1, 2. Ta eñjake eo an ri karejar ro an Anij kõn lal̦ in? Ta jikin jokwe eo aer?

 KWÕJ ke jokwane im aenõm̦m̦an ilo lal̦ in enana? El̦aññe kwõjjab, eokwe eñjake in am̦ ej ãinwõt kar ri karejar ro an Jeova ilo iien ko m̦okta. Jãn etto in an ro rej yokwe Jeova l̦õmn̦ak bwe rej ruwamãejet ilo lal̦ in. Ñan waanjoñak, ro rar tiljek ñan Anij me rar em̦m̦akũt jãn jikin ñan jikin ilo Kenean rar l̦õmn̦ak bwe rar ruwamãejet ro. Baibõl̦ ej ba bwe rein rar “kwal̦o̦k kõn aer ruwamãejet im ri itoitak ioon lal̦.”​—Hibru 11:13.

² Ri kapit ro me rej l̦oore Kũraij im ijo jikier ej pãd ilañ, rej bar l̦õmn̦ak bwe rej “ruwamãejet im ri itoitak” n̦a ilo lal̦ in. (Pilippai 3:20, UBS; 1 Piter 2:11) ‘Jiip ro jet’ an Kũraij rejjab bar m̦õttan lal̦ ãinwõt Jijej ear jab m̦õttan lal̦. (Jon 10:16; 17:16) Bõtab, armej ro doon Anij ewõr jikin aer jokwe. Ej jikin eo me el̦aptata an wõr yokwe im jokwane ie im jejjab maroñ lo kõn mejãd. Innem, ta jikin in? Moses ear je im ba: “Irooj [Jeova], Kwaar amwõj jikin jokwe ium̦win epepen ko otemjej.” (Sam 90:1) Ilo kõkkar, Jeova ej ãinwõt juon “jikin jokwe” ñan ri karejar ro an retiljek. Kwõjel̦ã ke ewi wãween Jeova ear juon jikin jokwe ñan ri karejar ro an etto? Ewi wãween ej ãindein ñan armej ro an rainin? Im ewi wãween enaaj juon jikin jokwe ejokwane ñan ri karejar ro an ilo ilju im jekl̦aj?

3. Ta eo Sam 90:1 ej keidi Jeova ñane, im etke?

³ Jet iien Baibõl̦ eo ej kõjerbale men ko me jej loi ñan kõkkar kõn Jeova. Etke? Kõnke wãween in ej kapidodol̦o̦k ad mel̦el̦e kõn kain Anij rot e. Ñan waanjoñak, ilo Sam 90:1 ej keidi Jeova ñan juon “jikin jokwe.” Ñe jej l̦õmn̦ak kõn jikin jokwe eo em̦m̦an, jej  l̦õmn̦ak bwe ej juon jikin ewõr yokwe, aenõm̦m̦an im jej lo kõjparok ie. Innem, etke kar keidi Jeova ñan juon jikin jokwe? Eokwe, Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ej juon Anij in yokwe. (1 Jon 4:8) Ej bar ba bwe ej Anij in aenõm̦m̦an im ej kõjparoke ri karejar ro an. (Sam 4:8, UBS) Jen etale ewi wãween an Jeova kar juon jikin jokwe ñan Ebream, Aisak, im Jekõb.

4, 5. Ewi wãween an kar Anij kajeraam̦m̦an im kõjparok Ebream?

⁴ Ebream emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn unin an kar Jeova jiroñl̦o̦ke naan kein: “Kwõn ilo̦k jãn ãneõm̦, im jãn am̦ jowi, im jãn im̦õn jemam̦, ñan juon ãne Inaaj ba kajjien ñan eok.” Bõtab, naan ko tok jet an Jeova ñan e remaroñ kar kaenõm̦m̦ane. Ear ba: “Im Inaaj kõm̦m̦an juon aelõñ el̦ap jãn kwe, im Inaaj kajeraam̦m̦an eok im kõm̦m̦an etam̦ bwe en l̦ap.” Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Inaaj kajeraam̦m̦an ro rej kajeraam̦m̦an eok, im Inaaj ko̦o̦le eo ej ko̦o̦le eok.”​—Jenesis 12:1-3.

