teine Maarja. St „Jaakobuse ja Joosese ema Maarja”. (Mt 27:56.) Teda mainitakse ka tekstides Mt 28:1; Mr 15:40, 47; 16:1; Lu 24:10 ja Joh 19:25. (Vt Mr 3:18 ja Joh 19:25 kommentaari.)

hingamispäev. Selles salmis esineb kreeka sõna sábbaton (hingamispäevad) kaks korda ja see on mitmuses. Esimeses kohas mõeldakse selle all hingamispäeva, mis oli nädala seitsmes päev, ja see on tõlgitud vastega „hingamispäev”. Teises kohas käib see terve nädala kohta. Hingamispäev (15. niisan) lõppes päikeseloojanguga ja naised tulid hauda vaatama järgmisel hommikul. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B12.)

nädala esimesel päeval. St 16. niisanil. See oli päev, mida praegu nimetatakse pühapäevaks. Juutidel oli see nädala esimene päev.

teine Maarja. Vt Mt 27:61 kommentaari.

Jehoova ingel. Vt Mt 1:20 kommentaari ning lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Mt 28:2.

Jehoova ingel. See väljend esineb palju kordi piibli heebreakeelses osas, esimesena kirjakohas 1Mo 16:7. Varastes Septuaginta käsikirjades järgneb selles väljendis kreeka sõnale ángelos (ingel, sõnumitooja) Jumala nimi heebrea tähtedega. Sellisel kujul esineb see väljend näiteks kirjakohas Sak 3:5, 6 Septuaginta käsikirjas, mis leiti Iisraelist Nahal Heverist ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. (Vt lisa C.) Paljudes piiblitõlgetes on kirjakohas Mt 1:20 selles väljendis Jumala nimi. (Vt lisa A5 ja lisa C3 sissejuhatust; Mt 1:20.)

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

öelge tema jüngritele, et ta on surnuist üles äratatud. Need naised olid esimesed jüngrid, kellele räägiti Jeesuse ülesäratamisest. Neile anti ka juhis teavitada sellest teisi jüngreid. (Mt 28:2, 5, 7.) Juudi pärimuse järgi polnud naistel lubatud kohtus tunnistust anda. Vastupidi sellele austas Jehoova ingel neid naisi rõõmutoova ülesandega.

Ta. Võib tõlkida ka „Näe! Ta”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

kummardasid ... ta ees. Võib tõlkida ka „avaldasid ... talle austust”. Nad kummardasid Jeesuse kui Jumala esindaja ees, aga ei pidanud teda Jumalaks, vaid Jumala pojaks. (Vt Mt 2:2, 8:2 ja 18:26 kommentaari.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ehkki see naine pole juut, nimetab ta Jeesust „Taaveti pojaks” (Mt 15:22), tunnustades, et Jeesus on tõotatud messias. Ta kummardab tema kui Jumala esindaja ette, aga ei pea teda Jumalaks. (Vt Mt 2:2; 8:2; 14:33; 18:26 kommentaari.)

kummardasid ta ette. Võib tõlkida ka „avaldasid talle austust”. (Vt Mt 8:2, 14:33 ja 15:25 kommentaari.)

mu vendadele. Jeesus nimetas jüngreid oma vendadeks, sest nad olid tema usuvennad. (Vt Mt 28:16; vrd Mt 25:40; Joh 20:17; Heb 2:10–12.)

vanematega. Vt Mt 16:21 kommentaari.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

see jutt. St valejutt magama jäämise kohta. Rooma sõdureid võidi karistada surmaga, kui nad vahipostil magama jäid.

maavalitseja. St Pontius Pilatuse.

kokku saama. Ilmselt oli sel kokkusaamisel Galileas üle 500 inimese. (1Ko 15:6.)

mõned kahtlesid. Kuna ilmselt oli tegemist kokkusaamisega, millest räägib piiblikoht 1Ko 15:6, ei olnud kahtlejad mitte apostlid, vaid Galilea jüngrid, kellele Jeesus polnud end veel ilmutanud.

