Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas Gaius oma vendi aitas

Kuidas Gaius oma vendi aitas

GAIUSEL ja teistel esimese sajandi lõpus elanud kristlastel oli mitmeid katsumusi. Valeõpetajad püüdsid kogudusi nõrgestada ja lõhestada. (1. Joh. 2:18, 19; 2. Joh. 7.) Mees nimega Diotrefes levitas laimujutte apostel Johannese ja teiste kohta, keeldus osutamast külalislahkust mujalt tulnud kristlastele ning püüdis ka teisi veenda sedasama tegema. (3. Joh. 9, 10.) Selline oli olukord 98. aasta paiku, kui Johannes kirjutas Gaiusele kirja, mis on praegu Piiblis tuntud Johannese kolmanda kirjana.

Hoolimata katsumustest jätkas Gaius ustavalt Jehoova teenimist. Millest oli tema ustavust näha? Miks on meil hea Gaiusest eeskuju võtta? Ja kuidas aitab Johannese kolmas kiri meil seda teha?

KIRI ARMSALE SÕBRALE

„Eakalt mehelt armsale Gaiusele, keda ma tõeliselt armastan,” kõlavad Johannese esimesed sõnad. Sellest piisas, et tema armas vaimne laps Gaius apostli ära tunneks. Need sõnad näitasid ka seda, et Johannesel olid Gaiuse vastu soojad tunded. Seejärel avaldas ta lootust, et Gaius on füüsiliselt niisama terve ja tugev kui vaimselt. Milline tore soov ja kena kompliment! (3. Joh. 1, 2, 4.)

Gaius võis olla kogudusevanem, ehkki kiri seda otse ei ütle. Johannes kiitis teda selle eest, et ta oli võõrustanud vendi, isegi kui ta neid ei tundnud. Johannes pidas seda tõendiks Gaiuse ustavusest, kuna külalislahkus on alati iseloomustanud Jumala teenijaid. (1. Moos. 18:1–8; 1. Tim. 3:2; 3. Joh. 5.)

Johannese kiidusõnad Gaiuse külalislahkuse kohta näitavad, et mõned kristlased rändasid regulaarselt Johannese elupaiga ja koguduste vahet. Ilmselt rääkisid need rändurid Johannesele, mida nad nägid. Võib-olla kuulis Johannes just neilt uudiseid koguduste kohta.

Ränduritest kristlased soovisid kindlasti peatuda mõne usukaaslase juures. Võõrastemajadel oli kohutav maine, neis oli halb teenindus ning seal vohas ebamoraalsus. Alati, kui võimalik, püüdsid arukad reisijad leida öömaja mõne sõbra juures, kristlased seega kristlaste juures.

„TEMA NIMEL ON NAD LÄINUD KUULUTAMA”

Johannes innustas Gaiust rändurite vastu taas külalislahke olema, öeldes: „Palun saada nad teele Jumalale meelepärasel viisil.” Saata külalised teele tähendas varustada neid kõige vajalikuga, et nad jõuaksid ilusasti oma sihtkohta. On selge, et Gaius oli teinud seda ka oma varasemate külaliste heaks, sest need olid rääkinud Johannesele oma võõrustaja armastusest ja usust. (3. Joh. 3, 6.)

Gaiuse külalised võisid olla misjonärid, Johannese saadikud või reisivad ülevaatajad. Kes nad ka polnud, rändasid nad hea sõnumi pärast. Johannes ütles: „Tema nimel on nad läinud kuulutama.” (3. Joh. 7.) Johannes oli just maininud Jumalat (vaata salmi 6), seepärast paistab väljend „tema nimel” viitavat Jehoovale. Niisiis olid need külalised kristliku koguduse liikmed ja väärisid sooja vastuvõttu. Johannes kirjutas: „Seega tuleb meil olla nende vastu külalislahke, et võiksime üheskoos tõe heaks töötada.” (3. Joh. 8.)

ABI KEERULISES OLUKORRAS

Johannes ei kirjutanud Gaiusele vaid selleks, et teda tänada. Ta soovis aidata tal ka toime tulla tõsise probleemiga. Nagu varem öeldud, keeldus vend nimega Diotrefes mingil põhjusel mujalt tulnud kristlastele külalislahkust osutamast. Peale selle püüdis ta takistada teisi, kes soovisid seda teha. (3. Joh. 9, 10.)