⁵ Jeova ear kallim̦ur bwe enaaj kajeraam̦m̦an im kõjparok Ebream im ro ineen. Eñin men eo ear kõm̦m̦ane. (Jenesis 26:1-6) Ñan waanjoñak, ear bõbrae Pero im kiiñ eo an Girar etan Abimelek jãn aer m̦an Ebream im bõk lio pãleen etan Sera. Jeova ear bar kõjparoke Aisak im Rebeka ilo ejja wãween in wõt. (Jenesis 12:14-20; 20:1-14; 26:6-11) Baibõl̦ ej ba bwe Jeova “ear jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt armej ren kaeñtaan er, im ear kaje kiiñ ro kõn er. Ear ba, ‘Kom̦win jab door peimi ioon ro karejera iar kããlõt er; Kom̦win jab ko̦kkure ri kanaan ro aõ!’”​—Sam 105:14, 15, UBS.

6. Ta eo Aisak ear jiroñe Jekõb bwe en kõm̦m̦ane? Ta ko Jekõb emaroñ kar l̦õmn̦ak kaki?

⁶ Jeova ear bar kõjparoke Jekõb, l̦eo jibwin Ebream. Ke Jekõb ear pojak in m̦are, Aisak ear jiroñe naan kein: “Kwõn jab bõk pãleem̦ iaan lim̦aro nejin Ri Kenean. Kwõn jutak, ilo̦k ñan Pedan-eram, ñan im̦õn Betuel, jemãn jinõm̦; im bõk juon pãleem̦ ijo iaan lim̦aro nejin Leban.” (Jenesis 28:1, 2) Jekõb ear pokake naan kein an jemãn. Ear ilo̦k jãn baam̦le eo an ilo Kenean im etetal elõñ buki m̦ail̦ ñan Heran im emaroñ kar e wõt ear etal. (Jenesis 28:10) Bõlen, Jekõb emaroñ kar l̦õmn̦ak ippãn make: ‘Ewi toõn aõ naaj jako jãn baam̦le eo aõ? Leban enaaj ke m̦õn̦õn̦õ ñe enaaj lo ña? Inaaj ke lo juon pãleeõ me ej yokwe Jeova?’ Bõtab, juon men ear wal̦o̦k ñan Jekõb ke ear tõpar jikin eo etan Lõz. Ettol̦o̦k in Lõz ñan Bier-shiba ej 60 m̦ail̦. Men eo ear wal̦o̦k ñan Jekõb ear jipañe bwe en bõjrak jãn an inepata. Kar ta eo ear wal̦o̦k ñan e?

7. Ewi wãween an kar Anij kaenõm̦m̦an Jekõb?

⁷ Ilo Lõz, Jekõb ear ettõn̦ak im lo an Jeova ba naan kein ñan e: “Ij pãd ippam̦,  im Inaaj o̦n̦aake eok ijoko otemjej kwõj ilo̦k iel̦o̦k, im Inaaj bar ãñintok eok ñan ãnin; bwe Ijamin ilo̦k jãn eok, ñan iien em̦õj Aõ kõm̦m̦an men otemjej Iar kõnono ñan eok kake.” (Jenesis 28:15) Naan kein remaroñ kar lukkuun kaenõm̦m̦an Jekõb! Ãlikin an kar roñ naan kein, emaroñ kar lukkuun kijooror in lo an jejjet kitieer. Ãinwõt Jekõb, bõlen ear bar wõr men ko kwaar l̦õmn̦ak im inepata kaki ke kwaar ilo̦k jãn ijo kapijukunem ñan bar juon aelõñ bwe kwõn maroñ jipañ ie. Ejjel̦o̦k pere bwe em̦õj am̦ kile an Jeova kõjparok im jipañ eok ilo elõñ wãween ko.

8, 9. (1) Ewi wãween Jeova ear juon “jikin jokwe” ñan Jekõb? (2) Ta eo bwebwenatoun Jekõb ej katakin kõj kõn Jeova?

