Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tudi “bafike ku dimanya Nzambi,” nkushale tshinyi?

Tudi “bafike ku dimanya Nzambi,” nkushale tshinyi?

‘Nudi bafike ku dimanya Nzambi.’​—GAL. 4:9.

1. Bua tshinyi muendeshi wa ndeke udi ne bua kutangila malu adi mu kakanda kumpala kua kubuka?

BENDESHI ba ndeke batu ne kakanda katu ne malu mapite pa 30 katu kabambuluisha bua kuendesha ndeke bimpe. Bendeshi bobu kabayi balonde bimpe malu adi mu kakanda aka misangu yonso kumpala kua kujukabu ne ndeke, mbipepele bua kupetanganabu ne njiwu. Udi mumanye muendeshi wa ndeke utubu nangananga balomba bua kulonda malu adi mu kakanda aka misangu yonso anyi? Ngewu udi mupiluke. Muendeshi wa ndeke mupiluke udi mua kulengulula malu adi mu kakanda ne kupanga mua kukumbaja bualu bonso budibu bamulomba bua kuenza.

2. Bena Kristo badi ne bua kukonkonona malu kayi?

2 Anu bu muendeshi wa ndeke mupiluke, udi mua kuenza mudimu ne liste wa malu kampanda bua kujadika ne: ditabuja diebe kadiakukepela dîba diudi nadi dijinga bikole to. Nansha biwikala utshidi utambuilaku anyi ukadi muenzele Nzambi mudimu kukadi bidimu bia bungi, kukonkonona misangu yonso bukole bua ditabuja diebe ne mushindu uudi udifila kudi Yehowa Nzambi kudi ne mushinga. Kubenga kukonkonona bimpe malu aa ku musangu ne ku musangu kudi mua kutukebela njiwu mu nyuma. Bible udi utudimuija ne: “Muntu udi wela meji ne: mmuimane, adimuke bua kaponyi.”​—1 Kol. 10:12.

3. Ntshinyi tshivua bena Kristo ba mu Galatiya ne bua kuenza?

3 Bena Kristo ba mu Galatiya bavua ne bua kukonkonona bukole bua ditabuja diabu ne kuanyisha budikadidi buabu bua mu nyuma. Yezu wakunzulula njila ku diambuluisha dia mulambu wende bua bantu badi baleja ditabuja kudiye bafike ku dimanya Nzambi mu mushindu wa pa buawu, mmumue ne: bua balue bana ba Nzambi. (Gal. 4:9) Bua bena Galatiya kushalabu mu malanda a pa buawu au, bavua ne bua kulekela malongesha a bantu bavua balamate ku buena Yuda bavua benzeja bantu bakuabu bua kutumikila Mikenji ya Mose, bualu bantu ba bisamba bia bende bavua kabayi batengula bavua mu tshisumbu kabavua muinshi mua Mikenji to. Bena Yuda pamue ne bantu ba bisamba bia bende bavua ne bua kuya bonso kumpala mu nyuma. Ebi bivua bilomba kuitaba muvuabu kabayi ne bua kuteka buakane buabu bilondeshile Mikenji ya Mose.

MALU A KUMPALA A KUENZA BUA KUMANYA NZAMBI

4, 5. Mmubelu kayi uvua Paulo mupeshe bena Galatiya? Mubelu eu udi ne mushinga kutudi mushindu kayi?

4 Mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe bena Galatiya uvua ne tshipatshila tshia kuambuluisha bena Kristo ba mu tshikondo tshionso bua kubenga kuela bubanji bua bulelela bua mu Bible nyima ne kubenga kupingana ku malu adi mashale panyima. Yehowa wakasaka mupostolo eu bua kukankamija ki nganu bena mu bisumbu bia mu Galatiya nkayabi, kadi bua kukankamija batendeledi ba Nzambi bonso bua kushala ne ditabuja dikole.

5 Tuetu bonso tudi ne bua kuvuluka mutuvua bumbuke ku bupika bua mu nyuma ne balue Bantemu ba Yehowa. Bua kuenza nunku, tukonkononayi nkonko ibidi eyi: Udi muvuluke malu auvua muenze bua kulua mukumbane bua kutambula anyi? Udi muvuluke muuvua mufike ku dimanya Nzambi, mufike ku dimanyibua kudiye ne mupete budikadidi bulelela bua mu nyuma anyi?

6. Netukonkonone liste kayi?

6 Kudi malu manene tshitema atuvua bonso benze. Malu aa adi bu liste wa malu a mu nyuma mmaleja mu kazubu ka ne: “ Malu a kuenza bua kutambula ne kutungunuka ne kukola.” Kuvuluka misangu yonso malu tshitema aa nekutukoleshe bua kubenga kupingana ku malu a mu bulongolodi ebu adi mashale panyima. Anu bu mudi muendeshi wa ndeke mupiluke udi mudimuke utungunuka ne kuendesha ndeke wende bimpe padiye wanji kutangila malu adi mu kakanda kende, ke muakuambuluisha liste wa malu a mu nyuma bua kutungunuka ne kuenza mudimu ne lulamatu.

