Xeen tiʼ baʼax ku taasik

LE PAALALOʼOBOʼ TAAK U YOJÉELTIKOʼOB

¿Táan wa u afectarken le redes socialesoʼ?

¿Táan wa u afectarken le redes socialesoʼ?

 Wa a papáʼob ku chaʼikoʼob u meyajtech le redes socialesoʼ le baʼax ken a xokaʼ jach jeʼel u yáantkecheʼ.

Teʼ xookaʼ yaan k-ilik le preguntaʼobaʼ:

 ¿Ku yoklik wa ten tiempo le redes socialesoʼ?

 Le redes socialesoʼ óoliʼ bey jeʼex u natʼik máak juntúul tsíimin jach kʼoʼoxeʼ, wa maʼ tu kanik u controlarteʼ jeʼel u lúuʼsaʼaleʼ.

 Joannaeʼ ku yaʼalik: «Le kéen ookken teʼ redes socialesoʼ kin tuklikeʼ chéen u chan súutuk ken in máansiʼ, pero kéen in tsʼáa cuentaeʼ tsʼoʼok in máansik yaʼab horasiʼ. U jaajileʼ jeʼel u suut vicioil tiʼ máakeʼ yéetel jeʼel u beetik u perdertik yaʼab tiempoeʼ».

 ¿A wojel wa? Le máaxoʼob beetik le redes socialesoʼ ku beetkoʼob utiaʼal u suut vicioil tiʼ máak. U yojloʼobeʼ mientras maas yaʼab máakoʼob chaʼantik le redes socialesoʼ maas yaʼab taakʼin kun boʼotbil tiʼob tumen le máakoʼob ku anunciarkoʼob wa baʼaxoʼ.

 Tukult lelaʼ: ¿Kin búuyul wa le táan in chaʼantik le redes socialesoʼ? ¿Maʼ wa maas maʼalob ka in limitart in tiempo utiaʼal xan in beetik uláakʼ baʼaloʼob maas importanteʼobiʼ?

 Beet lelaʼ: Antes u joʼopʼol a wilik le redes socialesoʼ chʼaʼtukult bukaʼaj tiempo ken a máansiʼ beyoʼ maʼ kan píitmáan tiʼ le tiempo ta chʼaʼtukloʼ.

Tsʼáa u pʼiis le tiempo ken a máans teʼ redes socialesoʼ

 Tinaeʼ ku yaʼalik: «Tin programartaj in celular utiaʼal ka u bloqueart le aplicación kéen tsʼoʼokok le tiempo in chʼaʼtukultmoʼ. Le ka máan kʼiineʼ tin kanaj in controlart le tiempo kin máansik teʼ redes socialesoʼ».

 Baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ: «Ilawil u meyajteʼex tubeel le tiempo yaanteʼexoʼ» (Efesios 5:16).

 ¿Ku chaʼik wa in jeʼelel tubeel le redes socialesoʼ?

 Le doctoroʼoboʼ ku yaʼalikoʼobeʼ le paalaloʼoboʼ kʼaʼabéet u weenloʼob kex ocho horas sáamsamal. Pero yaan horaeʼ yoʼolal le redes socialesoʼ yaʼab tiʼ letiʼobeʼ maʼ tu chúukpajal u weenloʼob.

 Mariaeʼ ku yaʼalik: «Antes in weenleʼ kin jaan checartik wa yaan baʼax importante tsʼoʼok u publicartaʼal tumen u maasil, pero sin ke in tsʼáaik cuentaeʼ kin máansik yaʼab tiempo táan in chaʼantik le baʼaxoʼob publicartaʼanoʼ. In wojel de ke maʼ maʼalobiʼ, le oʼolal tin wilik in pʼatik.

 ¿A wojel wa? Wa maʼ tu chúukpajal u wenel máakeʼ kéen máanak kʼiineʼ jeʼel u tsaʼayal ansiedad wa depresión tiʼeʼ. Le psicóloga Jean Twengeoʼ ku yaʼalikeʼ le máaxoʼob maʼ tu weenloʼob tubeeloʼ jach preocupadoʼob yéetel maʼ kiʼimak u yóoloʼobiʼ. Ku yaʼalik xaneʼ «kéen máanak kʼiineʼ» jeʼel «u maas gravetal» le bix u yuʼubikuba máakoʼ. a

 Tukult lelaʼ: «¿Kin wenel wa le bukaʼaj horas kʼaʼabéetoʼ? Le tsʼoʼok in chital weenloʼ, ¿chéen wa táan in chaʼantik le redes socialesoʼ?».

 Beet lelaʼ. De nocheeʼ maʼ a woksik a celular wa a tablet teʼ cuarto tuʼux ka weenloʼ. Wa ku páajtaleʼ dos horas antes tiʼ a bin weenleʼ ilawil maʼ u meyajtech a celular mix a tablet. Wa kʼaʼabéettech junpʼéel alarma utiaʼal a waajleʼ maʼalob ka yanaktech junpʼéel despertador aparte, maʼ a usartik le yaan ta tablet wa ta celularoʼ.