⁸ Ke Jekõb ear tõparl̦o̦k Heran, l̦eo me enaaj jemãn etan Leban ear karwaineneik e. Tokãlik, ear lel̦o̦k Lia im Rejel bwe ren pãleen. Bõtab, jet iien tokãlik Leban ear jab em̦m̦an im jim̦we an jerbal ñan Jekõb. Joñoul alen an kar ukõt on̦ean. (Jenesis 31: 41, 42) Jekdo̦o̦n ak Jekõb ear kijenmej wõt kõnke ear lõke Jeova bwe enaaj kõjparoke. Kõn men in, Jeova ear kajeraam̦m̦ane. Ilo iien eo ke Anij ear jiroñe bwe en ro̦o̦l ñan Kenean, elukkuun lõñ nejin Jekõb menin mour, im ewõr ri karejaran kõrã, im ri karejaran em̦m̦aan, im an kamel̦, im to̦o̦ñke. (Jenesis 30:43) Ear l̦ap an Jekõb kam̦m̦oolol Jeova im ear jar: “Kwaar jouj im m̦ool ñan eõ meñe ña ij ri karejeram̦ eo ejjel̦o̦k tokjãn. Ke iar kijoon Reba Jordan ejjel̦o̦k men en̦ iar bõke ak juon jokon̦a al̦al̦ wõt, ak kiiõ ña ij jepl̦aaktok kõn ruo jarlepju.”​—Jenesis 32:10, UBS.

⁹ Waanjoñak kein rej kaalikkar an lukkuun m̦ool naan kein an Moses: “Irooj [Jeova], Kwaar amwõj jikin jokwe ium̦win epepen ko otemjej.” (Sam 90:1) Jeova ej ãindein tok wõt ñan rainin, ejjañin oktak. Ñan kiiõ ej yokwe armej ro doon, ej kea kõn er im kõjparok er. (Jemes 1:17) Jen kiiõ etale ewi wãween ej ãindein.

10. Etke jej tõmak bwe Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ãinwõt “jikin jokwe” ñan ri karejar ro an?

¹⁰ Baj pijaik m̦õk men in: Kwõj pãd ilo juon im̦õn ekajet. Kwõj ri kam̦ool n̦ae juon em̦m̦aan me juon ri riab im ej juon m̦õrõ. Armej in elukkuun mãlõtlõt ilo nana im el̦ap an maroñ. Im elõñ armej jãn ipel̦aakin lal̦ in rej jerbal ñan e. Ãlikin am̦ kwal̦o̦k ruõn em̦m̦aan in im kwõj diwõj jãn lowaan im̦õn ekajet eo, enaaj kar ta am̦ eñjake? Kwõnaaj ke kar mijak? Eokwe aet. Enaaj kar lõñ un ko unin am̦ kajjitõk ippãn kien bwe en kõjparoke eok. Ãindeinl̦o̦k wõt, jej ri karejeran Jeova im jej ri kõnnaan ro an ak ri kam̦ool ñan E im jej kwal̦o̦k kõn nana ko an ri kõjdat eo an Jeova, Setan. (Riit Revelesõn 12:17.) Setan ear kajjioñ in kabõjrak armej ro an Anij. Ak enañin ke lo tõprak? Ejjañin! Ilo m̦ool, jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ñan elõñl̦o̦k armej ro ipel̦aakin lal̦ in. Etke jaar maroñ kõm̦m̦ane men in? Ej kõnke Jeova ej ãinwõt juon “jikin jokwe” ñan kõj. Ej l̦apl̦o̦k wõt an kõjparok im kajeraam̦m̦an armej ro an, el̦aptata ilo raan kein ãliktata. (Riit Aiseia 54:14, 17.) Bwe Jeova en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “jikin jokwe” ñan kõj ak kõjparok kõj, jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe Setan en m̦on̦e kõj.

11. Ta eo juon jemaroñ katak jãn Ebream, Aisak, im Jekõb?

¹¹ Ebar wõr juon men jemaroñ katak jãn bwebwenatoun Ebream, Aisak, im Jekõb. Meñe rar jokwe ibwiljin armej ro ilo Kenean ak rar jab kobal̦o̦k ippãer im rar diki men ko renana rein rar kõm̦m̦ani. (Jenesis 27:46) Ri karejar rein retiljek rar jab aikuji juon peba in kakien ko ñan jel̦ã ta eo ejim̦we im ebõd. Rar jel̦ã kadede kõn men ko rem̦m̦an ippãn Jeova im  men ko ediki. Eñin unin rar kate er ñan jab m̦õttan lal̦ in. Elukkuun em̦m̦an joñak kein an rein ñan kõj! Kwõj ke kate eok ñan l̦oore joñak ko an ri karejar rein retiljek an Jeova? Kwõj ke kaalikkar bwe kwõjjab m̦õttan lal̦ ñe ej itok ñan kããlõt wõn ro kwõj aetõl er im kein kam̦õn̦õn̦õ ko? Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ewõr jet ilo eklejia eo rej kõm̦m̦ani jet men ko im rej kaalikkar bwe rejokane ilo lal̦ in an Setan. Ñe ãindein am̦ l̦õmn̦ak meñe jidik wõt, eokwe kwõn jar ñan Jeova bwe en jipañ eok. Keememej bwe lal̦ in ej an Setan im elukkuun l̦õmn̦ak wõt kõn e im ejjab kea kõn kõj.​—2 Korint 4:4; Epesõs 2:1, 2.

