Isand, õpeta meid palvetama. Sellest jüngri soovist räägib ainult Luukas. Arutelu leidis aset umbes poolteist aastat pärast mäejutlust, kui Jeesus oli õpetanud oma jüngreid palvetama. (Mt 6:9–13.) Võimalik, et seda jüngrit polnud siis kohal ja seepärast kordas Jeesus näidispalve tähtsamaid mõtteid. Palvetamine kuulus juutide elu ja jumalateenimise juurde. Piibli heebreakeelses osas on palju palveid, näiteks Laulude raamatus. Niisiis paistab, et see jünger ei palunud õpetada endale midagi sellist, millest ta varem midagi ei teadnud või mida ta polnud kunagi teinud. Kindlasti oli ta kuulnud juudi usujuhtide vormitäiteks tehtud palveid. Ent nüüd oli ta ilmselt jälginud Jeesuse palvetamist ja mõistnud, et see erineb suuresti rabide võltsvagadest palvetest. (Mt 6:5–8.)

pühitsetud saagu. Võib tõlkida ka „olgu pühaks peetud”. See on palve, et kõik intelligentsed olendid, nii inimesed kui ka inglid, peaks Jumala nime pühaks. See palve sisaldab ka mõtet, et Jumal tegutseks ja puhastaks oma nime, mida on teotatud Eedenis toimunud vastuhakust peale.

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)

Sinu kuningriik tulgu. Jumala kuningriik esindab Jehoova kõrgeimat võimu maa üle. Palvetaja palub nende sõnadega, et Jumal asuks otsustavalt tegutsema, nii et Jumala kuningriik eesotsas messiaskuninga ja tema kaasvalitsejatega saaks maa ainuvalitsuseks. Jeesuse mõistujutt tekstis Lu 19:11–27 kinnitab, et Jumala kuningriik tuleb inimeste üle kohut mõistma, hävitama kõiki oma vaenlasi ning andma tasu neile, kes sellele loodavad. (Vt Mt 24:42, 44.) See kõrvaldab praeguse kurja maailma, sealhulgas kõik inimvalitsused, ning rajab uue ja õiglase maailma. (Tn 2:44; 2Pe 3:13; Ilm 16:14–16; 19:11–21.)

Kui te palvetate, öelge. Salmides 2b–4 kirjas olev palve sarnaneb näidispalvega, millest Jeesus rääkis umbes poolteist aastat varem mäejutluses. (Mt 6:9b–13.) Ta aga ei korranud seda sõna-sõnalt, mis näitab, et see ei olnud liturgiline palve, mida mehaaniliselt korrutada. Lisaks on Jeesuse ja tema jüngrite hilisematest palvetest näha, et nad ei hoidnud kinni näidispalve sõnastusest ega ülesehitusest.

pühitsetud saagu. Vt Mt 6:9 kommentaari.

nimi. Vt Mt 6:9 kommentaari.

Sinu kuningriik tulgu. Vt Mt 6:10 kommentaari.

igaks päevaks leiba, mida me vajame. Heebrea ja kreeka sõnadega, mis tähendavad leiba, mõeldakse sageli lihtsalt toitu. Jeesus osutab siin sellele, et jumalateenijad võivad Jumalalt julgelt paluda, et iga päev oleks toit laual. See palve tuletab meelde, et Jumal andis iisraellastele ime läbi mannat, mida tuli koguda „iga päev oma osa”. (2Mo 16:4.) Samuti sarnaneb see näidispalvega, millest Jeesus rääkis umbes poolteist aastat varem mäejutluses, kuid pole sellega identne. (Mt 6:9b–13.) Sellest võib järeldada, et Jeesus ei mõelnud, et näidispalvet peaks sõna-sõnalt kordama. (Mt 6:7.) Jeesus kordas vahel tähtsaid õpetusi, näiteks rääkis ta mitmel puhul palvetamisest. Nii kuulsid neid mõtteid need, kes varem kohal polnud, ja teistele olid need heaks meeldetuletuseks.

