Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NUIDIKIJE DITABUJA DIABU

Bakamubala “muakane bua bienzedi”

Bakamubala “muakane bua bienzedi”

MU DINDADINDA Lahaba muimane pa dididishi umona bukenke bumuenekela mu mpata uvua pabuipi ne Yeliko. Yeye kumonamu tshiluilu tshia basalayi tshia bena Isalele tshivua tshidisangishe muaba au. Pakatuadija basalayi aba kunyunguluka tshiakabidi tshimenga, lupuishi luakajuka ne miadi ya mpungi ya nsengu yakatuadija kabidi kumvuika.

Yeliko ke tshimenga tshia ba Lahaba; uvua mumanye njila ya muomu, nzubu, bisalu binene ne magazin. Uvua mumanye bantu ba momu bimpe menemene. Uvua mua kuikala mumona muvua buôwa bua bena Yeliko buende buvula pavuabu bamona bena Isalele batungunuka ne kunyinguluka tshimenga musangu umue ku dituku. Nansha muvua miadi ya mpungi yabu yumvuika mu njila ne mu tshimenga tshijima tshia Yeliko, Lahaba kavua yeye ne buôwa bu bena mu tshimenga tshiabu bavua kabayi ne ditekemena to.

Lahaba uvua mumone muvua basalayi batuadije dinyunguluka diabu patshiatshia mu dituku dia muanda mutekete. Wakamona munkatshi mua basalayi ba bena Isalele, bakuidi babu bela mpungi ne bambule mushete wa tshijila uvua uleja dikalaku dia Nzambi wabu Yehowa. Tudi mua kufuanyikija Lahaba muimane muteke bianza biende pa nshinga mukunze uvua mulembeleja ku dididishi, uvua mumueneke ku luseke lua tshimanu tshinene tshia Yeliko. Nshinga au uvua uvuluija Lahaba ditekemena divuaye nadi yeye ne dîku diende bua kusungidibua mu kabutu ka tshimenga. Lahaba uvuaku muena mpala ibidi anyi? Bua ku mêsu kua Yehowa kabivua anu nanku to; Yehowa uvua umumona bu mukaji wa ditabuja. Tuanji kupinganabi ku ntuadijilu kua muyuki wa Lahaba ne tumone tshitudi mua kulongela ku muyuki wende.

LAHABA MUKAJI WA NDUMBA

Kuamba ne: Lahaba uvua mukaji wa ndumba kuvua kutonda bamue bakudimunyi ba Bible ba mu matuku a kale bualu bavua bamba ne: Lahaba uvua anu muakididi wa benyi patupu mu nzubu wa tshilala benyi. Kadi Bible udi yeye uleja patoke ne: Lahaba uvua mukaji wa ndumba. (Yoshua 2:1; Ebelu 11:31; Yakobo 2:25) Imue misangu mu tshimenga tshia Kanana, bavua banemeka bikole mudimu wa bundumba uvua Lahaba wenza. Kadi nansha nanku, kondo ka muoyo kadi Yehowa mupeshe muntu yonso bua kumanyi tshidi tshimpe ne tshidi tshibi kavua kamuleja ne: tshivuaye wenza atshi ntshibi. (Lomo 2:14, 15) Lahaba uvua mua kuikala mumone ne: nsombelu wende kavua muimpe to. Anu bu bantu ba bungi ba mu matuku etu aa badi ne nsombelu mubi, pamuapa uvua mua kuikala mudimvue mukuatshibue mu buteyi kayi ne tshikuabu tshia kuenza bua kudisha bena mu dîku diende.

Kakuyi mpata, Lahaba uvua musue kuikala ne nsombelu muimpe. Tshimenga tshiabu tshivua tshiwule tente ne malu a tshikisu ne buenzavi ne malu a tshibindi ne dilala ne nyama. (Lewitiki 18:3, 6, 21-24) Divulangana dia malu mabi a mushindu eu divua dienzeka too ne mu ntendelelu. Mu bitendelelu biabu bavua bitaba bundumba ne ditendelela dia nzambi ya majimbu bu mudi Baala ne Moleka ne diosha bana ne muoyo pa kapia bua kubafila bu mulumbu.

