Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Onijiaŋ Akaje Wui Kɔkɔɔkɔ!

Onijiaŋ Akaje Wui Kɔkɔɔkɔ!

Ani okɛ afii babaoo ehi shi akɛ Yehowa Odasefonyo ni baasumɔ ni owu loo oŋa abafata ohe kɛjá Yehowa?

Aloo onijiaŋ je wui beni o-Biblia mli nikaselɔ ko ni tsutsu lɛ eyɔɔ anɔkwale lɛ he miishɛɛ waa lɛ kpoo akɛ eeemɔ anɔkwale lɛ mli lɛ?

 Niiashikpamɔi fioo komɛi ni jɛ Britain lɛ baaye abua bo ni ona nɔ hewɔ ni esaaa akɛ onijiaŋ jeɔ wui kɔkɔɔkɔ lɛ. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, obaana nɔ ni obaanyɛ ofee hu koni ‘oshɛ oboloo lɛ ofɔ̃ nu hiɛ,’ bɔni afee ni onyɛ oye obua mɛi ni mɔko anɔkwale lɛ mli lolo lɛ.—Jaj. 11:1.

TSUISHITOO—SU KO NI HE HIAA WAA

Su ko ni he hiaa waa ni esa akɛ oná ji tsuishitoo. Ehe miihia ni okpɛtɛ anɔkwale lɛ he ni omɔ Yehowa mli kpɛŋŋ. (5 Mose 10:20) Nakai Georgina fee. Beni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ yɛ afi 1970 lɛ, ewu Kyriacos mli fu waa. Ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaaha ekpa nikasemɔ lɛ, eŋmɛŋ Odasefoi lɛ gbɛ ni amɛba shĩa lɛ, ni eloo Yehowa Odasefoi lɛ awoji fɛɛ ni enaa lɛ kɛjɛ shĩa lɛ.

Beni Georgina bɔi asafoŋ kpeei yaa lɛ, Kyriacos mli fu fe tsutsu lɛ. Gbi ko lɛ, etee Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ koni eyawo béi. Beni nyɛmi yoo ko na akɛ Kyriacos wieɔ Hela jogbaŋŋ fe Blɔfo lɛ, etswa nyɛmi nuu ko ni ji Helanyo ni yɔɔ asafo kroko mli lɛ koni ebaye ebua amɛ. Bɔ ni nyɛmi nuu lɛ jɛ mlihilɛ mli ekɛ Kyriacos wie lɛ ha ebo lɛ toi, ni yɛ nyɔji fioo komɛi amli lɛ amɛbɔi Biblia lɛ kasemɔ. Shi sɛɛ mli lɛ, Kyriacos kpa nikasemɔ lɛ.

Yɛ afii etɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli fɛɛ lɛ, Georgina tee nɔ ekɛ shiteekɛwoo kpe. Kyriacos kɛɛ kɛ́ elé ni eha abaptisi lɛ lɛ ebaashi lɛ. Gbi nɔ ni abaabaptisi Georgina lɛ, esɔle waa eha Yehowa koni Kyriacos akashi lɛ. Beni Odasefoi lɛ ba ni amɛbawo lɛ kɛya kpee lɛ, Kyriacos kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛ kitea. Wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔtsɔne lɛ baaba.” Ehi kpee lɛ shishi leebi lɛ fɛɛ ni ekwɛ beni abaptisiɔ eŋa lɛ!

Aaafee afii 40 beni Georgina wu kɛ Odasefoi lɛ kpe klɛŋklɛŋ kwraa lɛ sɛɛ lɛ, Georgina na ni aabaptisi lɛ

No sɛɛ lɛ, shi ni Kyriacos teɔ ewoɔ eŋa lɛ naa ba shi, ni fiofio lɛ efee tsakemɔi wuji yɛ eshihilɛ mli. Aaafee afii 40 beni Georgina wu kɛ —Odasefoi lɛ kpe klɛŋklɛŋ kwraa lɛ sɛɛ lɛ, Georgina na ni aabaptisi lɛ! Mɛni ye ebua Kyriacos? Ekɛɛ akɛ: “Miná Georgina he miishɛɛ waa, ejaakɛ efĩ shi shiŋŋ.” Georgina wie akɛ: “Yɛ shi ni miwu te ewo mi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mikpaaa mi-Nyɔŋmɔ lɛ jamɔ kɔkɔɔkɔ. Yɛ be nɛɛ mli fɛɛ lɛ, mitee nɔ misɔle miha Yehowa, ni minijiaŋ ejeee wui.”

