Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YELIKƐBUAMƆ KƐHÃ WEKU LƐ | GBALASHIHILƐ

Ani Fon Loo Tablɛt Hãaa Nyɛná Be Nyɛhã Nyɛhe?

Ani Fon Loo Tablɛt Hãaa Nyɛná Be Nyɛhã Nyɛhe?

 Fon loo tablɛt kɛnitsumɔ baanyɛ awaje nyɛgbalashihilɛ lɛ loo efite lɛ. Te enáa nyɛgbalashihilɛ lɛ nɔ hewalɛ ehãa tɛŋŋ?

 Nɔ ni esa akɛ ole

  •   Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii kɛ fon loo tablɛt tsu nii yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ, amɛbaaná he sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wu loo ŋa je kpo lɛ, ehefatalɔ lɛ tsɔɔ nɔ ekɛ lɛ shãraa.

     “Tɛs mɛseji kuku tamɔ ‘Misumɔɔ bo waa’ loo ‘Mihiɛ mihiɛ tse bo’ baanyɛ ahã nyɛsuɔmɔ lɛ mli awa.”​—Jonathan.

  •   Kɛ́ akɛ fon loo tablɛt tsuuu nii yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ, ebaanyɛ efite gbalashihilɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi kɛ amɛfon loo amɛtablɛt tsuɔ nii be babaoo, ni no hãaa amɛná be amɛhã amɛhefatalɔ lɛ.

     “Miheɔ miyeɔ akɛ, bei komɛi lɛ miwu lɛ miisumɔ ni ekɛ mi agba sane, shi akɛni miinyɛmɔ mifon lɛ nɔ hewɔ lɛ, ehiii wɔ sanegbaa.”​—Julissa.

  •   Mɛi komɛi kɛɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhefatalɔi agba sane jogbaŋŋ ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ amɛmiinyɛmɔ amɛfon lɛ nɔ. Adesai ashihilɛ he nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Sherry Turkle lɛ wie akɛ, “anyɛŋ afee nibii enyɔ yɛ be kome too mli kɔkɔɔkɔ.” Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi susuɔ akɛ, ehi akɛ abaafee nibii srɔtoi yɛ be kome mli moŋ, shi ejeee anɔkwale. Ekɛɛ akɛ, “kɛ́ wɔtsu nibii srɔtoi yɛ be kome too mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔtsu eko eko he nii jogbaŋŋ.” a

     “Kɛ́ mikɛ miwu miigba sane lɛ, mináa miishɛɛ waa, shi jeee nakai eji kɛ́ eefee nɔ kroko ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔmiigba sane. Kɛ́ mikɛ lɛ miigba sane ni eefee nɔ kroko lɛ, etsɔɔ akɛ, esusuuu mihe.”​—Sarah.

 Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Bɔ ni okɛ ofon loo otablɛt lɛ tsuɔ nii ohãa lɛ baanyɛ awaje ogbalashihilɛ loo efite lɛ.

 Nɔ ni obaanyɛ ofee

 Yɔsemɔ nibii ni he hiaa lɛ. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɛkwɛa ni nyɛna nibii ni he hiaa waa lɛ.” (Filipibii 1:10) Bi ohe akɛ, ‘Ani be ni mi loo mihefatalɔ lɛ yeɔ yɛ fon loo tablɛt nɔ hewɔ lɛ, wɔnáaa be wɔhã wɔhe?’

 “Eyɛ dɔlɛ waa akɛ obaana wu kɛ ŋa ko miiye nii yɛ niyelihe ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ miinyɛmɔ efon loo etablɛt nɔ. Wɔsumɔŋ ni wɔtsɔmɔ nyɔji wɔhã wɔfon loo tablɛt ni wɔjie wɔjwɛŋmɔ kɛje nɔ ni he hiaa waa, ni ji sane ni wɔkɛ wɔhe baagba lɛ nɔ.”​—Matthew.