võlad. Mõeldakse patte. Kui inimene patustab kellegi vastu, jääb ta talle justkui võlgu. Tal tekib teise ees kohustus ja ta peab otsima temalt andestust. Jumalalt andestuse saamine sõltub sellest, kas inimene on andestanud oma võlglastele, st neile, kes tema vastu on patustanud. (Mt 6:14, 15; 18:35; Lu 11:4.)

aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks. Sõna-sõnalt „ära vii meid kiusatusse”. Piibel ütleb vahel, et Jumal põhjustab asju, mida ta tegelikult vaid lubab sündida. (Ru 1:20, 21.) Jumal ei ahvatle kedagi patustama. (Jk 1:13.) Jeesus õhutab oma järelkäijaid palvetama, et Jumal aitaks neil kiusatusi vältida ja neile vastu seista. (1Ko 10:13.)

kes meie vastu patustab. Võib tõlkida ka „kes on meile võlgu”. Kui inimene patustab kellegi vastu, jääb ta talle justkui võlgu. Tal tekib teise ees kohustus ja ta peab otsima temalt andestust. Näidispalves, mille Jeesus esitas mäejutluses, kasutas ta sõna patud asemel sõna „võlad”. (Vt Mt 6:12 kommentaari.) Kreeka sõna, mille vasteks on „andestama”, tähendab sõna-sõnalt „lahti laskma; minna laskma”. Seda võib tõlkida ka „võlga tühistama”, „võlga kustutama”.

ära lase meil kiusatusele järele anda. Vt Mt 6:13 kommentaari.

Sõber, laena mulle kolm leiba. Lähis-Ida kultuuris on külalislahkuse osutamine auasi, nagu näitab ka see mõistujutt. Kuigi külaline saabus ootamatult keskööl – sellest üksikasjast võib järeldada, et tollal oli reisimisega seotud palju ebakindlat –, tundis võõrustaja kohustust anda talle süüa. Ta söandas lausa minna sel hilisel tunnil naabrit tülitama, et toitu laenata.

Ära tülita mind. Mees selles mõistujutus ei tahtnud eriti aidata, mitte seepärast, et ta poleks olnud sõbralik, vaid seepärast, et ta oli juba magama läinud. Tol ajal koosnes eluase sageli vaid ühest suurest toast, seda iseäranis siis, kui tegemist oli vaestega. Kui see mees oleks üles tõusnud, oleks ta ilmselt seganud tervet perekonda, kaasa arvatud magavaid lapsi.

järelejätmatu pealekäimise. Siin kasutatud kreeka sõna võib sõna-sõnalt tähendada tagasihoidlikkuse puudumist või häbitust. Ent selles kontekstis märgib see visa pealekäimist või tungivat nõudmist. Mees Jeesuse mõistujutus ei tunne häbi ega karda peale käia ja küsida seda, mida ta vajab, ning Jeesus räägib oma jüngritele, et samamoodi peaksid nemad järelejätmatult palvetama. (Lu 11:9, 10.)

Paluge püsivalt ... otsige pidevalt ... koputage lakkamata. Siin kasutatud kreeka verbide vorm viitab kestvale tegevusele ning näitab, et palvetada tuleb sihikindlalt. Kolme verbi kasutamine rõhutab seda veelgi. Jeesus toob sama mõtte esile mõistujutus, mis on kirjas tekstis Lu 11:5–8.

ärge lõpetage palumist, ... otsimist, ... koputamist. Vt Mt 7:7 kommentaari.

teie, kes olete patused. Sõna-sõnalt „teie, kes olete kurjad”. Päritud patu tõttu on kõik inimesed ebatäiuslikud ja seega oma olemuselt mingil määral kurjad.

kui palju enam. Jeesus kasutas sageli sellist arutluskäiku. Kõigepealt esitas ta mõne ilmselge või üldtuntud tõsiasja. Seejärel tegi ta selle alusel mõtlemapaneva järelduse. (Mt 10:25; 12:12; Lu 11:13; 12:28.)

teie, kes olete patused. Vt Mt 7:11 kommentaari.

kui palju enam. Vt Mt 7:11 kommentaari.

