„RAHA eest saab kõike,” kõlab tuntud vanasõna. Selles ütluses on omajagu tõtt. Saab ju raha eest osta toitu ja riideid, ning raha läheb vaja, et maksta üüri või soetada elukoht. „Raha roll ühiskonnas on ääretult oluline,” kirjutab üks majandustoimetaja. „Kui raha kui maksevahend kasutuselt kõrvaldataks, puhkeksid juba vähem kui kuu aja pärast paanika ja sõda.”

Kuid päris kõike raha eest siiski ei saa. Norra luuletaja Arne Garborg on raha kohta öelnud: „Raha eest saab toitu, kuid mitte isu; rohtu, kuid mitte tervist; pehme voodi, kuid mitte und; teadmisi, kuid mitte tarkust; ehteid, kuid mitte ilu; toredust, kuid mitte soojust; lõbustusi, kuid mitte rõõmu; tuttavaid, kuid mitte sõpru; teenreid, kuid mitte ustavust.”

Inimene, kes suhtub rahasse tasakaalukalt — kellele raha on vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga eesmärk omaette —, on õnnelikum. „On ju rahaarmastus igasuguste halbade asjade juur. Raha ihaldades on mõned ... põhjustanud endale palju valu,” ütleb Piibel. (1. Timoteosele 6:10.)

Nagu selles tekstis öeldakse, ei põhjusta valu mitte raha ise, vaid rahaarmastus. Raha ületähtsustamine võib lahutada sõbrad ja lüüa kiilu pereliikmete vahele. Toome mõned näited.

 Taaniel: * „Olin alati pidanud oma sõpra Toomast meeldivaks ja ausaks inimeseks. Mul polnud temaga mingeid probleeme olnud, kuni ta ostis ära mu auto. Minu teada oli auto täiesti korras ning Toomas nõustus kirjalikult, et ostab selle ära „sellisena, nagu see on”. Kolme kuu pärast ütles auto üles. Toomas tundis end petetuna ja nõudis vihaselt, et ma talle raha tagasi maksaksin. Ma ei suutnud seda uskuda. Kui püüdsin temaga asjast rääkida, läks ta veelgi sõjakamaks ja tigedamaks. Nii et kui mängu tuli raha, ei olnud ta enam see armastusväärne Toomas, keda olin tundnud.”

Klaara: „Peale Serena pole mul ühtki õde ega venda. Olime temaga alati hästi läbi saanud ja ma poleks eales arvanud, et võiksime raha pärast tülli minna. Aga just nii läks. Kui meie vanemad surid, jätsid nad meile väikese päranduse. Nende soov oli, et raha jagataks meie vahel võrdselt. Mu õde aga nõudis endale rohkemat. Kuna mina soovisin vanemate tahet austada, ta ägestus ja paiskas mulle näkku ähvardusi. Ta kannab tänaseni mu peale vimma.”

Tasakaalutu suhtumine rahasse võib panna inimese teiste üle kohut mõistma. Näiteks võib mõni rikas olla seisukohal, et need, kes on vaesed, on lihtsalt liiga laisad, et oma elujärge parandada. Mõni kehvemal järjel olev inimene võib aga pikemata järeldada, et kõik rikkad on materialistid või ahned. Teismeline Leena, kes on pärit jõukast perest, langes just sellise eelarvamuse ohvriks. Ta räägib:

„Olin tuntud kui tüdruk, kelle isa teenib kõva raha. Kuulsin sageli sellised kommentaare nagu „Mis sul viga, sul pruugib vaid isalt küsida, kui midagi endale tahad” või „Me kõik pole kahjuks rikkad ega saa endale lubada uhkeid autosid nagu sinu pere”. Viimaks ma palusin oma sõpradel selliste asjade ütlemine lõpetada ja selgitasin neile, miks säärased kommentaarid mulle haiget teevad. Tahtsin, et mind ei teataks mitte kui kedagi, kellel on palju raha, vaid kui kedagi, kes teistele head teeb.”