 Okɛ be awo he. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Be fɛɛ be lɛ, nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ koni nyɛkanyiɛ akɛ mɛi ni hiɛ kãaa shi, shi moŋ akɛ hiɛshikalɔi, koni nyɛkɛ nyɛbe atsu nii jogbaŋŋ.” (Efesobii 5:15, 16) Bi ohe akɛ, ‘Ani manyɛ mato be pɔtɛɛ ni mikɛbaakane mɛseji ni he ehiaaa tsɔ lɛ ni mahã hetoo, moŋ fe ni makane eko fɛɛ eko ni mahã hetoo kɛ́ eba nɔŋŋ?’

 “Mina akɛ kɛ́ mikɛ mifon lɛ fɔ̃ sailɛns ni mihã mɛseji ni mɛi sɛndiɔ mi lɛ ahetoo yɛ be ni sa mli lɛ, eyeɔ ebuaa waa. Efɔɔɔ kaa akɛ, fon kɔl, tɛs mɛseji loo e-mail fɛɛ ni onine baashɛ nɔ lɛ esa akɛ okɛ oyaiyeli ahã hetoo.”​—Jonathan.

 Kɛ́ ebaahi lɛ, kaatsu nibii ni esa akɛ otsu yɛ nitsumɔhe lɛ yɛ shĩa. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ kɛ be ni ato ahã lɛ.” (Jajelɔ 3:1) Bi ohe saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: ‘Ani miiŋmɛ gbɛ koni minitsumɔ lɛ agba wɔweku lɛ naa akɛni mikɛ mifon lɛ tsuɔ nibii ni kɔɔ minitsumɔ lɛ he lɛ ahe nii yɛ shĩa hewɔ? Kɛ́ nakai lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ egbaa miweku lɛ naa? Te mihefatalɔ lɛ baahã sanebimɔ nɛɛ hetoo tɛŋŋ?’

 “Wɔfon kɛ wɔtablɛt lɛ, hãa wɔnyɛɔ wɔtsuɔ nii yɛ he fɛɛ he be fɛɛ be. Kɛ́ mikɛ miŋa yɛ he kome lɛ, mikwɛɔ jogbaŋŋ koni mikafɔ mifon lɛ nɔ kwɛmɔ koni mikabɔi nitsumɔhe lɛ he nibii ahe nitsumɔ.”​—Matthew.

 Okɛ ohefatalɔ lɛ agba bɔ ni nyɛkɛ fon loo tablɛt baatsu nii ahã lɛ he sane. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ko mɔ ko akaya nɔ etao nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ebaaná he sɛɛ, shi moŋ nɔ ni mɔ kroko baaná he sɛɛ.” (1 Korintobii 10:24) Okɛ ohefatalɔ lɛ asusu bɔ ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ fon loo tablɛt tsuɔ nii ehãa lɛ he koni kɛ́ ebaahi lɛ, nyɛfee tsakemɔ. Nyɛbaanyɛ nyɛkɛ sanebimɔi kɛhã niiahesusumɔ ni yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ aje shishi.

 “Kɛ́ wɔna akɛ nɔ ko eyaaa lɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔjɛɔ wɔtsui mli wɔwieɔ he, ni kɛ́ wɔna akɛ mɔ kome kɛ efon loo etablɛt miitsu nii fe nine lɛ, wɔwieɔ he. Wɔ fɛɛ wɔyɔse akɛ, kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ lɛ, ebaanyɛ efee naagba, no hewɔ lɛ, wɔboɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ toi jogbaŋŋ kɛ́ wɔmiisusu sane nɛɛ he.”​—Danielle.

 Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Tswaa ofai shi akɛ, otsɔŋ nyɔŋ ohãŋ ofon loo otablɛt, shi lɛ moŋ ebaatsɔ onyɔŋ.

a Akɔ kɛjɛ wolo ni ji, Reclaiming Conversation​—The Power of Talk in a Digital Age lɛ mli.