Yehowa uvua umona bionso bivua bienzeka mu Kanana. Bulelela, bu muvua bena Kanana benza malu mabi a bungi, Yehowa wakamba ne: ‘Buloba buabu buakoneka; nempingaje bubi pa mutu pabu; buloba nkayabu budi buluka bena buloba.’ (Lewitiki 18:25) Ntshinyi tshidi ‘dipingaja bubi pa mutu pabu’ diumvuija? Nzambi uvua muambile bena Isalele ne: ‘Yehowa, Nzambi wenu, neanuipatshile bisamba abi kumpala kuenu bitulu bitulu.’ (Dutelonome 7:22) Mu bidimu bia bungi kumpala, Yehowa uvua mulaye bua kupesha ndelanganyi ya Abalahama buloba ebu, ne ‘Nzambi kena mua kushima.’​—Tito 1:2; Genese 12:7.

Kadi, Yehowa uvua muleje kabidi ne: neabutule bamue bantu ba mu buloba abu. (Dutelonome 7:1, 2) Bu mudi Nzambi “Mulumbuluishi wa buloba buonso” muakane, uvua mubale mu muoyo wa muntu yonso ne mumone muvua malu mabi ne buenzavi biele miji munda muabu. (Genese 18:25; 1 Kulondolola 28:9) Ntshinyi tshivua mua kufikila Lahaba uvua musombele mu tshimenga tshivua Nzambi muele mulawu etshi? Tudi mua kufuanyikija muvuaye mudiumvue pakumvuaye diakamue lumu lua bena Isalele. Uvua mumvue ne: Nzambi wa bena Isalele uvua ulombola bantu bende bavuabu bakuate ku bupika mmubambuiluishe bua kutshimuna tshiluilu tshia bena Ejipitu, tshivua ne bukole bua bungi kupita biluilu bionso bia mu tshikondo atshi. Mpindieu bena Isalele bakavua pa kukuata Yeliko! Kadi bena mu tshimenga etshi bavua batungunuke ne kuenza malu mabi. Tudi mua kumona bua tshinyi Bible udi wakula bua bena Kanana bana babu ne Lahaba bu “bantu bavua babenge kutumikila.”​—Ebelu 11:31.

Lahaba uvua mushilangane nabu. Mu bungi bua bidimu, uvua mua kuikala mumvue lumu lua bena Isalele ne lua Yehowa Nzambi wabu. Uvua mua kuikala mumone kabidi muvua Yehowa mushilangane ne nzambi yabu kule ne kule. Yehowa uvua Nzambi uvua uluila bantu bende mvita pamutu pa kubalekela babakengesha, uvua muelele batendeledi bende mikenji mimpe pamutu pa kubalekela mu nsombelu mubi. Nzambi eu uvua wangata bantu bakaji ne mushinga kayi ubamona bu bintu bia kuenda nabi masandi bidibu mua kusumba anyi kupanyisha peshi bu batendeledi ba tshianana. Pavua Lahaba mumvue ne: bena Isalele bavua basabuke Yadene bua kukuata tshimenga tshiabu, uvua mua kuikala mumvue bualu ebu butekesha mioyo ya bena mu tshimenga tshiabu. Yehowa uvuaku mumone Lahaba ne mumone malu mimpe avua munda muende anyi?

