Piibli vastus

 Et kedagi ristida, tuleb ta täielikult vee alla kasta. a Piiblis on palju näiteid ristimistest. (Apostlite teod 2:41.) Näiteks ristiti Jeesus, kui ta Jordani jões vee alla kasteti. (Matteuse 3:13, 16.) Aastaid hiljem ristiti üks Etioopia mees veekogus, millest ta oma teekonnal möödus. (Apostlite teod 8:36–40.)

 Jeesuse sõnul peavad tema jüngrid laskma end ristida. (Matteuse 28:19, 20.) Sellest nõudest rääkis ka apostel Peetrus. (1. Peetruse 3:21.)

•  Mida ristimine tähendab?

•  Mida räägib piibel väikelaste ristimisest?

•  Mida tähendab ristimine Isa, Poja ja püha vaimu nimesse?

•  Kas uuesti ristimine on patt?

•  Teised piiblis mainitud ristimised

•  Eksiarvamusi kristliku ristimise kohta

 Mida ristimine tähendab?

 Ristimisega näitab inimene avalikult, et on oma patte kahetsenud ja andnud Jumalale lubaduse täita tingimusteta tema tahet. See tähendab ka kuuletumist Jumalale ja Jeesusele igapäevaelus. Kui inimene laseb end ristida, võtab ta omaks eluviisi, mida Jumal ootab neilt, kes soovivad elada igavesti.

 Vee alla kastmine on selle suure elumuudatuse kohta sobiv sümbol. Kuidas nii? Piibel võrdleb ristimist matmisega. (Roomlastele 6:4; Koloslastele 2:12.) Vee alla minnes näitab inimene, et tema endine elu lõppeb, ja vee alt välja tulles alustab ta justkui uut elu pühendunud kristlasena.

 Mida räägib piibel väikelaste ristimisest?

 Väikelaste ristimine ei ole piibli põhimõtetega kooskõlas ja piiblis ei mainita ühtegi olukorda, kus lapsi oleks ristitud.

 Piibel õpetab, et kui inimene tahab lasta ennast ristida, peab ta vastama teatud nõuetele. Näiteks peab ta mõistma vähemalt piibli põhiõpetusi ja elama nendega kooskõlas. Ta peab olema kahetsenud oma patte. Ja ta peab olema teinud palve, millega ta on pühendanud oma elu Jumalale. (Apostlite teod 2:38, 41; 8:12.) Väikestelt lastelt ei saa selliseid asju oodata.

 Mida tähendab ristimine Isa, Poja ja püha vaimu nimesse?

 Jeesus andis oma järelkäijatele ülesande: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid Isa, Poja ja püha vaimu nimesse ning õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matteuse 28:19, 20.) Ristimine Isa, Poja ja püha vaimu nimesse tähendab seda, et ristitav tunnustab Isa ja Poja võimu ja positsiooni ning püha vaimu rolli. Toome näite. Apostel Peetrus ütles mehele, kes oli sünnist saadik jalust vigane: „Naatsaretlase Jeesus Kristuse nimel – kõnni!” (Apostlite teod 3:6.) Peetruse sõnum oli selge. Nende sõnadega tunnustas ta Jeesuse autoriteeti ning näitas, et tegi imetervendamise Jeesuse abiga.

•   „Isa” on Jumal Jehoova. b Kuna Jehoova on looja, eluandja ja kõikvõimas Jumal, on tema käes absoluutne võim. (1. Moosese 17:1; Ilmutus 4:11.)

•   „Poeg” on Jeesus Kristus, kes andis meie eest oma elu. (Roomlastele 6:23.) Me ei saa päästet, kui me ei mõista ega tunnusta Jeesuse võtmerolli Jumala eesmärgis seoses inimestega. (Johannese 14:6; 20:31; Apostlite teod 4:8–12.)

•   „Püha vaim” on Jumala tegutsev jõud. c Jumal on kasutanud oma püha vaimu selleks, et luua, panna alus elule, jagada sõnumeid oma prohvetitele ja teistele ning anda jõudu neile, kes täidavad tema tahet. (1. Moosese 1:2; Iiob 33:4; Roomlastele 15:18, 19.) Jumal kasutas püha vaimu ka selleks, et inspireerida piiblikirjutajaid kirja panema tema mõtteid. (2. Peetruse 1:21.)

 Kas uuesti ristimine on patt?

 Selles, et keegi usku vahetab, pole midagi tavatut. Mis saab aga siis, kui keegi on oma eelmisest kirikus juba ristitud? Kas ta teeb pattu, kui ta laseb ennast uuesti ristida? Mõnede meelest teeb, sest nende arvamus põhineb piiblikohal Efeslastele 4:5, kus öeldakse: „Üks Isand, üks usk, üks ristimine.” See salm aga ei näita, et kedagi ei tohiks uuesti ristida. Kuidas nii?

 Kontekst. Efeslastele 4:5 kontekst näitab, et apostel Paulus tõstis esile seda, kui tähtis on kristlastel olla usus ja veendumustes ühtsed. (Efeslastele 4:1–3, 16.) Selline ühtsus sai olla võimalik üksnes siis, kui nad järgisid sama isandat Jeesus Kristust, kui neil oli sama usk ja arusaamine piibli õpetustest ning kui nad täitsid ristimise suhtes samu pühakirja nõudeid.

