Noored küsivad:

Miks mind alati kõrvale jäetakse?

„Tundub, et nädalavahetustel on kõigil teistel peale minu alati lõbus.” (Renee)

„Teised noored veedavad koos aega, aga mind ei kutsuta kunagi kuskile.” (Jeremy)

ON ILUS päev, kuid sul pole mingeid plaane. Teistel aga paistab olevat. Kõik su sõbrad on väljas ja veedavad mõnusalt aega. Jälle on just sind kõrvale jäetud.

See, et sind pole teistega ühes kutsutud, on juba iseenesest kurb, aga veel kurvemaks teeb see, kui hakkad mõtlema, miks sind pole kaasa kutsutud. „Võib-olla on mul midagi viga,” arvad endamisi. „Miks ei taha keegi minuga koos olla?”

Miks see haiget teeb

Igaüks soovib kuuluda mingisse gruppi ja leida tunnustust, see on igati normaalne. Inimesed kui sotsiaalsed olendid vajavad teineteise seltsi. Enne, kui Jumal lõi Eeva, ütles ta Aadamale: „Inimesel ei ole hea üksi olla” (1. Moosese 2:18). On selge, et me vajame teisi, me oleme niiviisi loodud. Ja just sellepärast teebki kõrvale jätmine meile nii väga haiget.

Eriti kurb on see, kui sind on korduvalt kõrvale jäetud või kui tunned, et sa pole piisavalt hea nende jaoks, kelle sõber sooviksid olla. „Noorte seas, kes alati midagi ette võtavad, on oma grupid,” ütleb Marie, „kuid nad annavad mõista, et sa ei kõlba nende seltskonda.” Kui sind mingist seltskonnast eemale tõrjutakse, tunnedki end lõpuks kõrvale jäetuna ja üksikuna.

Mõnikord võid tunda end üksi isegi suures seltskonnas. „Nii kummaline kui see ka pole,” ütleb Nicole, „tundsin end eriti üksi  ühel peol. Minu ümber oli küll palju rahvast, aga mul polnud neist kellegagi eriti lähedasi suhteid.” Mõned noored tunnevad end üksi ka kristlikel koosolekutel ja konventidel. „Tundub, et kõik peale minu tunnevad kõiki,” ütleb Meagan. Mariat valdavad samasugused tunded. „See on justkui olla keset sõpru, ilma et sul endal oleks ühtegi sõpra.”

Keegi pole üksindustunde suhtes immuunne, isegi mitte need, kes näivad olevat populaarsed ja õnnelikud. „Naerdeski võib süda valutada,” ütleb üks Piibli õpetussõna (Õpetussõnad 14:13). Kui üksindustunne on tugev ja kestab kaua, võib see muutuda talumatuks. Piibel ütleb: „Südamevalus pekstakse vaim rusuks!” (Õpetussõnad 15:13). Mida siis teha, kui tunned, et oled üksinduse pärast justkui rusuks pekstud?

Võitle üksinduse vastu

Võitlemaks üksinduse vastu, püüa rakendada ellu järgmisi nõuandeid.

▪ Keskendu oma tugevatele külgedele (2. Korintlastele 11:6). Mõtle sellele, millised on sinu tugevad küljed. Pane mõned oma anded või head omadused siia kirja.

․․․․․

Kui tunned end kõrvale jäetuna, tuleta meelde oma tugevaid külgi, näiteks neid, mis sa siia kirjutasid. See muidugi ei tähenda, et sa ei peaks oma nõrkuste vastu võitlema. Siiski ära mõtle liiga palju oma puudustele. Vaata end kui pooleliolevat tööd. Kõik ei ole veel korras ega omal kohal, ent mõni asi juba on. Ja sellele keskendugi.

▪ Avarda oma südant (2. Korintlastele 6:11–13). Püüa ise teistega tuttavaks saada. Mõistagi võib see osutuda proovikiviks. „Noorte grupp võib tunduda üsna hirmuäratav,” ütleb 19-aastane Liz, „aga kui sa pöördud kas või ühe inimese poole sellest grupist ja teretad teda, oledki juba teiste hulgas.” (Vaata kasti „Soovitusi vestluse alustamiseks”.) Samuti pane tähele, et sa ise kedagi kõrvale ei jätaks, näiteks eakamaid. „Kui olin 10- või 11-aastane, oli mul endast palju vanem sõber,” meenutab teismeeas Cori. „Olime väga lähedased, kuigi meil oli suur vanusevahe.”

Mõtle kahele täiskasvanule oma koguduses, kellega tahaksid paremini tuttavaks saada.

․․․․․

Miks mitte minna järgmisel koosolekul ühega neist rääkima. Alusta ise vestlust. Küsi, kuidas ta hakkas Piibli vastu huvi tundma. Mida rohkem sa püüad õdede ja vendadega suhelda, seda ebatõenäolisemalt tunned end kõrvale jäetuna või üksi (1. Peetruse 2:17).