BADI NZAMBI MUMANYE BADI BATUNGUNUKA NE KUKOLA MU NYUMA

7. Ntshilejilu kayi tshitudi ne bua kulonda? Bua tshinyi?

7 Kakanda ka muendeshi wa ndeke katu kamuvuluija ne: kudi malu a mushinga adiye ne bua kulonda kumpala kua kubuka ne ndeke. Tuetu petu tudi ne bua kuikala tuditangila misangu yonso ne tukonkonona malu a mushinga atudi tuenza katshia tuatambula. Paulo wakafundila Timote ne: “Ulamate tshilejilu tshia mêyi makane auvua mumvue kundi ne ditabuja ne dinanga bidi bifumina ku buobumue ne Kristo Yezu.” (2 Tim. 1:13) “Mêyi makane” aa adi mu Dîyi dia Nzambi. (1 Tim. 6:3) Anu bu mutu tshintu kampanda tshizola tshiambuluisha muntu bua kumvua bualu kampanda, ‘tshilejilu tshilelela’ tshidi tshituleja malu a bungi atudi mua kuenza bua kumanya tshidi Yehowa utulomba ne kutshienza. Nunku, tukonkononayi malu avua matufikishe ku ditambula bua kumona mutudi tulonda tshilejilu tshilelela.

8, 9. a) Tudi mua kuenza tshinyi bua kutungunuka ne kukola mu dimanya ne mu ditabuja? b) Fila tshilejilu tshidi tshileja mudibi ne mushinga bua kukola mu nyuma ne bua tshinyi bidi bikengela kutungunuka ne kukola?

8 Bualu bua kumpala budi mu liste wetu, ndijinga dia kupeta dimanya. Pashishe, tudi mua kupeta ditabuja. Kadi tudi ne bua kutungunuka ne kukola mu malu onso abidi aa. (2 Tes. 1:3) Bua kukola bidi bikengela kushintuluka ku kakese ku kakese mu malu a bungi. “Kukola” kudi kumvuija kudiunda anyi kualabala. Nunku, panyima pa tuetu bamane kutambula, tudi ne bua kutungunuka ne kukola mu nyuma bua katupinganyi tshianyima.

Bena Kristo badi ne bua kutungunuka ne kukola anu bu mutshi

9 Tudi mua kufuanyikija dikola mu nyuma ne mushindu utu mutshi ukola. Mutshi udi mua kudiunda bikole nangananga padi miji yawu mibuele mu buloba bikole. Tshilejilu, imue mitshi minene ya Cèdre ya mu Lebanona idi mua kufika bule bua nzubu wa etage 12, idi ne miji mibuele mu buloba bikole ne tshitaku tshiayi tshidi mua kufika bunene bua metre 12. (Mus. wa Sol. 5:15) Padi tshitupa tshiawu tshia kumpala tshia dikola tshijika udi wimana, mutshi eu udi utungunuka ne kukola mu mushindu udi muntu kayi mua kumona. Tshidimu tshionso, tshitaku tshidi tshidiunda, miji ibuela mu buloba ne idiunda, yambuluisha mutshi bua kushindamawu. Ke mudibi kabidi bua dikola dia muena Kristo mu nyuma. Mu tshikondo tshia kumpala tshitudi tulonga Bible, tudi mua kukola mu nyuma lubilu lubilu ne pashishe kutambula. Bena mu tshisumbu batu bamona bimpe mutudi tuya kumpala. Tudi mene mua kulua bampanda-njila anyi kupeta majitu makuabu. Mu bidimu bidi bilonda, bantu badi mua kuikala kabayi bamona kabidi mutudi tudiunda mu nyuma. Kadi tudi ne bua kukola mu ditabuja ne mu dimanya too ne “ku mulongo wa buntu bukole, kufika ku tshipiminu tshia dikola tshia tshiuwidi tshia Kristo.” (Ef. 4:13) Nunku tudi anu tuya kumpala mu mushindu kampanda, tumbuka ku mutshi mukese ne tulua bena Kristo bakole mmumue ne: mutshi munene udi mushindame.