GBƆMƆ HEE LƐ HE SƐƐNAMƆI

Nɔ kroko hu ni baaha onyɛ oye obua ohefatalɔ lɛ ji ní ona Kristofoi asu. Bɔfo Petro wo ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, koni, kɛ́ mɛi komɛi booo wiemɔ lɛ toi tete lɛ, ashi wiemɔ lɛ sɛɛ ni atsɔ yei lɛ ajeŋba nɔ ni nine ashɛ amɛnɔ.” (1 Pet. 3:1) Christine kɛ nakai ŋaawoo lɛ tsu nii, eyɛ mli akɛ ehe afii babaoo dani enine shɛ ewu lɛ nɔ. Beni ebatsɔ Odasefonyo nɔ ni fe afii 20 ni eho nɛ lɛ, ewu John heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee. John sumɔɔɔ akɛ ekɛ ehe woɔ jamɔ mli kwraa, kɛlɛ ena akɛ Christine jamɔ hee lɛ kã etsui nɔ waa. Ekɛɛ akɛ: “Mina akɛ ehaa enáa miishɛɛ. Ená sui kpakpai kɛ sui ni haa anáa hekɛnɔfɔɔ yɛ mɔ mli, ni enɛ ye ebua mi yɛ jaramɔ shihilɛi babaoo amli.”

Christine kɛ ejamɔ lɛ fĩii ewu lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Ewu lɛ kɛɛ akɛ: “Christine na kɛjɛ shishijee akɛ misumɔɔɔ ni ekɛ mi gbaa ejamɔ lɛ he sane, ni eŋmɛ etsui shi eha mi koni mi diɛŋtsɛ makase anɔkwale lɛ bɔ ni misumɔɔ, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ gbɛ ni misumɔɔ nɔ.” Kɛ́ Christine na saji ni kɔɔ adebɔɔ nibii kɛ jeŋ shikpamɔ he yɛ Buu-Mɔɔ loo Awake! lɛ mli, ní ele akɛ John baaná he miishɛɛ lɛ, ekɛtsɔɔ lɛ, ni ekɛɔ lɛ akɛ, “efeɔ mi akɛ obaanya enɛ kanemɔ he waa.”

Sɛɛ mli lɛ, John ba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ ni ebɔi ŋmɔ feemɔ. Akɛni eyɛ be babaoo amrɔ nɛɛ hewɔ lɛ, ebɔi eyiŋ shwiemɔ yɛ shihilɛ mli saji ni mli kwɔlɔ lɛ ahe. Ebɔi saji tamɔ, ‘Ani adesai ba shihilɛ mli trukaa aloo abɔ wɔ yɛ yiŋtoo pɔtɛɛ ko hewɔ?’ lɛ ahe susumɔ. Gbi ko lɛ, nyɛmi nuu ko ni kɛ John miigba sane lɛ bi lɛ akɛ, “Ani obaasumɔ ni akɛbo abakase nii?” John kɛɛ akɛ: “Akɛni nakai beaŋ lɛ mihe miye akɛ Nyɔŋmɔ yɛ hewɔ lɛ, mikpɛlɛ ni ekɛ mi akase nii.”

Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ Christine nijiaŋ ejeee wui! Beni ekɛ afii 20 sɔŋŋ esɔle akɛ John abamɔ anɔkwale lɛ mli sɛɛ lɛ, abaptisi lɛ. Amrɔ nɛɛ, amɛkɛ ekãa miisɔmɔ Yehowa. John wie akɛ: “Nibii titrii enyɔ komɛi ji nɔ ni ná minɔ hewalɛ—mlihilɛ kɛ naanyobɔɔ su ni Odasefoi lɛ jie lɛ kpo lɛ. Ni kɛ́ ohefatalɔ lɛ Yehowa Odasefonyo ni lɛ, no lɛ, oná hefatalɔ ni yeɔ anɔkwa, ní anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ enɔ, kɛ mɔ ni fooo lɛ pɛ enɔ mli.” Hɛɛ, Christine  kɛ wiemɔi ni yɔɔ 1 Petro 3:1 lɛ tsu nii, ni eye omanye!

DUMƆWUI LƐ WO YIBII YƐ AFII KOMƐI ASƐƐ

Ni Biblia nikaselɔi ní yɛ shihilɛi komɛi ahewɔ lɛ, miishɛɛ ni amɛná shishijee lɛ gbo lɛ hu? Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Leebi lɛ dũ odumɔnii lɛ, ni gbɛkɛ hu kaajie onine yɛ he; ejaakɛ oleee emli nɔ ni baahi, enɛ jio, enɛ jio, aloo ekolɛ enyɔ lɛ fɛɛ baahi pɛpɛɛpɛ jio.” (Jaj. 11:6) Bei komɛi lɛ, anɔkwale wui lɛ heɔ afii babaoo dani amɛkwɛ̃ɔ. Kɛ́ ebalɛ nakai po lɛ, ekolɛ mɔ lɛ baayɔse yɛ sɛɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ ni eeetsi ebɛŋkɛ lɛ lɛ he miihia waa. (Yak. 4:8) Hɛɛ, ekolɛ nɔ ko ni okpaaa gbɛ ni baaha oná miishɛɛ baaba gbi ko.

Susumɔ Alice, ni fã kɛjɛ India kɛyahi England lɛ he okwɛ. Yɛ afi 1974 mli lɛ, akɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Ewieɔ Hindi, shi eetao ni ewie Blɔfo jogbaŋŋ. Nikasemɔ lɛ tee nɔ afii komɛi, ni Alice tee Kristofoi akpeei fioo yɛ Blɔfo asafo ko mli. Ele akɛ anɔkwale lɛ ji nɔ ni ekaseɔ lɛ, shi ena lɛ akɛ nɔ ko ni ekɛjieɔ ehiɛtserɛ. Kɛfata he lɛ, esumɔɔ shika ni esumɔɔ paati yaa waa hu. Sɛɛ mli lɛ, Alice kpa nii lɛ kasemɔ.

Nɔ ni miihe ashɛ afii 30 sɛɛ lɛ, Stella ni be ko ni eho lɛ ekɛ Alice kaseɔ nii lɛ nine shɛ wolo nɔ kɛjɛ Alice dɛŋ. Ekaneɔ akɛ: “Miheɔ miyeɔ akɛ omii baashɛ ohe waa akɛ ooole akɛ abaptisi o-Biblia mli nikaselɔ ni okɛ lɛ kase nii yɛ afi 1974 lɛ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ shishi. Otsu nɔ ko ni he hiaa waa he nii yɛ mishihilɛ mli. Odũ anɔkwale dumɔwu lɛ yɛ mimli, ni eyɛ mli akɛ no mli lɛ mifeko klalo akɛ majɔɔ mihe nɔ maha Nyɔŋmɔ moŋ, shi mikɛ nakai anɔkwale dumɔwu lɛ to mijwɛŋmɔŋ kɛ mitsuiŋ.”

