɔmɔ mli etsu sɔ̃i fɛɛ ni no kɛbafɔ̃ɔ enɔ lɛ he nii. (Yer. 3:14) Ni Israelbii lɛ hu batsɔ efonirifeemɔŋ ŋa, mɛi ni egbɛ́i lɛ kã amɛnɔ. (Yes. 54:5, 6) Kɛ́ amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛba amɛhe shi amɛha lɛ ni amɛye ekitai lɛ anɔ lɛ, ebaafee ‘Wu’ ni nɔ bɛ kɛha amɛ. Ebaajɔɔ amɛ, ebaabu amɛhe, ni ebaaha amɛtoiiaŋ ajɔ amɛ. (4 Mose 6:22-27) Enɛ baaha awo Yehowa gbɛ́i kpeteŋkpele lɛ hiɛ nyam yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ. (Nyɛkanea 5 Mose 4:5-8; Lala 86:7-10.) Beni Israelbii lɛ ji Nyɔŋmɔ webii lɛ, gbɔi babaoo bafata amɛhe kɛjá Yehowa. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛwie taakɛ Moabyoo Rut kɛɛ Naomi lɛ akɛ: “Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ.”—Rut 1:16.

10 Yehowa kɛ aaafee afii 1500 ha ana nɔ Nyɔŋmɔ ni eji yɛ bɔ ni ekɛ Israelbii lɛ ye eha lɛ mli. Yɛ Yehowa hiɛ atua ni maŋ lɛ tse shii abɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ eha ana akɛ eji “Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ”  ni “toɔ tsui.” Eji Nyɔŋmɔ ni mli fuuu mra, ni toɔ etsui shi waa. (2 Mose 34:5-7) Kɛlɛ, husu yɛ Yehowa tsuishitoo lɛ he, ni ana enɛ faŋŋ beni Yudafoi lɛ kpoo e-Bi lɛ ni amɛgbe lɛ lɛ. (Mat. 23:37, 38) Anyɛŋ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ atsɛ heloonaa Israelbii lɛ dɔŋŋ. Amɛgboi yɛ mumɔŋ tamɔ tso ni egbi. (Luka 23:31) Te enɛ sa bɔ ni amɛbuɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ amɛhaa lɛ he tɛŋŋ?

11. Mɛni hewɔ Yudafoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kpa nitsumɔ lɛ?

11 Sɛɛ mli lɛ, Yudafoi lɛ ná susumɔ ni ejaaa yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he, ni amɛsusu akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ aahu akɛ esaaa akɛ mɔ ko tsɛɔ. (2 Mose 20:7) Fiofio lɛ, akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kpa nitsumɔ yɛ Yudafoi lɛ ajamɔ lɛ mli. Ekã shi faŋŋ akɛ, edɔ Yehowa akɛ amɛkɛ woo haaa egbɛ́i lɛ. (Lala 78:40, 41) Shi Nyɔŋmɔ, ni “awuŋayelɔ ji egbɛ́i” lɛ, haŋ egbɛ́i lɛ akã mɛi ni etsi amɛhe kɛjɛ ehe, ni lɛ hu ekwa amɛ lɛ anɔ dɔŋŋ. (2 Mose 34:14) Esa akɛ enɛ atsirɛ wɔ ni wɔkɛ bulɛ ni mli kwɔ aha wɔ-Bɔlɛ lɛ gbɛ́i lɛ.

MƐI HEE NI AKƐ NYƆŊMƆ GBƐI LƐ EWO AMƐ

12. Namɛi bafee mɛi ni akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ewo amɛ lɛ?

12 Yehowa tsɔ gbalɔ Yeremia nɔ eha ale akɛ ekɛ maŋ hee ko, ni ji mumɔŋ Israel, baafee “kpaŋmɔ hee” ko. Yeremia gba akɛ, maŋ hee nɛɛ mli bii lɛ fɛɛ, kɛjɛ “amɛteŋ mɔ bibioo nɔ kɛyashi amɛteŋ mɔ wulu nɔ” lɛ, ‘baale Yehowa.’ (Yer. 31:31, 33, 34) Nakai gbalɛ lɛ bɔi mli baa kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ, beni Nyɔŋmɔ to kpaŋmɔ hee lɛ shishi lɛ. Atsɛ́ maŋ hee lɛ, ni ji “Nyɔŋmɔ Israel,” ni Yudafoi kɛ mɛi ni jeee Yudafoi fata he lɛ akɛ ‘maŋ ko ni Nyɔŋmɔ ehala eha egbɛ́i lɛ,’ ni Yehowa tsɛ amɛ akɛ mɛi ni akɛ egbɛ́i lɛ ewo amɛ.—Gal. 6:16; nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 15:14-17; Mat. 21:43.