12. (1) Ewi wãween an Jeova jipañ ri karejar ro an? (2) Ta eñjake eo am̦ kõn an Jeova jipañ kõj?

¹² Ñe jejjab kõn̦aan bwe Setan en m̦on̦e kõj, eokwe jej aikuj kortokjãn aolep men ko Jeova ej litoki ñan jipañ ri karejar ro an. Ñan waanjoñak, ej jipañ kõj ikijjeen kweilo̦k ko, ikijjeen iien kabuñ eo an baam̦le eo ad, im ikijjeen em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko. Em̦m̦aan rein rej kaenõm̦m̦an kõj im jipañ kõj bwe jen maroñ kijenmej ñe jej iioon apañ ilo mour ko ad. (Epesõs 4:8-12, UBS) Ewõr juon eo im eto an pãd ilo Kumi eo Ej Lale Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova etan George Gangas. Ear jeje im kwal̦o̦k eñjake ko an ñe ej kobal̦o̦k ippãn armej ro an Anij. Ej ba: “Ñe ij pãd ibwiljier ej ãinwõt ñe ij pãd ilo juon jikin eaenõm̦m̦an ippãn baam̦le eo aõ.” Ãindein ke bar kwe ñe kwõj pãd ippãn armej ro an Anij?

13. Ta eo elukkuun aorõk im jemaroñ katak jãne ilo Hibru 11:⁠13?

¹³ Bar juon men elukkuun aorõk im jemaroñ katak jãn bwebwenatoun Ebream, Aisak, im Jekõb ej bwe jen jab mijak in oktak jãn armej ro jet. Ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo pãrokõrããp 1, ro rar tiljek rar “kwal̦o̦k kõn aer ruwamãejet im ri itoitak ioon lal̦.” (Hibru 11:13) Kwõj ke kwal̦o̦k bwe kwõj oktak jãn armej ro ilo lal̦ in? Jet iien epen ñan kõm̦m̦ane men in. Bõtab, Anij im ro jeim̦ im jatim̦ ilo tõmak renaaj jipañ eok. Keememej, ejjab kwe wõt kwõj iioone men in. Aolep ro rekõn̦aan karejar ñan Jeova rej kate er ñan jum̦ae Setan im men ko ilo lal̦ in! (Epesõs 6:12) Bõtab, jemaroñ bõk anjo̦ el̦aññe jej lõke Jeova im kõm̦m̦an bwe en jikin ad jokwe.

14. Ta “jikin kweilo̦k” eo Ebream ear aikuj kõttare?

¹⁴ Ebream ear l̦õmn̦ak wõt kõn jinõkjeej eo im jej aikuj l̦oore joñak in an. (2 Korint 4:18) Rijjelõk Paul ear jeje im ba bwe Ebream “ear kõttar jikin kweilo̦k eo Anij ear annañe im kalõke, jikin kweilo̦k eo foundation ko an rej pãd ñan indeeo.” (Hibru 11:10, UBS) “Jikin  kweilo̦k” in ej Aelõñ ak Kien eo an Anij. Ebream ear aikuj kõttare an wal̦o̦k Aelõñ in. Ak ñan kõj jejjab aikuj kõttare kõnke em̦õj an wal̦o̦k im ej pãd ilañ kiiõ. Kanaan ko ilo Baibõl̦ rej lukkuun kwal̦o̦k bwe m̦õttan wõt jidik im Kien in enaaj tõl aolepen lal̦ in. Wãween am̦ mour ej ke kwal̦o̦k bwe kwõj tõmak ilo Aelõñ in? Kwõj ke likũt Aelõñ in bwe en men eo m̦oktata ilo mour eo am̦ im bwe kwõj kajenolo̦k eok jãn lal̦ in?​—Riit 2 Piter 3:11, 12.

15. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan ro rej lõke men ko an lal̦ in?