Ilawil maʼ a wokol teʼ redes sociales antes tiʼ a bin weenloʼ

 Jeremyeʼ ku yaʼalik: «Yaan horaeʼ ku yáakʼabtal táan in báaxtik in celular, chéen baʼaleʼ táan in wilik in chan wenel tu pʼiis hora tumen in kʼáat in beetinba responsableil. Tsʼoʼoleʼ in wojel xaneʼ wa in kʼáat ka jóokʼok tubeel tuláakal le baʼax ken in beet tuláakʼ kʼiinoʼ yáaxeʼ kʼaʼabéet in wenel tubeel».

 Baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ: «Jach [ilawileʼex] máakalmáak le baʼaloʼob maas kʼaʼanaʼantakoʼ» (Filipenses 1:10).

 ¿Ku afectartik wa le bix in wuʼuyikinba le redes socialesoʼ?

 Tiʼ junpʼéel encuesta beetaʼab tiʼ junpʼéel escuelaeʼ ilaʼabeʼ óoliʼ táanchumuk tiʼ le x-lóoʼbayan chʼúupalaloʼoboʼ tu yaʼaloʼobeʼ «maʼ kiʼimak u yóoloʼobiʼ yéetel mantatsʼ lubaʼan u yóoloʼob». Yaan horaeʼ le baʼax beetik u yuʼubikubaʼob beyoʼ letiʼe redes socialesoʼ. Le doctor Leonard Saxoʼ ku yaʼalik: «Mientras maas yaʼab tiempo ka máansik teʼ redes socialesoʼ maas ka compararkaba yéetel u maasil, chéen baʼaleʼ leloʼ jeʼel u beetik a deprimireʼ». b

 Phoebeeʼ ku yaʼalik: «Toʼoneʼ suuk k-comparartikba yéetel u maasil paalaloʼob, chéen baʼaleʼ le redes socialesoʼ maas ku peorkíintik lelaʼ. Tumen teʼeloʼ jeʼel a máansik yaʼab horas táan a chaʼantik bix u kuxtal uláakʼ máakoʼobeʼ wa baʼax ku beetik a amigoʼob. Leloʼ jeʼel u beetik a tuklikeʼ letiʼobeʼ maas ku divertirkubaʼob ke teech».

 ¿A wojel wa? Le redes socialesoʼ ku yáantik máak utiaʼal ka u bisuba yéetel u amigoʼob, chéen baʼaleʼ maʼ bey jeʼex ka múul convivirnak tu yéeteloʼobeʼ. Le doctor Nicholas Kardarasoʼ ku yaʼalik: «U yilik máak u amigoʼob tiʼ celular wa tiʼ tableteʼ jach junpuliʼ maʼ igual jeʼex ka u yiluba máak yéetel ka múul tsikbalnakoʼobeʼ». c

 Tukult lelaʼ: «Le kéen in wil baʼax ku publicartik in amigoʼob teʼ redes socialesoʼ, ¿kin wuʼuyikinba wa tin juunal? ¿Kin tuklik wa jach junpuliʼ maʼatech in divertirkinba jeʼex u beetkoʼob letiʼoboʼ? Le kéen in naʼaks wa baʼax tin redes socialeseʼ, ¿ku lúubul wa in wóol wa casi mix máak tsʼáaik ‹me gusta› tiʼ?».

 Beet lelaʼ: Probart bix jeʼel a wuʼuyikaba wa ku xuʼulul a sen usartik le redes sociales ich jujunpʼéel kʼiinoʼob, junpʼéel semana wa tak junpʼéel mes. Ilawil a tʼanik yéetel a máansik maas yaʼab tiempo yéetel a amigoʼob. Wa ka beetik beyoʼ maʼ kan sen estresar yéetel yaan u kiʼimaktal a wóol.

¿Jeʼel wa u páajtal a jóoʼsik tiempo utiaʼal a maas convivir yéetel a amigoʼobeʼ?

 Brianaeʼ ku yaʼalik: «Le táan kaʼach in sen usartik le redes socialesoʼ tin tsʼáaj cuentaeʼ kin sen máansik yaʼab tiempo chéen táan in wilik bix kuxlik u maasil. Le ka tin láaj eliminartaj in cuentas teʼ redes socialesoʼ tin wuʼuyaj bey sáalchaj in kuucheʼ. Tin wileʼ yaanten maas yaʼab tiempo utiaʼal in beetik uláakʼ baʼaloʼob maas kʼaʼabéetoʼob».

 Baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ: «Cada juntúuleʼ u xíixt baʼax ku beetik yéetel maʼ unaj u ketik yéetel le baʼax ku beetik u yéet máakiloʼ. Beyoʼ yaan u kiʼimaktal u yóol yoʼolal le baʼaxoʼob tsʼoʼok u beetik letiʼoʼ» (Gálatas 6:4).

a Chʼaʼabaʼan tiʼ le libro iGen.

b Chʼaʼabaʼan tiʼ le libro Why Gender Matters.

c Chʼaʼabaʼan tiʼ le libro Glow Kids.