Piibel ei laida raha ega mõista hukka rahakaid inimesi, isegi mitte väga rikkaid. Tähtis pole mitte see, kas inimesel on palju või vähe raha, vaid see, kuidas ta rahasse suhtub ja mida ta on valmis selle nimel tegema. Piibel annab seoses rahaga tasakaalukat nõu, mis on praegusajal sama praktiline nagu siis, kui see kirja pandi. Mõtle järgmiste piiblikohtade peale.

PIIBEL ÜTLEB: „Ära kurna end rikkaks saamise nimel.” (Õpetussõnad 23:4.)

Raamatus „The Narcissism Epidemic” öeldakse inimeste kohta, kes rikkust taga ajavad: „Neil on kehvem psüühiline tervis. Neil on ka rohkem füüsilisi tervisehäireid, näiteks selja-, pea- ja kurguvalu. Samuti  võivad nad suurema tõenäosusega hakata alkoholi kuritarvitama või uimasteid pruukima. Võib täheldada, et rikkuse poole püüdlemine teeb inimesed õnnetuks.”

PIIBEL ÜTLEB: „Teie elust ilmnegu, et teis pole rahaarmastust. Olge rahul sellega, mis teil on.” (Heebrealastele 13:5.)

See ei tähenda, et rahulolev inimene raha pärast kunagi muret ei tunneks. Kuid ta oskab oma muresse õigesti suhtuda. Näiteks ei arva ta, et rahast ilmajäämine oleks maailma lõpp. Pigem püüab ta olla samasuguse suhtumisega nagu apostel Paulus, kes kirjutas: „Ma tean, kuidas ajada läbi vähesega ja kuidas elada külluses. Ma olen õppinud olema rahul kõigega ja kõigis oludes, olen ma siis söönud või näljas, külluses või puuduses.” (Filiplastele 4:12.)

PIIBEL ÜTLEB: „Kes loodab oma rikkuse peale, langeb.” (Õpetussõnad 11:28.)

Uurijate sõnul on tülid raha pärast üks peamisi abielulahutuse põhjusi. Rahaprobleemid on tõuganud inimesi koguni enesetapule. Kurb küll, kuid nähtavasti on raha mõnedele nende abielust ja isegi elust tähtsam. Need aga, kel on rahasse tasakaalukas suhtumine, ei raja rahale oma lootusi. Nad mõistavad, kui targad on Jeesuse sõnad „Isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga see talle elu”. (Luuka 12:15.)

Analüüsi end järgmiste küsimuste abil, et näha, kas sul on rahasse tasakaalukas suhtumine.

• Kas mind ahvatlevad kiiresti rikastumise skeemid?

• Kas mul on raske olla heldekäeline?

• Kas ma sõbrunen kergesti nendega, kes pidevalt rahast ja asjadest räägivad?

• Kas ma kasutan raha saamiseks mõnikord valetamist või muid ebaeetilisi võtteid?

• Kas raha omamine paneb mind end tähtsana tundma?

• Kas ma mõtlen kogu aeg rahast?

• Kas mu suhtumine rahasse mõjub halvasti mu tervisele ja pereelule?

  Kasvata teistele andes endas heldekäelisust.

Kui sa vastasid mõnele neist küsimustest jaatavalt, tegutse otsustavalt, et materialistlikud mõtted ja ahvatlused kõrvale heita. Hoidu sõbrustamast inimestega, kes rahale ja asjadele liiga suurt tähtsust omistavad. Seltsi nendega, kes peavad kõrgeid moraalipõhimõtteid väärtuslikumaks kui ainelist vara.

Ära siis kunagi luba oma südames rahaarmastusel kasvama hakata. Hoia raha selle õigel kohal: ärgu see eales muutugu sulle tähtsamaks sõpradest ja pereliikmetest ning oma tervisest. Nii säilitad tasakaaluka suhtumise rahasse.