Ilmselgelt poleks ustavad kristlased soovinudki peatuda Diotrefese juures, isegi kui see oleks olnud võimalik. Ta tahtis olla koguduses kõige tähtsam, ei pidanud lugu sellest, mida Johannes ütles, ning levitas laimujutte apostli ja teiste kohta. Kuigi Johannes ei nimeta Diotrefest kordagi valeõpetajaks, õõnestas too tema autoriteeti. Diotrefese soov olla silmapaistev ja tema mittekristlik hoiak näitasid, et ta polnud Jehoovale täielikult ustav. Sellest loost ilmneb, millist laastavat mõju võivad kogudusele avaldada auahned ja ülbed inimesed. Johannes hoiatas seepärast Gaiust ja kõiki meid sõnadega: „Ära võta eeskujuks halba.” (3. Joh. 11.)

SUUREPÄRANE PÕHJUS HEAD TEHA

Johannes kõneles aga kiitvalt kristlasest nimega Demeetrios. „Demeetriosest räägivad head kõik vennad,” kirjutas ta. „Ka meie tunnistame sama ja sa tead, et meie tunnistus on õige.” (3. Joh. 12.) Võimalik, et Demeetrios vajas Gaiuse abi ning et Johannese kolmas kiri oli sisuliselt Demeetriose tutvustus- ja soovituskiri. Võib-olla toimetas Demeetrios ise selle kirja Gaiusele. Demeetrios, kes oli Johannese saadik või koguni reisiv ülevaataja, võis anda lisaseletusi selle kohta, mida Johannes oli kirjutanud.

Miks õhutas Johannes Gaiust olema külalislahke, kui see juba oli külalislahke? Kas Johannes nägi vajadust Gaiust julgustada? Kas apostel oli mures, et Gaius võib end tagasi hoida, kuna Diotrefes püüdis külalislahkeid kristlasi kogudusest välja heita? Kuidas asi ka polnud, kinnitas Johannes Gaiusele: „Kes teeb head, hoiab Jumala poole.” (3. Joh. 11.) Milline suurepärane põhjus head teha!

Kas Johannese kiri ergutas Gaiust olema edaspidigi külalislahke? Tõsiasi, et Johannese kolmas kiri, mis innustab meid võtma eeskujuks head, kuulub nüüd Piibli kaanonisse, osutab küll sellele.

ÕPETUS MEILE

Rohkem meie kallist vennast Gaiusest teada pole. Kuid see põgus pilguheit tema ellu õpetab meile nii mõndagi.

Mis viisidel me saame olla külalislahked?

Esiteks, enamik meist on õppinud Piiblit tundma tänu ustavatele kristlastele, kes olid valmis meie juurde tulema. Loomulikult ei reisi kõik praegusaja kristlased pikki vahemaid, et head sõnumit kuulutada. Ent nagu Gaiusel, on meilgi võimalus mingil moel toetada ja julgustada neid, kes seda teevad, näiteks ringkonnaülevaatajat ja tema naist. Või ehk saame mõnel praktilisel viisil aidata vendi-õdesid, kes kolivad oma riigi piires kuhugi, kus on suurem vajadus kuulutajate järele, või isegi välismaale. Olgem seega alati külalislahked. (Rooml. 12:13; 1. Tim. 5:9, 10.)

Teiseks, meid ei peaks üllatama see, kui vahel harva hakkab keegi koguduses vastutavate vendade autoriteeti õõnestama. Seda tehti nii Johannese kui ka Pauluse puhul. (2. Kor. 10:7–12; 12:11–13.) Kuidas me peaksime reageerima, kui meie koguduses tekib sedalaadi probleeme? Paulus andis Timoteosele nõu: „Meie isanda ori ei tohiks kellegagi tülitseda, vaid peaks olema leebe kõigiga, oskama õpetada, olema valmis taluma ülekohut ja õpetama tasase meelega neid, kes on tõrksad.” Kui säilitame tasase meele isegi provotseerivas olukorras, võivad mõned kritiseerijad tasapisi oma suhtumist muuta. Jehoova võib lasta „sellistel inimestel oma patte kahetseda”, et nad võiksid tõde hästi tundma õppida. (2. Tim. 2:24, 25.)

Kolmandaks, me peaksime kalliks pidama ja kiitma usukaaslasi, kes teenivad ustavalt Jehoovat hoolimata vastupanust. Johannes julgustas Gaiust ning kinnitas talle, et ta teeb häid tegusid. Niisamuti peaksid kogudusevanemad tänapäeval Johannese eeskujul oma vendi ja õdesid julgustama, et need ei nõrkeks. (Jes. 40:31; 1. Tess. 5:11.)

Johannese kirjas Gaiusele on kreeka keeles vaid 219 sõna ja seega on tegu kõige lühema piibliraamatuga. Sellegipoolest on see tänapäeva kristlastele väga väärtuslik.