Lelu eu, kudi bantu ba bungi badi bu Lahaba. Badi badimona bakuatshibue mu buteyi mu nsombelu udi kayi ubambika lumu ne kabayi ne disanka; bamona ne: kakuena muntu udi ubamona anyi udi ubangata ne mushinga to. Nunku, tshilejilu tshia Lahaba tshidi tshitukankamija bua kumona ne: kakuena muntu udi Nzambi kayi umona to. Nansha tuetu tudiumvua katuyi ne mushinga, tumanye ne: Nzambi kena “kule ne yonso wa kutudi.” (Bienzedi 17:27) Udi pabuipi ne mmusue kuambuluisha bonso badi bamuitabuja. Lahaba uvuaku muenze nunku anyi?

WAKAKIDILA BATENTEKEDI

Dimue dituku, imue misangu kumpala kua bena Isalele kunyungulukabu Yeliko, benyi babidi bakaya ku nzubu kua Lahaba. Bantu aba bavua basue kuyamu mu musokoko, kadi bantu ba bungi ba mu tshimenga bavua bashale bateya ntema bua kutandula batentekedi ba bena Isalele. Lahaba uvua mua kuikala mujingulule tshivuabu. Mona ne: tshivua bualu bupiabupia kudiye bua kumona bantu benyi balua kudiye bua kulomba muaba wa kulala patupu kabayi ne dijinga dia kulala nende to.

Mu bulelela bantu balume babidi aba bavua batentekedi bavua bafumine mu tshitudilu tshia bena Isalele. Mfumuabu Yoshua uvua mubatume bua kutentekela makanda ne butekete bua bana Yeliko. Yeliko uvua tshimenga tshia kumpala tshia bena Kanana tshivua bena Isalele ne bua kukuata ne pamuapa tshivua tshimenga tshivua ne bukole bua bungi kupita bikuabu bionso. Yoshua uvua musue kumanya yeye ne bantu bende muvua bantu bavuabu mua kuluangana nabu. Kakuyi mpata, batentekedi aba bavua bamanye bua tshinyi bavua basungule bua kuya ku nzubu kua Lahaba. Mu tshimenga tshijima benyi bavua mua kuya kua mukaji wa ndumba bantu kayi bamanye to. Pamuapa batentekedi bavua batekemene bua kumvua amue malu avua bantu bayukila ne budimu.

Bible udi wamba ne: Lahaba “wakakidila bamanyishi ba mukenji bimpe.” (Yakobo 2:25) Wakababueja mu nzubu muende bobu kushalamu nansha muvuaye kayi mumanye ni bavua banganyi ne tshivuabu balue kuenza. Pamuapa uvua mutekemene bua kumanya malu a bungi avua atangila Nzambi wabu Yehowa.

Diakamue, bamanyishi ba mukenji ba mfumu wa mu Yeliko kufikabu! Lumu luvua lutangalake ne: batentekedi ba bena Isalele bavua mu nzubu mua Lahaba. Ntshinyi tshivua Lahaba mua kuenza? Yeye musokoke benyi babidi aba, kavuaku uditeka yeye muine ne bena mu dîku diende bonso mu njiwu anyi? Bena mu tshimenga tshia Yeliko kabavuaku mua kubashipa bonso bu yeye musokoke baluishi abu anyi? Ku lukuabu luseke, Lahaba uvua mua kuikala mpindieu mumanye tshivua bantu abu. Bikabi ne: ukavua mumanye ne: Yehowa n’Nzambi muimpe kupita nzambi wende, kavuaku mupete mpunga wa yeye kuikala ku luseke lua Yehowa anyi?

Lahaba uvua ne dîba dikese dia kuela meji, kadi wakenza malu ne mitalu. Wakasokoka batentekedi mu mitshi ivuaye muteke kuulu kua musaka wa nzubu wende bua kuyumisha. Pashishe wakambila bamanyishi ba mukenji ba mukalenge ne: ‘Bulelela, bantu aba bakalua kundi kadi tshiakamanya kuakafumabu; ne pakulua dîba didibu binjila biibi bia musoko, pakuila butuku, bantu aba bakulopuka; kadi meme tshiena mumanye kuakuyabu; nubalonde lubilu, nenubapete.’ (Yoshua 2:4, 5) Fuanyikijabi Lahaba wakula mutangile bamanyishi ba mukenji ku mêsu. Uvuaku udikonka bikalabu mua kumuebeja ne: udi wakula ne buôwa anyi?

