Piibli seisukoht

Kas piisab sellest, et olla lihtsalt hea inimene?

„MA ELAN oma elu nii hästi, kui oskan, ning püüan olla hea inimene,” lausub noor naine Allison. Samamoodi arvavad paljud teisedki, et olla hea inimene ongi kõik, mida Jumal neilt ootab.

Mõned on jällegi veendunud, et kui nad teevad tõsise patu, ei pane Jumal seda pahaks, kui nad üldiselt elavad korralikku elu. Nad arvavad, et Jumal pigem andestab, kui mõistab hukka.

Pealegi ei ole inimestel ühest seisukohta, mida tähendab üldse olla hea inimene? Mida ütleb selle kohta aga Piibel? Kuidas pälvida Jumala heakskiitu? Mida tähendab olla hea inimene Jumala silmis?

Laskem Jumalal end juhtida

Loojana on Jehoova Jumalal õigus meid moraalselt suunata (Ilmutuse 4:11). Ta on Piiblis ära toonud seadused ja põhimõtted, mis peaksid juhtima meie käitumist ja jumalateenimist. Jumal ütles oma rahvale: „Kuulake mu häält ja tehke kõigiti nõnda nagu ma teid käsin, siis te olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal” (Jeremija 11:4).

Niisiis tähendab Jumala seisukohalt hea olla seda, et õpime tundma tema mõõdupuid ning kohandame oma elu nende järgi. Kujuta ette, et tahad kellegagi sõbraks saada. Kahtlemata soovid sa teada, mis talle meeldib ja mis mitte, ning seejärel ka tegutsed vastavalt. Piibel näitab, et nagu patriarh Aabraham, võime ka meie saada Jumalaga sõbraks ehk siis me võime pälvida tema heakskiidu (Jakoobuse 2:23). Kuna Jumala mõõdupuud on palju kõrgemad kui meil inimestel, ei tohiks me oodata, et tema kohandaks end meie normidega (Jesaja 55:8, 9).

Kuulekuse tähtsus

Kas Jumal paneb tõesti pahaks seda, kui vaatame nn vähem tähtsatele käskudele läbi sõrmede? Mõned võivad arvata, et „tühisematele” käskudele kuuletuda pole oluline. Siiski ei tohiks ühessegi Jumala antud seadusesse suhtuda kui millessegi ebaolulisse. Pane tähele, et kirjakohas 1. Johannese 5:3 ei tee Piibel Jumala käskudel vahet: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” Me näitame, et armastame Jumalat omakasupüüdmatult, kui teeme oma parima, et elada kõigi Jumala seaduste järgi (Matteuse 22:37).

Jehoova pole nõudlik perfektsionist. Kui me oma eksimusi tõesti südamest kahetseme ning püüame vältida nende kordamist, on ta valmis meile andestama (Laul 103:12–14; Apostlite teod 3:19). Kas Jumalale on aga vastuvõetav see, kui eirame teadlikult mõnd tema seadust ning mõtleme siis, et teistele seadustele kuuletumine korvab selle? Piibel näitab, et nii see pole.

 Iisraeli kuningas Saul kuuletus Jumala seadustele valikuliselt. Olles amalekkidega sõjajalal, sai ta Jumalalt käsu tappa kõik nende kariloomad. Ehkki Saul järgis teisi Jumala juhiseid, ei kuuletunud ta amalekke puudutavale käsule ning jättis ellu „parimad pudulojustest ja veistest”. Miks? Kuna tema ise ja rahvas tahtsid need loomad endale jätta (1. Saamueli 15:2–9).

Kui prohvet Saamuel küsis Saulilt, miks ta ei kuuletunud Jumala käsule, hakkas Saul end õigustama ning väitis, et ta ju tegi seda. Ta luges ette kõik head asjad, mida tema ja rahvas olid teinud, sealhulgas mainis ta ka ohvreid, mis nad olid Jumalale toonud. Saamuel aga küsis: „Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!” (1. Saamueli 15:17–22). Niisiis ei saa sõnakuulmatust Jumalale ühes asjas hüvitada ohvrite toomise või teiste heategudega mõnes muus asjas.

Jumala käskudes peegeldub tema armastus

Jehoova ei oota, et oletaksime, kuidas talle meelepärased olla. Piibli kaudu annab ta selget moraalset juhatust, öeldes: „See on tee, käige seda!” (Jesaja 30:21). Kui järgime tema juhatust, väldime pettumust ja ebakindlust, mida toob ekslemine inimeste vastukäivate moraalimõõdupuude tõttu. Me võime olla alati kindlad, et Jumala käsud on meie heaks, kuna ta „õpetab, mis on kasulik” (Jesaja 48:17, 18).

Milline oht varitseb selles, kui otsustame ise, mida tähendab olla hea inimene? Kõik me oleme pärinud kalduvuse tegutseda isekalt. Süda võib meid petta (Jeremija 17:9). Me võiksime kergesti vähendada nende Jumala antud nõuete olulisust, mis tunduvad meile rasked täita ja piiravad.

Näiteks võivad kaks vallalist otsustada olla omavahel seksuaalsuhetes, mõeldes, et kuna see ei puuduta kedagi teist, on tegu isikliku asjaga. Nad võivad küll mõista, et selline teguviis pole kooskõlas Piibli põhimõtetega, kuid järeldada, et niikaua kui keegi ei saa haiget, ei pane Jumal seda pahaks. Iha võib pimestada neid selle teo tegeliku tähenduse ja tagajärgede suhtes. Piibel hoiatab: „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpetussõnad 14:12).

Kõigis Jehoova seadustes peegeldub armastus inimeste vastu ning soov hoida meid kannatuste eest. Jumala normide ignoreerimine seksi ja muu vallas ei ole toonud inimestele õnne. See on paljude elu hoopis keeruliseks teinud. Ent Jumala seaduste järgimine aitab meil elada õigesti ning mitte tekitada tarbetut valu ei endale ega teistele (Laul 19:8–12).

Kui soovid siiralt olla hea inimene Jumala silmis, siis anna endast parim, et järgida tema põhimõtteid. Nii võid ise kogeda, et Jehoova „käsud ei ole rasked” (1. Johannese 5:3).

KAS SA OLED MÕELNUD?

▪ Miks me peaksime laskma Loojal end juhtida? (Ilmutuse 4:11)

▪ Kas me peame kuuletuma kõigile Jumala käskudele? (1. Johannese 5:3)

▪ Miks pole tark valida endale ise moraalinorme? (Õpetussõnad 14:12; Jeremija 17:9)

[Pilt lk 21]

Kas sa suhtud kõlblusse nii nagu Jehoova?