Peltsebuli. Tuleneb ilmselt nimest Baal-Sebub, mille tähendus on „kärbeste omanik (isand)”. Nii nimetati seda Baali, keda kummardasid Ekronis elavad vilistid. (2Ku 1:3.) Mõned kreekakeelsed käsikirjad kasutavad alternatiivseid nimesid tähendusega „aulise eluaseme omanik (isand)”. Või kui tegemist on sõnamänguga, kus on kasutatud piiblis mitteesinevat heebrea sõna zével (sõnnik), on selle nime tähenduseks „sõnnikuomanik; sõnnikuisand”. Nagu ilmneb tekstist Lu 11:18, käib nimi Peltsebul deemonite valitseja Saatana kohta.

peres. Võib tõlkida ka „kojas”. Algkeelne sõna, mis on siin tõlgitud vastega „pere”, võib tähendada nii perekonda kui ka kodakondseid, näiteks kuningakoja elanikke. (Ap 7:10; Flp 4:22.) Seda sõna kasutati valitsejate dünastiate, nagu näiteks Herodeste ja Rooma keisrite kohta, kus sisemised lahkhelid olid tavalised ning hukutavad.

pere. Vt Mr 3:25 kommentaari.

Jumala sõrme abil. St Jumala püha vaimu abil, nagu ilmneb ühest varasemast juhtumist, mis on kirjas Matteuse evangeeliumis. Luuka evangeeliumis öeldakse, et Jeesus ajab deemoneid välja Jumala sõrme abil, Matteuse evangeeliumis aga Jumala vaimu ehk tegutseva jõu abil. (Mt 12:28.)

puhtaks pühitud. Mõnes käsikirjas on siin öeldud „tühja, puhtaks pühitud”, ent varased ja usaldusväärsed käsikirjad toetavad põhitekstis olevat vastet. Kreeka sõna tähendusega „tühi” esineb tekstis Mt 12:44, kus Jeesus toob sarnase mõtte. Seetõttu on mõned õpetlased seisukohal, et selle sõna lisasid Luuka evangeeliumi ümberkirjutajad, et see oleks kooskõlas Matteuse tekstiga.

muud tunnustähte kui Joona oma. Varem, kui Jeesus rääkis Joona tunnustähest, selgitas ta, et see tähendab tema surma ja ülesäratamist. (Mt 12:39, 40.) Joona oli ligi kolm päeva kala kõhus ja ta võrdles sealt pääsemist surmavallast pääsemisega. (Jn 1:17–2:2.) Jeesuse ülesäratamine surmavallast oli sama tõeline kui see, et Joona pääses kala kõhust. Kuigi Jeesus äratati ligi kolm päeva pärast surma üles, ei hakanud vastased temasse uskuma. Tunnustäheks oli ka Joona kartmatu kuulutustöö, mis pani Niineve elanikud kahetsema. (Mt 12:41; Lu 11:32.)

Lõunamaa kuninganna. St Seeba kuninganna. Arvatavasti asus tema kuningriik Edela-Araabias. (1Ku 10:1.)

Lõunamaa kuninganna. Vt Mt 12:42 kommentaari.

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

siin. Võib tõlkida ka „näe! siin”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

Lamp. Piibliaegadel kasutati lambina tavaliselt väikest savinõu, mis täideti oliiviõliga.

nõu. Võib tõlkida ka „mõõdunõu”, „vaka”. Kasutati kuivainete, näiteks teravilja mõõtmiseks. Seda tüüpi nõu (kr módios) mahutas ligi 9 liitrit.

lambi. Vt Mt 5:15 kommentaari.

nõu. Vt Mt 5:15 kommentaari.