13. (a) Ani mra be mli Kristofoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii? Tsɔɔmɔ mli. (b) Te onaa Yehowa gbɛ́i lɛ ni okɛtsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ohaa tɛŋŋ?

13 Mɛi klɛŋklɛŋ ni batsɔmɔ Kristofoi, ni ji maŋ hee lɛ mli bii lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛtsĩɔ egbɛ́i lɛ tã kɛ́ amɛmiitsɛ ŋmalɛi ayisɛɛ kɛmiijɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. * No hewɔ lɛ, beni bɔfo Petro kɛ Yudafoi kɛ mɛi ni ebatsɔmɔ Yudafoi ni jɛ maji srɔtoi anɔ lɛ wieɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii shii abɔ. (Bɔf. 2:14, 20, 21, 25, 34) Mra be mli Kristofoi lɛ wo Yehowa hiɛ nyam, no hewɔ lɛ, lɛ hu ejɔɔ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ hu lɛ, Yehowa jɔɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ kɛ́ wɔjaje egbɛ́i lɛ, ní wɔtsɔɔ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ nakai gbɛ́i lɛ kɛjɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ-Bibliai amli lɛ. Enɛ haa wɔtsɔɔ amɛ mɔ ni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ji. Mɛɛ hegbɛ kpele po enɛ ji kɛha wɔ kɛ amɛ fɛɛ nɛkɛ! Yɛ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni wɔtsɔɔ amɛ lɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa amɛ koni amɛbatsɔmɔ Yehowa nanemɛi, ni naanyobɔɔ nɛɛ mli baanyɛ aya nɔ awa ni ehi shi kɛya naanɔ.

14, 15. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa ebaa egbɛ́i lɛ yi lɛ?

14 Sɛɛ mli lɛ, mɛi komɛi bɔi apasa hemɔkɛyelii tsɔɔmɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli, titri lɛ yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ. (2 Tes. 2:3-7) Apasa tsɔɔlɔi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kpa nitsumɔ taakɛ Yudafoi lɛ fee lɛ. Shi ani Yehowa baaŋmɛ  gbɛ ni ajie egbɛ́i lɛ kɛje shihilɛ mli? Kɔkɔɔkɔ! Eji anɔkwale akɛ, anyɛŋ ale bɔ tuuntu ni atsɛ gbɛ́i lɛ, shi etee nɔ ehi shi. Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ eje kpo yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi srɔtoi kɛ woji ni Biblia he nilelɔi eŋmala lɛ amli yɛ afii ni eho lɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1757 lɛ, Charles Peters ŋma akɛ, etamɔ nɔ ni gbɛ́i “Yehowa” lɛ haa anaa nɔ Nyɔŋmɔ ni Yehowa ji lɛ fe egbɛnaa gbɛ́i krokomɛi lɛ fɛɛ. Yɛ Nyɔŋmɔjamɔ he wolo ko ni Hopton Haynes ŋma yɛ afi 1797 lɛ mli lɛ, eje yitso 7 lɛ shishi akɛ: “YEHOWA ji gbɛ́i diɛŋtsɛ ni Yudafoi lɛ kɛtsɛ NYƆŊMƆ; lɛ pɛ amɛjá; ni nakai nɔŋŋ Kristo kɛ e-Bɔfoi lɛ hu fee.” Henry Grew (afi 1781-1862) kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii, ni eyɔse akɛ agbe gbɛ́i lɛ he guɔ, ni esa akɛ atse he. George Storrs (afi 1796-1879), ni eji Charles T. Russell naanyo lɛ hu kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii, taakɛ Russell hu fee lɛ.

15 Afi 1931 lɛ bafee afi ko ni sa kadimɔ waa kɛha International Bible Students, taakɛ atsɛɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ nakai beaŋ lɛ, ejaakɛ nakai afi lɛ nɔ amɛŋɔ Ŋmalɛ naa gbɛ́i ni ji Yehowa Odasefoi lɛ. (Yes. 43:10-12) No hewɔ lɛ, amɛha je lɛ fɛɛ le akɛ eŋɔɔ amɛnaa waa akɛ amɛji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ tsuji, mɛi ni ‘ehala eha egbɛ́i lɛ,’ ni amɛjieɔ nakai gbɛ́i lɛ yi. (Bɔf. 15:14) Nibii ni tee nɔ lɛ haa wɔkaiɔ Yehowa wiemɔi ni yɔɔ Maleaki 1:11 lɛ ni kɛɔ akɛ: “Kɛjɛ hulu shitee mli kɛyashi eshinyɔɔ mli lɛ migbɛ́i lɛ da yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ” lɛ.