10. Bua tshinyi dikola didi ne mushinga nansha bua bena Kristo bakole mu nyuma?

10 Kadi dikola dietu kadiena ne bua kuimanyina apu to. Dimanya dietu didi ne bua kuvula ne ditabuja dietu didi ne bua kukola. Nunku tudi tuela miji mu buloba budi Dîyi dia Nzambi. (Nsu. 12:3) Mu tshisumbu tshia bena Kristo mudi bana betu balume ne bakaji ba bungi badi benze bualu ebu. Tshilejilu, muanetu kampanda udi mukulu kukadi bidimu bipite pa 30 udi uleja ne: utshidi anu utungunuka ne kukola mu nyuma. Udi wamba ne: “Dianyisha dianyi bua Bible ndikole bikole. Ntu mpeta misangu ya bungi mishindu mipiamipia ya kutumikila mikenji ne mêyi manene a mu Bible mu mishindu mishilashilangane. Dianyisha dianyi bua mudimu wa buambi didi padi ditungunuka ne kukola.”

KOLESHA BULUNDA BUEBE NE NZAMBI

11. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kufika ku dimanya Yehowa bimpe mu bule bua matuku?

11 Kukola mu nyuma kudi kulomba kabidi kusemena pabuipi ne Yehowa anu bu Mulunda ne Tatuetu. Mmusue bua tudiumvue banyishibue kudiye. Mmusue bua tumanye ne: mmutunange ne udi utukuba anu mutu muana udiumvua padiye kudi muledi wende udi umutabalela anyi anu mututu tudiumvua patudi ku luseke lua mulunda wetu wa kueyemena. Anu muudi mua kumona, bulunda ne Yehowa ebu kabutu budiluila to. Tshikondo kampanda tshidi mua kupita bua tuetu kufika ku dimumanya ne dimunanga. Nunku bua kufika ku dimanya bumuntu bua Yehowa bimpe, dienzeja bua kukeba dîba dia kubala Dîyi diende dituku dionso. Bala kabidi Tshibumba tshia Nsentedi tshionso ne Réveillez-vous! ne mikanda yetu mikuabu idi yumvuija Bible.

12. Tshitudi ne bua kuenza bua Yehowa kutumanyaye ntshinyi?

12 Balunda ba Nzambi badi bakola mu nyuma ku diambuluisha dia masambila menza ne muoyo mujima ne dia disombeshangana ne bantu bimpe. (Bala Malaki 3:16.) ‘Matshi a Yehowa adi buashi ku disengelela diabu.’ (1 Pet. 3:12) Yehowa udi uteleja masambila atudi tumuenzela bua kutuambuluisha anu bu muledi muimpe. Nunku, tudi ne bua ‘kunanukila mu disambila.’ (Lomo 12:12) Tudi mua kulua bena Kristo bashindame anu ku diambuluisha dia Nzambi. Ntatu ya mu bulongolodi ebu mmikole bua tuetu kuyitantamena ku bukole buetu. Tuetu balekele kunanukila mu disambila, tudi tudipangisha bua kupeta bukole budi Nzambi musue kutupesha ne budiye mua kutupesha. Utuku umona ne: masambila autu wenza mmimpe anyi, peshi udi umona ne: bidi bikengela kuakaja kabidi?​—Yel. 16:19.

13. Bua tshinyi kudisangisha ne bena Kristo netu kudi kutuambuluisha bua kukola mu nyuma?

13 Yehowa udi usanka bua bantu badi “banyemena kudiye”, nunku, nansha bituikala tukadi bamanye Nzambi, tudi ne bua kutungunuka misangu yonso ne kudisangisha ne bantu bakuabu badi bamumanye. (Nah. 1:7) Mu bulongolodi ebu mudi bantu batekeshibue mu mikolo, mbimpe tuikale munkatshi mua bana betu balume ne bakaji badi batukolesha. Mmasanka kayi atuapeta? Neupete mu tshisumbu bantu bakusaka “ku dinanga ne ku bienzedi bimpe.” (Eb. 10:24, 25) Dinanga dia buwetu didi Paulo muakuile mu mukanda uvuaye mutumine bena Ebelu didi dileja dinanga dia buena muntu, tshisumbu tshia bantu badi batendelela ne lungenyi lumue. Kuleja dinanga dia buena edi kudi kulomba kuenza malu pamue ne bena Kristo bakuabu. Kubuela mu bisangilu bionso ne kufila mandamuna mbualu budi mu liste webe buudi ne bua kukumbaja.