õpetage inimesi ..., et nad saaksid mu jüngriteks. Sõna-sõnalt „tehke jüngriteks”. Kreeka verb matheteúo tähendab kellegi õpetamist, et temast saaks õpilane või jünger. Tekstis Mt 13:52 on see tõlgitud „on saanud õpetust” ja tekstis Mt 27:57 „oli ... saanud ... jünger”. Tekstis Ap 14:21 räägitakse, kuidas „paljud olid jüngriteks saanud” Derbes. Et kellestki võiks saada Kristuse jünger, tuli teda ristida ja õpetada, nagu kontekstist nähtub. (Lisainfot kreeka nimisõna mathetés kohta leiab Mt 5:1 kommentaarist.)

inimesi kõigi rahvaste hulgast. Sõna-sõnalt „kõiki rahvaid”, kuid kontekst näitab, et see väljend käib üksikisikute kohta, sest kreeka asesõna „neid” väljendis ristige neid on meessoost ja viitab inimestele, mitte rahvastele, mis on kreeka keeles kesksoost sõna. Käsk jõuda inimesteni kõigi rahvaste hulgast oli uus. Piibli heebreakeelne osa näitab, et Jehoovat teenima tulnud mittejuudid olid Iisraelis teretulnud. (1Ku 8:41–43.) Jeesus aga andis jüngritele käsu minna ise mittejuutidele kuulutama. Sellega rõhutas ta kristliku õpetustöö ülemaailmset ulatust. (Mt 10:1, 5–7; Ilm 7:9; vt Mt 24:14 kommentaari.)

Ristige neid. Võib tõlkida ka „Kastke neid vette”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ristimine”.)

Isa, Poja ja püha vaimu. Nõue tunnustada Isa ehk Jumal Jehoovat on enesestmõistetav, sest ta on meie looja ja eluandja. (L 36:7, 9; Ilm 4:11.) Piibel näitab ka seda, et ükski inimene ei saa päästet, kui ta ei tunnusta Poja rolli Jumala eesmärgis. (Joh 14:6; Ap 4:12.) Lisaks tuleb tunnustada püha vaimu rolli, sest Jumal kasutab seda tegutsevat jõudu muu hulgas elu andmiseks (Ii 33:4), oma sõnumi edastamiseks inimestele (2Pe 1:21) ja selleks, et anda neile väge tema tahte täitmiseks (Ro 15:19). Mõned arvavad, et see piiblisalm toetab kolmainuõpetust, aga piibel ei ütle kuskil, et Isa, Poeg ja püha vaim oleksid võrdsed ealt ja vägevuselt ning täidaksid ühesugust rolli. See, et neid on koos nimetatud, ei tõesta, et nad on üks. (Mr 13:32; Kol 1:15; 1Ti 5:21.)

püha vaimu. Võib tõlkida ka „püha tegutseva jõu”. Kreeka sõna, mille vasteks on „vaim”, on kesksoost ja tähendab Jumalalt lähtuvat mitteisikulist jõudu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Püha vaim” ja „Vaim”.)

nimesse. Kreeka sõna ónoma võib tähendada enamat kui vaid isikunime. Selles kontekstis tähendab see, et ristitav tunnustab Isa ja Poja võimu ja positsiooni ning püha vaimu rolli. Tal tekib Jumalaga uut laadi suhe. (Vrd Mt 10:41 kommentaariga.)

sellepärast, et see on prohvet. Sõna-sõnalt „prohveti nime pärast”. Siin kontekstis näitab kreeka idioom „nime pärast” prohveti ameti ja töö tunnustamist. (Vrd Mt 28:19 kommentaariga.)

ta jüngrid. See on esimene kord, kus piibli kreekakeelses osas esineb sõna mathetés, mis on tõlgitud vastega „jünger”. See sõna kätkeb endas mõtet, et õpilane on oma õpetajasse kiindunud ning selline kiindumus kujundab kogu tema elu. Kuigi Jeesust tulid kuulama suured rahvahulgad, oli ta kõne ilmselt suunatud eeskätt jüngritele, kes istusid talle kõige lähemal. (Mt 7:28, 29; Lu 6:20.)

kogu maailmas ... kõigile rahvastele. Kumbki väljend rõhutab kuulutustöö ulatust. Kreeka sõna oikuméne tähendab inimmaailma või inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda terminit ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Lu 2:1; Ap 24:5.) Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rahvusgruppi.

kuulutama. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

õpetas ... kuulutas. Õpetamine erineb kuulutamisest selles mõttes, et õpetaja teeb enamat, kui vaid annab midagi teada – ta juhendab, selgitab, kasutab veenvaid argumente ning esitab tõendeid. (Vt Mt 3:1 ja 28:20 kommentaari.)

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

õpetage neid. Kreeka sõna, mille vaste on „õpetama”, hõlmab juhendamist, selgitamist, põhjendamist ja tõendite toomist. (Vt Mt 3:1 ja 4:23 kommentaari.) Õpetada neid pidama kõike, mida Jeesus on käskinud, on jätkuv protsess. Õpilased peaksid Jeesuse õpetusi teadma, ellu rakendama ja tema eeskuju järgima. (Joh 13:17; Ef 4:21; 1Pe 2:21.)

Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

selle ajastu. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.

viimsete päevade lõpuni. Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.