NYIƐMƆ YƐ YEHOWA GBƐI AMLI

16. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu Yehowa gbɛ́i amli ni wɔɔnyiɛ yɛ lɛ akɛ woo kpele lɛ?

16 Gbalɔ Mika ŋma akɛ: “Majimaji lɛ fɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nyiɛɔ yɛ enyɔŋmɔ gbɛ́i amli; shi wɔ lɛ wɔɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛ́i amli kɛaatee naanɔi anaanɔ!” (Mika 4:5) Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni akɛtsɛ Biblia Kaselɔi lɛ yɛ nakai beaŋ lɛ ji woo kpele ni nɔ bɛ. No hu ha amɛna akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ amɛnɔ. (Nyɛkanea Maleaki 3:16-18.) Ni bo hu te onuɔ he tɛŋŋ? Ani oobɔ mɔdɛŋ ni ‘onyiɛ yɛ Yehowa gbɛ́i amli’? Ani ole nɔ ni nakai feemɔ biɔ ni ofee?

17. Mɛni Nyɔŋmɔ gbɛ́i amli ni wɔɔnyiɛ yɛ lɛ biɔ ni wɔfee?

17 Nyɔŋmɔ gbɛ́i amli ni wɔɔnyiɛ yɛ lɛ biɔ ni wɔfee nibii etɛ komɛi. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔha mɛi krokomɛi ale gbɛ́i lɛ, ejaakɛ mɛi ni ‘boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ’ pɛ yiwala abaahere. (Rom. 10:13) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ wɔjie Yehowa sui lɛ akpo, titri lɛ suɔmɔ. Ni nɔ ni ji etɛ lɛ, esa akɛ wɔye Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔ, koni wɔkagbe wɔ-Tsɛ lɛ gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ he guɔ. (1 Yoh. 4:8; 5:3) Ani otswa ofai shi akɛ ‘obaanyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ́i amli kɛya naanɔi anaanɔ’?

18. Mɛni hewɔ mɛi fɛɛ ni woɔ Yehowa gbɛ́i kpeteŋkpele lɛ hiɛ nyam lɛ baanyɛ amɛkɛ nɔmimaa akwɛ wɔsɛɛ gbɛ lɛ?

18 Etsɛŋ, mɛi fɛɛ ni gbeɔ Yehowa he guɔ lɛ baaná ale mɔ ni eji. (Ezek. 38:23) Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi feɔ amɛnii tamɔ Farao, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Namɔ ji Yehowa lɛ ní mabo egbee toi” lɛ. Etsɛɛɛ ni Farao na mɔ ni Yehowa ji! (2 Mose 5:1, 2; 9:16; 12:29) Shi wɔ lɛ, wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔbale Yehowa. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ egbɛ́i lɛ kã wɔnɔ, ni wɔji ewebii ni boɔ lɛ toi. No hewɔ lɛ, wɔkɛ nɔmimaa miikwɛ wɔsɛɛ be ni gbalɛ ni yɔɔ Lala 9:11 lɛ baaba mli lɛ gbɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: ‘Mɛi ni le ogbɛ́i lɛ aaaŋɔ amɛhiɛ amɛaafɔ̃ onɔ; ejaakɛ bo, Yehowa, okwaaa mɛi ni taoɔ osɛɛgbɛ lɛ.’

^ kk. 5 Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ji Hebri feemɔwiemɔ ko ni shishi ji “aba mli.” No hewɔ lɛ, “Yehowa” shishi ji, “Ehaa Ebaa Mli.”—1 Mose 2:4.

^ kk. 13 Yehowa gbɛ́i lɛ je kpo yɛ Hebri niŋmai ni mra be mli Kristofoi lɛ kɛtsu nii lɛ amli. Ana akɛ, akɛ Yehowa gbɛ́i lɛ tsu nii yɛ Septuagint lɛ, ni ji Hebri Ŋmalɛi lɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee Hela mli lɛ shishijee nɔ ni afee lɛ amli lɛ.