1. Moosese 18:1–33
18 Hiljem ilmutas Jehoova+ end Aabrahamile Mamre puudesalus,+ kui see päeva kõige kuumemal ajal telgi ukse ees istus.
2 Aabraham vaatas ning nägi eemal seismas kolme meest.+ Ta jooksis neile telgi juurest vastu ja kummardas maani.
3 Ta ütles: „Jehoova,* kui ma olen sulle meelepärane, siis palun ära mine oma sulasest mööda.
4 Lubage ma toon natuke vett, et teie jalgu pesta,+ ja siis heitke puu alla puhkama.
5 Et te nüüd oma sulase juurest läbi olete tulnud, siis las ma toon teile palukese leiba, et võiksite keha kinnitada. Seejärel saate oma teed jätkata.” Nad vastasid: „Hästi! Tee, nagu sa ütlesid.”
6 Siis Aabraham tõttas telki Saara juurde ja ütles: „Võta ruttu kolm seaad* peenjahu, sõtku tainas ja tee leiba!”
7 Seejärel jooksis Aabraham karja juurde ning valis välja ilusa noore pulli. Ta andis selle teenrile ja too kiirustas seda valmistama.
8 Siis võttis Aabraham võid, piima ja valmistatud noore pulli ning pani toidu nende ette. Ta ise aga seisis nende juures puu all, kui nad sõid.+
9 Nad küsisid temalt: „Kus su naine Saara+ on?” Ta vastas: „Seal telgis.”
10 Siis ütles üks neist: „Ma tulen su juurde tagasi järgmisel aastal samal ajal, ja su naisel Saaral on siis poeg.”+ Kuid Saara, kes oli selle mehe selja taga telgi ukse juures, kuulis seda.
11 Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud+ ning Saara lapsesaamisiga oli juba möödunud.+
12 Saara hakkas endamisi naerma ja mõtles: „Kas nüüd, kui ma olen viletsaks jäänud ja mu isand on vana, saan ma tõesti veel seda rõõmu tunda?”+
13 Siis ütles Jehoova Aabrahamile: „Miks Saara naeris ja ütles: „Kas ma tõesti peaksin veel vanas eas sünnitama?”?
14 Kas Jehoovale on miski võimatu?+ Ma tulen su juurde tagasi järgmisel aastal samal ajal ning Saaral on siis poeg.”
15 Aga Saara eitas: „Ma ei naernud!”, sest ta kartis. Kuid Jumal ütles: „Sa naersid küll!”
16 Mehed tõusid, et teele asuda, ja vaatasid alla Soodoma+ poole. Aabraham läks neid saatma.
17 Jehoova ütles: „Kas peaksin varjama Aabrahami eest, mida ma tahan teha?+
18 Aabrahamist põlvneb ju suur ja vägev rahvas ning tema kaudu saavad õnnistused osaks kõigile maailma rahvastele*.+
19 Ma tunnen teda ja tean, et ta käsib oma poegadel ja kõigil järeltulijatel püsida Jehoova teel ning teha seda, mis on õige.+ Ja mina, Jehoova, viin täide kõik, mis ma Aabrahamile olen tõotanud.”
20 Siis Jehoova ütles: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on vali+ ja nende patt on ränk.+
21 Ma lähen alla, et näha, kas see hädakisa on põhjendatud ja nende teod tõesti nii kurjad. Ma uurin selle välja.”+
22 Siis kaks meest lahkusid ja läksid Soodoma poole, kuid Jehoova+ jäi Aabrahami juurde.
23 Aabraham pöördus tema poole ja küsis: „Kas sa tõesti hävitad õige koos jumalatuga?+
24 Ehk on linnas viiskümmend õiget? Kas sa hävitad nad ega halasta sellele paigale nende viiekümne õige pärast?
25 On mõeldamatu, et sa seda teeksid ja hukkaksid õige koos jumalatuga, nii et õigel läheb samamoodi nagu jumalatul!+ See on mõeldamatu!+ Eks kogu maa kohtumõistja tee seda, mis õige?”+
26 Jehoova vastas: „Kui ma leian Soodomast viiskümmend õiget, halastan ma nende pärast tervele sellele paigale.”
27 Kuid Aabraham ütles taas: „Palun sind, ma olen veel kord söandanud Jehoovaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk.
28 Ehk jääb viiekümnest õigest puudu viis? Kas hävitad siis nende viie pärast kogu linna?” Jumal vastas: „Ma ei hävita seda, kui leian sealt nelikümmend viis.”+
29 Kuid Aabraham jätkas: „Ehk leidub seal nelikümmend?” Jumal vastas: „Ma ei tee seda neljakümne pärast.”
30 Aabraham aga jätkas: „Jehoova, ärgu ometi süttigu su viha,+ vaid luba mul veel rääkida: aga kui seal on vaid kolmkümmend?” Jumal vastas: „Ma ei tee seda, kui leian sealt kolmkümmend.”
31 Kuid Aabraham jätkas: „Palun sind, ma olen veel kord söandanud Jehoovaga rääkida: aga kui seal on vaid kakskümmend?” Jumal vastas: „Ma ei hävita seda kahekümne pärast.”
32 Lõpuks Aabraham ütles: „Jehoova, palun ärgu süttigu su viha, vaid luba mul rääkida veel üksainus kord: aga kui seal on vaid kümme?” Jumal vastas: „Ma ei hävita seda kümne pärast.”
33 Kui Jehoova oli Aabrahamiga rääkimise lõpetanud, läks ta oma teed,+ ja Aabraham pöördus tagasi koju.
Allmärkused
^ Aabraham rääkis siin Jehoova ingliga otsekui Jehoova endaga.
^ Võib tõlkida ka „nõutavad endale õnnistuse kõik maailma rahvad”. Viitab ilmselt sellele, et õnnistuse saamiseks on vaja midagi teha.