Lahaba wakasokoka batendeledi babidi ba Yehowa mu mitshi ivuaye muteke kuulu kua musaka wa nzubu wende bua kuyumisha, pakenzaye nunku wakateka muoyo wende mu njiwu

Mayele ende aa akakumbana! Bantu ba mukalenge bakaya ne lukasa batangile ku Yadane. (Yoshua 2:7) Lahaba uvua mua kuikala mudiumvue musulakana. Wakakuata mudimu ne mayele aa bua kushimakaja bena tshikisu aba bavua kabayi ne bukenji bua kumanya bulelela ne wakapandisha basadidi ba Yehowa bavua kabayi ne bualu.

Lahaba wakapingana lubilu ku musaka wende wa nzubu ne kuambila batentekedi babidi aba tshivuaye muenze. Wakabaleja kabidi bualu bua mushinga ebu: bantu ba mu tshimenga tshiabu bavua ne buôwa bua tshiluilu tshia bena Isalele. Lumu luimpe elu luvua lusankishe batentekedi bikole. Bena Kanana benji malu mabi aba bavua bapete buôwa bua bukole bua Yehowa Nzambi wa Isalele! Pashishe Lahaba uvua kabidi muleje bualu bukuabu budi ne mushinga too ne kutudi. Wakamba ne: ‘Yehowa Nzambi wenu, udi Nzambi mu diulu ne pa buloba kabidi.’ (Yoshua 2:11) Lumu lua malu avuaye mumvue bua Yehowa luvua lumulongeshe bualu ebu bua mushinga: Nzambi wa bena Isalele uvua Nzambi uvuaye ne bua kueyemena. Wakeyemena Yehowa.

Lahaba uvua mutuishibue ne: Yehowa neenze bua bantu bende batshimune. Nunku wakabalomba, ubasengelela bua babapandishe yeye ne bena mu dîku diende. Batentekedi bakitabila Lahaba kumuambilabu bua kasokolodi bualu buabu ne asuike mukaba mukunze ku dididishi diende dia tshimanu tshia tshimenga bua basalayi bamukube yeye ne bena mu dîku diende.​—Yoshua 2:12-14, 18.

Tudi mua kulonga bulelela bua mushinga bua ditabuja dia Lahaba. Anu mudi Bible uleja, “ditabuja didi difumina ku malu adi muntu umvua.” (Lomo 10:17) Uvua mumvue lumu lua bukole ne buakane bia Yehowa Nzambi, nunku yeye kuleja ditabuja ne kumueyemena. Lelu eu, tudi bamanye malu mapita bungi adi atangila Yehowa. Katuenaku mua kukeba bua kumumanya ne kuikala ne ditabuja kudiye bilondeshile malu atudi balonge mu Bible Dîyi diende anyi?

DIUPUKA DIA NGUMBU

Kulonda mubelu wa Lahaba, kuakambuluisha batentekedi babidi aba bua kupuekela ku tshimanu ku nshinga uvua musuikila ku dididishi ne pashishe kuyabu kusokomena ku mikuna. Ku mikuna aku kuvua mbuebue minene ya bungi ku Nord kua Yeliko kuvua batentekedi basokomene too ne muvuabu bapingane mu tshitudilu tshia bena Isalele ne lumu luimpe lua malu avuabu bapetele kudi Lahaba.

Lahaba wakaleja ditabuja kudi Nzambi wa bena Isalele

Pashishe, bantu ba mu Yeliko bavua bumvue buôwa pavuabu bumvue ne: Yehowa uvua muimanyike mu tshishima musulu wa Yadene ne muanyishile bena Isalele bua kusabukabu pa buloba buume. (Yoshua 3:14-17) Kadi bua Lahaba lumu alu luvua lumujadikila ne: kavua muteke ditabuja diende mu Yehowa tshianana.