Wolo ni Stella nine shɛ nɔ kɛjɛ Alice ŋɔɔ lɛ kaneɔ akɛ: “Miheɔ miyeɔ akɛ omii baashɛ ohe waa akɛ ooole akɛ abaptisi o-Biblia mli nikaselɔ ni okɛ lɛ kase nii yɛ afi 1974 lɛ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ shishi”

Mɛni ba? Alice tsɔɔ mli akɛ beni ewu gbo yɛ afi 1997 lɛ ehao waa. Esɔle eha Nyɔŋmɔ. Yɛ minitii nyɔŋma mli lɛ, Odasefoi enyɔ ni ji Punjabibii ba eŋɔɔ ni amɛbaha lɛ dɛhiɛmɔ wolo ni ji Mɛɛ Hiɛnɔkamɔ Yɔɔ Kɛha Suɔlɔi ni Amɛgboi? lɛ eko. Alice nu he akɛ aha esɔlemɔ lɛ hetoo, ni ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ Yehowa Odasefoi lɛ baabɔ. Shi nɛgbɛ ebaana amɛ yɛ? Ena dairi momo ko ni adrɛs ni Stella kɛha lɛ ni tsɔɔ he ni Punjabi asafo lɛ yɔɔ lɛ yɔɔ mli lɛ. Alice tee Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni nyɛmimɛi Punjabibii lɛ here lɛ hiɛmɛɛ. Ekɛɛ akɛ, “Beni mishi mitee shĩa lɛ sɛɛ po lɛ, mitee nɔ minu suɔmɔ ni amɛjie lɛ kpo amɛtsɔɔ mi lɛ he, ni mihaooo dɔŋŋ.”

Ebɔi kpeei yaa daa, ni eje e-Biblia mli nikasemɔ lɛ shishi, ekase Punjabi wiemɔ kɛ ekanemɔ hu jogbaŋŋ. Abaptisi lɛ yɛ afi 2003 mli. Emu wolo ni eŋma Stella lɛ naa nɛkɛ, “Miida bo shi waa yɛ nakai dumɔwui ni odũ afii 29 ni eho nɛ lɛ kɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni ofee oha mi ní manyiɛ sɛɛ lɛ he.”

“Miida bo shi waa yɛ nakai dumɔwui ni odũ afii 29 ni eho nɛ lɛ kɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni ofee oha mi ní manyiɛ sɛɛ lɛ he.”—Alice

Mɛni obaanyɛ okase yɛ niiashikpamɔi nɛɛ amli? Ekolɛ ebaahe be babaoo fe bɔ ni okpaa gbɛ, shi kɛ́ mumɔŋ hɔmɔ miiye mɔ ko, ni eji anɔkwafo, ni ebaa ehe shi lɛ, Yehowa baaha anɔkwale lɛ akwɛ̃ yɛ etsui mli. Kaimɔ wiemɔ ni Yesu wie yɛ abɛbua ko mli lɛ: “Dumɔnii lɛ kwɛ̃ɔ ni edaa, ni [nidulɔ lɛ] leee bɔ ni fee; ejaakɛ shikpɔŋ diɛŋtsɛ woɔ yibii, jwɛi lɛ tsutsu, kɛ́ fee sɛɛ lɛ ŋmãa tso lɛ, ni no sɛɛ lɛ ŋmãa lɛ diɛŋtsɛ yɛ ŋmãa tso lɛ yi.” (Marko 4:27, 28) ‘Dumɔwui lɛ diɛŋtsɛ’ baada fiofio. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shiɛlɔ ko shiɛlɔ ko leee bɔ ni baafee ni enɛ aba. No hewɔ lɛ, yaa nɔ odũ nii babaoo. Sɛɛ mli lɛ, ekolɛ obaakpa babaoo.

Ni ohiɛ akakpa bɔ ni sɔlemɔ he hiaa waa ha lɛ nɔ. Georgina kɛ Christine tee nɔ amɛsɔle amɛha Yehowa. Kɛ́ otee nɔ ‘ohiɛ sɔlemɔ mli daa’ ni onijiaŋ ejeee wui kɔkɔɔkɔ lɛ, wɔsɛɛ ko aahu lɛ, ekolɛ onine baashɛ “oboloo” ni oshɛ ofɔ̃ nu lɛ hiɛ lɛ nɔ ekoŋŋ.—Rom. 12:12; Jaj. 11:1.