SAGELI SEOSTATAKSE ÕNNE JA EDUKUST VARA JA RIKKUSEGA. Sellest mõttest juhituna töötavad miljonid inimesed pikki ja väsitavaid tunde, et teenida rohkem raha. Ent kas raha ja vara toovad püsiva õnne? Mida näitavad tõendid?

Ajakirjas Journal of Happiness Studies tõdetakse, et kui inimese põhivajadused on rahuldatud, ei mõjuta sissetuleku suurus enam oluliselt tema õnnetunnet. Rahas iseenesest pole probleem. „Selle tagaajamine on see, mis õnnetuks teeb,” ütleb ajakiri Monitor on Psychology. See mõte sarnaneb põhimõttega, mis pandi Piiblisse kirja ligi kaks tuhat aastat tagasi: „On ju rahaarmastus igasuguste halbade asjade juur. Raha ihaldades on mõned ... põhjustanud endale palju valu.” (1. Timoteosele 6:9, 10.) Mida võib see valu hõlmata?

MURETSEMINE JA UNEPUUDUS, SEST TULEB KAITSTA OMA VARA. „Töötegija uni on magus, söögu ta vähe või palju, kuid rikkal ei lase ta küllus magada.” (Koguja 5:12.)

PETTUMUS, KUI LUBATUD ÕNNE EI TULEGI. Osaliselt põhjustab sellist pettumust rahahimu, sest seda ei saa rahuldada. „Ei küllastu kunagi hõbedast see, kes armastab hõbedat, ega tulust see, kes armastab rikkust.” (Koguja 5:10.) Rikkaks saamise nimel võib inimene ohvriks tuua asju, millest tegelikult sõltub õnn, nagu koos pere ja sõpradega veedetud aeg või jumalateenimisega seotud tegevused.

KAOTUSVALU JA ÄNG, KUI RAHA VÕI INVESTEERINGU VÄÄRTUS VÄHENEB VÕI KAOB. „Ära kurna end rikkaks saamise nimel. Peatu, ole arukas. Kui heidad rikkusele pilgu, pole seda enam. See saab endale tiivad kui kotkal ja lendab taeva poole.” (Õpetussõnad 23:4, 5.)

RAHULOLU. „Me pole ju midagi toonud maailma ega saa siit ka midagi ära viia. Seega, kui meil on  olemas toit ja riided, siis olgem rahul.” (1. Timoteosele 6:7, 8.) Rahulolevad inimesed ei kipu kaeblema, nurisema ega teisi kadestama. Ja kuna nad ei ihalda asju, mida nad ei saa endale lubada, säästavad nad end tarbetust muretsemisest ja stressist.

HELDEKÄELISUS. „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Apostlite teod 20:35.) Heldekäelised inimesed on õnnelikud, sest nad teevad teisi inimesi õnnelikuks; seda isegi siis, kui kõik, mis nad teistele anda saavad, on vaid veidi oma aega ja energiat. Sageli saavad nad külluslikult seda, mida ei saa osta mingi raha eest: armastust, lugupidamist ja tõelisi sõpru, kes annavad neile heldekäeliselt tagasi. (Luuka 6:38.)

INIMESED ON ASJADEST OLULISEMAD. „Parem taimetoit armastusega kui nuumpull vihkamisega.” (Õpetussõnad 15:17.) Mis on selle salmi iva? Armastavad suhted teistega on tähtsamad kui aineline vara. Ja armastus on otseselt seotud õnnega, nagu näeme hiljem.

Lõuna-Ameerikas elav Sabina mõistis, kui väärtuslikud on Piibli põhimõtted. Tema abikaasa oli ta maha jätnud ning tal tuli enda ja oma kahe tütre vajaduste eest hoolitsemiseks kõvasti tööd rügada. Sabinal oli kaks töökohta ja ta tõusis iga päev kell neli hommikul. Hoolimata äärmiselt tihedast ajakavast otsustas Sabina Piiblit uurima hakata. Mis oli tulemus?

Tema majanduslik seis eriti ei muutunud. Ent tema ellusuhtumine paranes oluliselt. Näiteks koges Sabina õnne, mis tuleneb headest suhetest Jumalaga. (Matteuse 5:3.) Ta leidis usukaaslaste seast tõelisi sõpru. Ja ta koges andmisrõõmu, kui rääkis teistele seda, mida oli Piiblist teada saanud.

„Tarkus [tunnistatakse] õigeks tulemuste põhjal,” ütleb Piibel. (Matteuse 11:19, allmärkus.) Seega võib öelda, et rahulolu, heldekäelisus ning inimeste asjadest tähtsamaks pidamine on tõesti tark teguviis.