 Paulus soovitas mõnedel, kes olid juba ristitud, lasta ennast uuesti ristida. Seda sellepärast, et varasema ristimise ajal polnud neil veel kristlikust õpetusest täielikku arusaamist. (Apostlite teod 19:1–5.)

 Õige põhjus ristimiseks. Et lasta end ristida Jumalale meelepärasel viisil, tuleb omandada täpseid teadmisi piiblist. (1. Timoteosele 2:3, 4.) Kui inimese otsus lasta ennast ristida põhineb piibliga vastuolus olevatel religioossetel õpetustel, on selline ristimine Jumalale vastuvõetamatu. (Johannese 4:23, 24.) Inimese kavatsused võivad olla küll siirad, aga ta ei tegutse „õiget arusaamist mööda.” (Roomlastele 10:2.) Jumala heakskiidu saamiseks on tal vaja piiblit lugeda ja selle õpetusi mõista, elada kooskõlas piiblist õpituga, pühendada oma elu Jumalale ja lasta end uuesti ristida. Sellisel juhul ei ole uuesti ristimine patt, vaid hoopis õige tegu, mida tuleks teha.

 Teised piiblis mainitud ristimised

 Piibel räägib ka ristimistest, millel oli teistsugune tähendus või tähtsus, kui Jeesuse järelkäijateks ristimisel. Vaatame mõningaid näiteid.

 Johannese ristimine. d Juudid ja juudiusku pöördunud lasid Johannesel end ristida, näitamaks, et nad kahetsevad Moosese seaduse vastu tehtud patte. Moosese seadus oli seadusekogu, mille Jumal oli iisraellastele andnud Moosese kaudu. Johannese ristimine valmistas inimesed ette, et nad võiksid vastu võtta ja ära tunda messia ehk Jeesuse. (Luuka 1:13–17; 3:2, 3; Apostlite teod 19:4.)

 Jeesuse enda ristimine. Kui Ristija Johannes Jeesuse ristis, oli see täiesti ainulaadne, sest Jeesus oli täiuslik inimene ja polnud teinud ühtki pattu. (1. Peetruse 2:21, 22.) Tema ristimise eesmärk polnud kahetsemine ega „puhta südametunnistuse taotlemine Jumala ees”. (1. Peetruse 3:21.) See oli hoopis märgiks selle kohta, et ta hakkab täitma Jumala tahet ettekuulutatud Messia ehk Kristusena. See tähendas ka seda, et ta oli valmis andma meie eest oma elu. (Heebrealastele 10:7–10.)

 Püha vaimuga ristimine. Nii Ristija Johannes, kui ka Jeesus Kristus rääkisid püha vaimuga ristimisest. (Matteuse 3:11; Luuka 3:16; Apostlite teod 1:1–5.) See ei ole sama, mis ristimine püha vaimu nimesse. (Matteuse 28:19.) Miks võib nii öelda?

 Ainult piiratud arv Jeesuse järelkäijaid võivad saada ristitud püha vaimuga. Nad on püha vaimuga võitud, sest nad on valitud koos Jeesusega taevas kuningate ja preestritena maa üle valitsema. e (1. Peetruse 1:3, 4; Ilmutus 5:9, 10.) Nad valitsevad miljonite Jeesuse järelkäijate üle, kellel on lootus elada igavesti paradiisis maa peal. (Matteuse 5:5; Luuka 23:43.)

 Ristimine Jeesus Kristusesse ja tema surmasse. Need, kes on ristitud püha vaimuga, on samuti „ristitud Kristus Jeesusesse”. (Roomlastele 6:3, allmärkus.) Seetõttu puudutab see ristimine ainult Jeesuse võitud järelkäijaid, kes hakkavad koos temaga taevas valitsema. Olles ristitud Kristus Jeesusesse, moodustavad nad võitute koguduse, mille pea on Jeesus. (1. Korintlastele 12:12, 13, 27; Koloslastele 1:18.)

 Võitud kristlased on ristitud ka Jeesuse surmasse. (Roomlastele 6:3, 4.) Nad võtavad Jeesusest eeskuju selles, et keskenduvad oma elus Jumala, mitte enda tahte täitmisele, ning nad teavad nagu Jeesuski, et nad ei ela maa peal igavesti. Kujundlikult lõppeb nende ristimine Jeesus Kristuse surmasse siis, kui nad surevad ja äratatakse üles eluks taevas vaimolenditena. (Roomlastele 6:5; 1. Korintlastele 15:42–44.)

 Tulega ristimine. Ristija Johannes ütles oma kuulajatele: „[Jeesus] ristib teid püha vaimu ja tulega. Tal on käes tuulamislabidas ja ta teeb oma viljapeksuplatsi täiesti puhtaks ning kogub oma nisu aita, kuid aganad põletab ta ära kustutamatus tules.” (Matteuse 3:11, 12.) Nagu näha, on ristimine püha vaimuga ja ristimine tulega kaks täiesti erinevat asja. Mida Johannes selle näitega mõtles?

 Nisu kujutab neid, kes kuuletuvad Jeesusele. Neil on väljavaade saada ristitud püha vaimuga. Aganad kujutavad neid, kes Jeesust ei kuula. Neid ristitakse tulega, mis tähendab, et nad hävitatakse igaveseks. (Matteuse 3:7–12; Luuka 3:16, 17.)