¹⁵ Apañ ko ilo lal̦ in renaaj l̦apl̦o̦k wõt aer nanal̦o̦k m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin. (Matu 24:7, 8) Im ilo iien eñtaan eo el̦ap, enaaj penl̦o̦k wõt mour. Enaaj l̦apl̦o̦k jorrããn im pok ipel̦aakin lal̦ in im l̦apl̦o̦k an armej lõl̦ño̦ñ im mijak. (Habakkuk 3:16, 17) Baibõl̦ ej ba bwe renaaj lukkuun aikuj jipañ, joñan renaaj ko im “tilekek ilowaan roñ ko im ilo dekã in tol̦ ko.” (Revelesõn 6:15-17) Bõtab, men kein reban kõjparoke er, ekoba peejnej ko rel̦l̦ap ak doulul in kien ko.

16. En ewi wãween ad watõke eklejia eo? Etke?

¹⁶ Jeova enaaj kõjparoke kõj ilo iien eñtaan eo. Jenaaj lañlõñ kõn an Anij lo̦mo̦o̦ren kõj ãinwõt kar ri kanaan Habakkuk. (Habakkuk 3:18) Ewi wãween an Jeova kõjparoke kõj ilo naaj iien in epen? Eokwe jenaaj aikuj kõttar im loe an wal̦o̦k men in. Bõtab, men eo jen lõke ej bwe armej ro an Jeova renaaj bõrokuk im kon̦ im enaaj wõr naan in tõl ko jãn E ãinwõt an kar kõm̦m̦ane ñan Ri Israel ro ke rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt. (Riit Exodus 6:26, UBS; Revelesõn 7:9) Ewi wãween an Jeova naaj letok naan in tõl kein? Bõlen Jeova enaaj kõjerbal eklejia eo ñan kwal̦o̦k ta ko jen kõm̦m̦ani. Aiseia 26:20 ej kwal̦o̦k kõn “ruum̦ ko” me renaaj jikin kõjparok an armej ro an Anij. Ruum̦ kein rej jitõñl̦o̦k ñan eklejia ko ipel̦aakin lal̦. (Riit Aiseia 26:20.) Kwõj ke kaorõk kweilo̦k ko ilo eklejia eo? Kwõj ke aolep iien kõm̦m̦ani men ko Jeova ej ba ikijjeen eklejia eo?​—Hibru 13:17.

17. Ewi wãween an Jeova juon “jikin jokwe” ñan ri karejar ro retiljek me remej?

¹⁷ Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im juon “jikin jokwe” ñan ro retiljek meñe rein remaroñ mej m̦okta jãn an wal̦o̦k eñtaan eo el̦ap. Ewi wãween? Ilo an naaj kõmour er jãn mej. Meñe elõñ iiõ ko ãlikin an Ebream, Aisak, im Jekõb mej, Jeova ear ba ñan Moses bwe ej aer Anij. (Exodus 3:6) Jijej ear bar ba: “Ej Anij an ro remour, im jab an ro remej, bwe ippãn Anij armej otemjej rej mour.” (Luk 20:38, UBS) An naaj Jeova bar kõmour ro remej elukkuun m̦ool im enaaj jejjet. Joñan an m̦ool ej ãinwõt ñe ro retiljek me remej rej mour.​—Ekklisiastis 7:1.

18. Ewi wãween an naaj Jeova “jikin jokwe” ñan armej ro an ilo lal̦ eo ekããl?

¹⁸ Ilo lal̦ eo ekããl, Jeova enaaj “jikin jokwe” ñan armej ro an ilo juon wãween ejej uwaan. Revelesõn 21:3 ej ba: “Lo, im̦õn Anij ej ippãn armej ran̦, im Enaaj jokwe ippãer.” Jeova enaaj kõjerbal Jijej Kũraij bwe en tõl aolepen lal̦ in ium̦win juon to̦ujin iiõ. Im iien eo enaaj dedel̦o̦k an kajejjet karõk eo an Anij kõn lal̦ in ej ñe ejem̦l̦o̦k juon to̦ujin iiõ. Ãlikin iien in, enaaj karo̦o̦ll̦o̦k Aelõñ ak Kien eo ñan Jeova. (1 Korint 15:28, UBS) Innem, Jeova enaaj tõl im irooj ioon aolep armej ro reweeppãn im ejjel̦o̦k ri kõllaajrak ñan e im armej ro. Ewõr ad juon ilju im jekl̦aj ekanooj in em̦m̦an! Kõn men in, jen l̦oore joñak ko an ri karejar ro retiljek m̦okta ilo ad kõm̦m̦an bwe Jeova en ad “jikin jokwe” kiiõ.