Bai na kontenido

ENTREVISTA | RACQUEL HALL

Un Señora Hudiu Ta Splika Dikon El A Bolbe Analisá Su Kreensianan

Un Señora Hudiu Ta Splika Dikon El A Bolbe Analisá Su Kreensianan

Racquel Hall a nase den un famia hudiu; su mama tabata israelí i su tata tabata di Austria i a kombertí bira hudiu. Su wela i tawela part’i mama tabata sionista ku a imigrá bai Israel na aña 1948, tempu ku Israel a bira un estado independiente. Spièrta! a puntra Racquel ta kiko a pon’é analisá su kreensianan hudiu.

Konta nos un poko di bo mes.

Mi a nase na 1979 na Merka. Ora mi tabatin tres aña, mi mayornan a divorsiá. Mi mama a lanta mi segun tradishon hudiu i semper mi a bai skol hudiu ku nan ta yama yeshiva. Ora mi tabatin shete aña, nos a bai biba na Israel. Einan, mi a bai skol den un kibutz, ku ta un komunidat ku ta hasi trabou agríkola. Despues di un aña, ami ku mi mama a bai biba na México.

Maske no tabatin niun snoa den nos área, mi a sigui tene na mi tradishonnan hudiu. Riba sabat, mi tabata sende bela, lesa Tora [buki sagrado hudiu] i resa usando nos buki di orashon ku yama sidur. Mi tabata gusta bisa mi kompañeronan di skol ku mi religion tabata esun original. Nunka mi no a lesa Tèstamènt Nobo, ku ta konsentrá riba e predikashon i siñansanan di Hesukristu. Mi mama asta a spièrta mi pa no les’é pa su siñansanan no kontaminá mi.

Dikon bo a disidí di lesa Tèstamènt Nobo?

Ora mi a hasi 17 aña, mi a bai biba bèk na Merka pa kaba mi skol. Einan, un konosí a bisa mi ku sin Hesus mi bida no ta kompleto.

Mi a kontest’é: “Hende ku ta kere den Hesus ta pèrdí.”

El a puntra mi: “Bo a yega di lesa Tèstamènt Nobo?”

Mi a kontest’é: “Nò.”

El a bisa e ora ei: “Awèl, kon bo por duna opinion tokante algu ku bo no sa nada di dje?”

Esei a dal mi duru, pasobra mi tambe semper tabata haña ku ta hende bobo ta duna opinion di kos ku nan no sa nada di dje. Yen di bèrgwensa, mi a bai kas ku su Beibel i a kuminsá lesa Tèstamènt Nobo.

Kiko bo a pensa di loke bo a lesa?

Pa kuminsá, mi a keda sorprendí ku e eskritornan di Tèstamènt Nobo tabata hudiu. Ademas, mas mi a lesa, mas mi a kuminsá mira Hesus komo un hudiu amabel i humilde ku kier a yuda hende, no probechá di nan. Asta mi a bai biblioteka i tuma buki ku tabata papia di Hesus. Pero niun di e bukinan ei no a konvensé mi ku e tabata e Mesías. Algun buki asta a bisa ku e ta Dios, loke a parse mi apsurdo. Mi a pensa: Ta na ken Hesus a hasi orashon? Na su mes? Es mas, Hesus a muri, pero Beibel ta bisa di Dios: “Abo no ta muri.” *

Kon bo a haña kontesta pa e preguntanan ei?

Bèrdat no ta kontradisí su mes, i mi tabata determiná pa haña sa e bèrdat. Pues, mi a hasi orashon na Dios ku henter mi kurason i ku awa na wowo i, pa promé biaha, sin usa mi buki di orashon sidur. Mi no a ni kaba di hasi orashon ku mi a tende hende bati na porta. Tabata dos Testigu di Yehova. Nan a duna mi un di nan foyetonan pa studia Beibel. E publikashon ei, huntu ku e kòmbersashonnan ku mi tabatin ku e Testigunan, a konvensé mi ku loke nan ta kere ta basá di bèrdat riba Beibel. Por ehèmpel, pa Testigunan di Yehova, Hesus no ta parti di un Trinidat, sino “e Yu di Dios” * i “e prinsipio di e kreashon di Dios.” *

Poko despues, mi a bai México bèk, i einan mi a sigui studia e profesianan tokante Mesías ku e Testigunan di Yehova. Mi a keda asombrá ku tabatin asina tantu profesia! Tòg ainda mi tabatin duda. Mi tabata puntra mi mes: ‘Ta Hesus tabata e úniko persona ku a kumpli ku e profesianan ei?’ i ‘Kiko si el a djis hunga ròl di ta Mesías p’e gaña hende?’

Kiko al final a konvensé bo?

E Testigunan di Yehova a mustra mi algun profesia ku niun impostor lo no por a kumpli kuné. Por ehèmpel, mas ku 700 aña di antemano, profeta Mikéas a bisa ku e Mesías lo a nase na Bètlehèm di Hudea. * Kon un hende por skohe unda e ta nase? Isaías a skirbi ku nan lo a mata e Mesías komo un kriminal despresiá pero ku lo a der’é huntu ku hende riku. * Tur e profesianan ei a kumpli den Hesus.

E prueba definitivo pa mi tabata Hesus su liña di desendensia. Beibel ta bisa ku e Mesías lo ta un desendiente di Rei David. * E hudiunan di pasado tabata tene registro masha detayá di liña di desendensia, pues si Hesus no tabata for di e famia di David, su enemigunan lo a anunsiá esei pa tur hende tende! Pero nan no por a hasié, pasobra Hesus su konekshon ku e famia di David tabata indiskutibel. E hendenan asta a yama Hesus “Yu di David.” *

Na aña 70 di nos era—37 aña despues ku Hesus a muri—ehérsito romano a destruí Herúsalèm, i e registronan di liña di desendensia a pèrdè òf ser destruí. P’esei, e Mesías mester a bini promé ku aña 70, pasobra despues di e tempu ei no por a komprobá su liña di desendensia.

Na ki konklushon bo a yega?

Na Deuteronomio 18:18, 19, Dios a profetisá ku lo e lanta na Israel un profeta meskos ku Moises. I Dios a bisa: “Ken ku no skucha mi palabranan ku e lo papia den mi nòmber, ami mes lo pidié kuenta di esaki.” Mi estudio profundo di henter Beibel a konvensé mi ku Hesus di Názarèt tabata e profeta ei.

^ par. 15 Habakuk 1:12, Tradukshon di Mundu Nobo.

^ par. 17 Revelashon 3:14, Beibel Santu.

^ par. 21 Isaías 9:​6, 7; Lukas 1:​30-32. Mateo kapítulo 1 tin e registro di Hesus su liña di desendensia di part’i tata, i Lukas kapítulo 3 tin su liña di desendensia di part’i mama.