14. Kunyingalala ne kukudimuna mutshima mmalu atudi ne bua kutungunuka ne kuenza bua tshinyi?

14 Kumpala kua tuetu kulua bena Kristo tuvua ne bua kunyingalala ne kukudimuna mutshima, anyi kulekela malu mabi. Kadi kunyingalala mbualu butudi ne bua kutungunuka ne kuenza. Bu mutudi bena mibi, tutshidi anu ne bubi munda muetu budi anu bu nyoka udi pabuipi bua kusuma. (Lomo 3:9, 10; 6:12-14) Tuikalayi ne dîsu dikole, katuyi tulengulula bilema bietu. Diakalenga, Yehowa udi netu lutulu patudi tudienzeja bua kuluangana ne butekete buetu ne tuenza mashintuluka adi akengela. (Filip. 2:12; 2 Pet. 3:9) Tshiatuambuluisha bikole nkutabalela mutudi tuenza mudimu ne dîba dietu ne bintu bitudi nabi, tulekela kukeba anu malu adi atusankisha. Muanetu wa bakaji mukuabu wakafunda ne: “Ndi mukolele mu bulelela, nunku mvua mmona Yehowa mu mushindu mushilangane ne bantu ba bungi. Mvua mmumona bu muntu wa kutshina bikole, ne ngakamona ne: tshivua mua kuenza malu avua amusankisha to.” Pakapita matuku, muanetu wa bakaji eu “wakateketa mu nyuma” bua malu mabi a bungi avuaye wenza. Udi utungunuka wamba ne: “Ki mbualu tshivua munange Yehowa to, kadi mbualu tshivua mumumanye bimpe to. Panyima pa meme mumane kusambila bikole, ngakatuadija kushintuluka. Ngakamona ne: Yehowa uvua undombola bu muana, ungambuluisha imue misangu bua kutantamena ntatu ne bulenga, uvua undeja malu amvua ne bua kuenza.”

15. Ntshinyi tshidi Yezu ne Tatuende bamona?

15 “Nutungunuke ne kuambila bantu” lumu luimpe. Muanjelu wa Nzambi wakambila Petelo ne bapostolo bakuabu mêyi aa pavuaye mubapatule mu buloko mu tshishima. (Bien. 5:19-21) Bushuwa, kuyisha lumu luimpe lumingu luonso mbualu bukuabu budi mu liste wetu. Yezu ne Tatuende badi bamona ditabuja dietu ne mudimu wetu wa buambi. (Buak. 2:19) Anu bu muvua mukulu utukadi bakuile mu bikoso bishale muleje: “Mudimu wa buambi ke wetu utudi nawu.”

16. Mbimpe kuela meji bikole bua didilambula dietu kudi Yehowa bua tshinyi?

16 Ela meji bikole bua didilambula diebe. Tshintu tshia mushinga mukole tshitudi natshi mmalanda etu ne Yehowa. Mmumanye bantu bende. (Bala Yeshaya 44:5.) Udikonkonone bimpe mu disambila bua kumona bukole bua malanda audi nawu ne Yehowa. Bua kufika ku dienza nanku, vuluka dituku diwakatambula. Bualu ebu nebukuambuluishe kabidi bua kuvuluka ne: batismo webe udi uleja dipangadika dia mushinga mukole diuvua muangate.

NANUKILA BUA KUSHALA PABUIPI NE YEHOWA

17. Bua kushala pabuipi ne Yehowa, bua tshinyi tudi ne bua kunanukila?

17 Mu mukanda uvua Paulo mufundile bena Galatiya, wakaleja mushinga wa kunanukila. (Gal. 6:9) Bualu ebu budi kabidi ne mushinga bua bena Kristo. Neupete ntatu, kadi Yehowa neakuambuluishe. Tungunuka ne kulomba nyuma muimpe. Neudiumvue musulakane pikalaye ne bua kukupesha disanka pa muaba wa kanyinganyinga ne ditalala pa muaba wa ntatu. (Mat. 7:7-11) Ela meji bua bualu ebu: Bu mudi Yehowa utabalela nyunyi, mmunyi mudiye mua kukutabalela wewe udi mumunange ne mudilambule kudiye? (Mat. 10:29-31) Nansha wewe mupete ntatu ya mushindu kayi, kupinganyi tshianyima to; kulekedi Yehowa to. Bu mudi Yehowa mutumanye, tudi ne bubanji bua mushinga mukole.

18. Ukadi ‘mufike ku dimanya Nzambi,’ ntshinyi tshiudi ne bua kuenza mpindieu?

18 Nunku, biwikala mufike ku dimanya Yehowa matuku mashale aa ne mutambule, nkukushadile tshinyi? Tungunuka ne kumanya Yehowa bimpe ne tungunuka ne kukola mu nyuma. Kadi, biwikala mutambule kukadi bidimu bia bungi, nkukushadile tshinyi? Wewe pebe udi ne bua kutungunuka ne kukola ne kuvudija dimanya diebe bua Yehowa. Katuimanyi nansha kakese mu dikolesha malanda etu nende. Kadi tudi ne bua kukonkonona misangu yonso liste wetu wa malu a mu nyuma bua kujadika ne: tudi tutungunuka ne kukolesha malanda etu ne Yehowa udi Tatu wetu wa dinanga, Mulunda wetu ne Nzambi wetu.​—Bala 2 Kolinto 13:5, 6.