▪ Räägi kellelegi täiskasvanule oma tunnetest (Õpetussõnad 17:17). Kui räägid oma muredest vanematele või mõnele teisele täiskasvanule, võib see üksindustunnet leevendada. Nii leidis üks 16-aastane tüdruk. Alguses võttis ta liiga traagiliselt seda, et ta oli kõrvale jäetud. „Mõtlesin muudkui sellele, mis oli juhtunud ja mille pärast tundsin end tõrjutuna, kerides kõik jälle algusesse,” ütleb ta. Kui aga rääkisin sellest oma emale, andis ta mulle nõu, mida ette võtta. Rääkimine tõesti aitab.”

Kelle poole võiksid sina pöörduda, kui tahaksid rääkida närivast üksindustundest?

․․․․․

▪ Mõtle teiste peale (1. Korintlastele 10:24). Piibel ütleb, et ükski ei vaataks selle peale, „mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (Filiplastele 2:4). Tõrjutuna on kurbus ja masendus kahtlemata kerged tulema. Kuid selle asemel, et aina sügavamale masendusse langeda, võiksid hoopis mõelda, kuidas kellelegi teisele midagi  head teha. Nii võid koguni uusi sõprussuhteid luua.

Mõtle näiteks kellelegi oma kogudusest või perest, kes vajaks mingil moel sinu kaaslust või abi. Kirjuta siia selle inimese nimi ja mida saaksid tema aitamiseks teha.

․․․․․

Kui mõtled teistele ja aitad neid, väheneb üksindustunne. See muudab sind optimistlikumaks ja ka paremaks kaaslaseks. Õpetussõnad 11:25 ütleb: „[Hing] kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.”

▪ Ole valiv (Õpetussõnad 13:20). Parem on see, kui sul on mõni tõeline sõber, kui et sul on palju nii-öelda sõpru, kes võivad sulle pahandust kaela tuua (1. Korintlastele 15:33, P 1997). Tuleta meelde Piibli jutustust noorest Saamuelist. Ka tema võis end kogudusetelgis üksi tunda. Hofni ja Piinehas, kellega ta koos tööd tegi, ei olnud just head kaaslased, kuigi nad olid ülempreestri pojad. Kui Saamuel oleks püüdnud nendega ühist keelt leida, oleks see olnud võrdne vaimse enesetapuga. Seda aga Saamuel kindlasti ei tahtnud. Piibel ütleb: „Poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Jehoova kui inimeste juures” (1. Saamueli 2:26). Milliste inimeste? Kindlasti mitte Hofni ja Piinehasi silmis, kes võisid Saamueli tema õige hoiaku pärast isegi tahtlikult vältida. Saamueli häid omadusi panid tähele need, kes pidasid au sees Jumala norme. Inimesed, kes armastavad Jehoovat, on sõbrad, keda sa tegelikult vajad.

▪ Ole positiivne (Õpetussõnad 15:15). Iga inimene tunneb end aeg-ajalt üksi, vähemalt mingil määral. Mida siis teha? Selle asemel et jääda mõtlema negatiivsetele asjadele, püüa olla positiivne. Kuigi sul ei ole võimu muuta kõike, mis su elus toimub, on sul võimalik kontrollida oma suhtumist toimuvasse.

Kui tunned end tõrjutuna, siis püüa muuta kas olukorda või vähemalt oma suhtumist. Pea alati meeles, et Jehoova teab, kuidas sa oled loodud ja seega ka seda, mida sa vajad ja kuidas neid vajadusi kõige paremini rahuldada. Palveta Jehoova poole, kui üksindustunne ei taha kuidagi kaduda. Võid olla kindel, et „tema hoolitseb sinu eest” (Laul 55:23).

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

MÕTTEAINET

▪ Mida ma võiksin teha, kui tunnen end tõrjutuna?

▪ Millised piiblitekstid aitavad mul suhtuda endasse tasakaalukalt, selle asemel et mattuda negatiivsete tunnete alla?

[Kast/pilt lk 12]

Soovitusi vestluse alustamiseks

▪ Naerata. Kui naeratad sõbralikult, ei karda teised sinuga vestelda.

▪ Tutvusta ennast. Ütle, mis on su nimi ja kust oled pärit.

▪ Esita küsimusi. Küsi kohaseid küsimusi näiteks teise inimese tausta kohta, ilma et see jätaks mulje uudishimutsemisest.

▪ Kuula. Ära mõtle sellele, mida järgmisena öelda. Kuula eelkõige. Siis on ka sinu järgmine küsimus või ütlus loomulik.

▪ Ära ole pinges. Vestlused võivad avada tee uutele sõprussuhetele. Niisiis ära ole krampis.