Pashishe bena Isalele bavua ne bua kunyunguluka bikole Yeliko mujima matuku asambombo, banyunguluka musangu umue ku dituku. Ndekelu wa bionso dituku dia muanda mutekete diakafika ne divua dishilangane ne matuku makuabu. Anu mutuvua baleje ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi, bavua batuadije luendu luabu elu pavua dîba dipatuka, ne bobu bamane kujingila tshimenga, bavua batuadija kunyunguluka Yeliko misangu ne misangu. (Yoshua 6:15) Ntshinyi tshivua bena Isalele benza?

Ku ndekelu kua dinyunguluka dia muanda mutekete tshiluilu tshia basalayi tshivua tshimane. Bavua balekela kuela mpungi. Ditalala divua dianji kubuela. Mu mishindu yonso bena tshimenga bakatuadija kumpampakana. Pashishe pakatuma Yoshua dîyi, basalayi bena Isalele bakela mbila ne mêyi makole bua musangu wa kumpala, mêyi au kumvuikawu bikole. Balami bavua pa mutu pa bimanu bia Yeliko bavuaku bela meji ne: aa mêyi nga buluishi bua pabuabu anyi? Bikalabi nanku, kabavua bapete dîba dia kuela meji mushidu au ntanta mule to. Bimanu binene biakatuadija kukanka mu makasa abu. Bivua bizakala, bikanka ne pashishe bikuluka bidikuma panshi! Nunku pavua lupuishi lujike, tshipesa tshia tshibumba tshiakamueneka tshishale tshimane. Nzubu wa Lahaba wakashala muimane yeye nkayende bua ditabuja dia mukaji eu. Ela meji muvuaye mua kuikala mudiumvue bua muvua Yehowa mumupandishe! * Dîku diende diakasungidibua!​—Yoshua 6:10, 16, 20, 21.

Bena Isalele bavua banemeka Lahaba bua ditabuja diende. Pavuabu bamone nzubu awu muimane kayi mukuluke ne bimanu bikuabu, bakajingulula musangu umue ne: Yehowa uvua muanyishe mukaji awu. Lahaba ne bena mu dîku diende bakakubibua tshikondo tshivuabu babutule tshimenga tshibi etshi. Pakajika mvita eyi bavua banyishile Lahaba bua kuya kusombela mu tshitudilu tshia bena Isalele. Mu kupita kua matuku, Lahaba wakalua umue wa munkatshi mua bena Yuda. Bakamusela kudi Salomona. Muanabu Boaza wakalua muntu wa ditabuja dikole. Yeye ke wakasela Luta muena Moaba. * (Luta 4:13, 22) Mukalenge Davidi ne Yezu Kristo Masiya bakafumina mu ndelanganyi ya dîku edi.​—Yoshua 6:22-25; Matayi 1:5, 6, 16.

Muyuki wa Lahaba udi uleja ne: yonso wa kutudi udi ne mushinga kudi Yehowa. Udi utumona tuetu bonso, umona mu mioyo yetu ne umona mutudi ne ditabuja anu muvuaye mumone ditabuja dia Lahaba. Ditabuja diende divua dimusake bua kuenza bualu kampanda. Anu mudi Bible wamba, bakamubala “muakane bua bienzedi.” (Yakobo 2:25) Mbia meji bua tuetu kuidikija ditabuja diende!

^ tshik. 27 Bidi bisankisha bua muvua Yehowa munemeke mushindu uvua batentekedi babidi bumvuangane ne Lahaba.

^ tshik. 28 Bua kumanya malu a bungi pa bidi bitangila Luta ne Boaza, bala tshiena-bualu tshia “Nuidikije ditabuja diabu” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/7/2012 ne tshia 1/10/2012, (Mfual.).