Keha lamp on silm. Silm, mis näeb hästi, on kehale nagu põlev lamp pimedas paigas. See võimaldab inimesel näha ja mõista maailma enda ümber. Siin mõeldakse silma piltlikus mõttes. (Ef 1:18.)

Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale. Võib tõlkida ka „kui su silm on terav”, „kui su silm on terve”. Kreeka sõna haplús, mis on tõlgitud „kinnitunud ühele asjale”, peamine tähendus on „selge; lihtne”. See sisaldab mõtet ühele eesmärgile pühendumisest. Kui silm on korras, suudab see fookustuda ehk kinnituda ühele asjale. Kui inimese piltlik silm on kinnitunud ühele õigele asjale (Mt 6:33), avaldab see head mõju inimesele tervikuna.

kade. Sõna-sõnalt „paha, kuri; vigane”. Vigane silm ei näe selgelt. Samamoodi ei suuda „kade” silm keskenduda tõeliselt tähtsale. (Mt 6:33.) Selline silm on rahulolematu, ahne ja heitlik. See ei lase omanikul asju õigesti hinnata ja paneb ta taotlema isekaid eesmärke. (Vt Mt 6:22 kommentaari.)

Su keha lamp on su silm. Vt Mt 6:22 kommentaari.

Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale. Vt Mt 6:22 kommentaari.

kade. Vt Mt 6:23 kommentaari.

end pesnud. Paljudes vanades käsikirjades esineb siin kreeka sõna baptízo (sisse kastma), mida kasutatakse enamasti ristimise kohta. Kuid Lu 11:38 kasutatakse seda sõna igasugu rituaalsete pesemiste kohta, mida juutide pärimus ette nägi. Teistes vanades käsikirjades on siin kreeka sõna rhantízo, mis tähendab „piserdama; piserdamise teel puhastama”. (Heb 9:13, 19, 21, 22.) Ükskõik kumb sõna aluseks võtta, jääb peamine mõte samaks: vagad juudid ei söönud enne, kui olid end rituaalselt puhastanud. Arheoloogid on leidnud Jeruusalemmast tollest ajast pärinevaid rituaalse pesemise vanne. See tõsiasi toetab selles kohas verbi baptízo kasutamist (mida võiks siin tõlkida ka „end vette kastnud”).

pesnud. St ei puhastanud end rituaalselt. Kreeka sõna baptízo (sisse kastma) kasutatakse enamasti ristimise kohta. Kuid siin mõeldakse selle sõnaga igasuguseid rituaalseid pesemisi, mida juutide pärimus ette nägi. (Vt Mr 7:4 kommentaari.)

armuande. Kreeka sõna eleemosýne (võib tõlkida ka „almus”, „halastuseand”) on sama tüvega kui kreeka sõnad, mille vasteteks on „halastus” ja „halastama”. See viitab andidele – rahale või toidule –, millega aidatakse vaeseid.

armuande. Vt Mt 6:2 kommentaari.

sellest, mis teie sees on. Järgmises salmis rõhutab Jeesus õigluse ja armastuse tähtsust. (Lu 11:42.) Seega võis ta siin pidada silmas inimese omadusi. Et heategu oleks armuand, peaks see lähtuma sellest, mis on inimese sees – armastavast ja lahkest südamest.

kümnist mündist, ruudist ja igast teisest maitsetaimest. Iisraellased pidid Moosese seaduse järgi maksma kümnist (ühe kümnendiku oma saagist). (3Mo 27:30; 5Mo 14:22.) Seadus ei öelnud, et seda tuleks maksta ka maitsetaimedest, nagu mündist ja ruudist, kuid Jeesus ei halvustanud seda traditsiooni. Ta laitis kirjatundjaid ja varisere hoopis selle pärast, et nad keskenduvad pisiasjadele, aga ei hooli Moosese seaduse põhimõtetest, näiteks Jumala õiglusest ja armastusest. Hiljem, kui Jeesus toob sarnase mõtte, mainib ta münti, tilli ja köömneid. (Mt 23:23.)

esimesi istmeid. Võib tõlkida ka „parimaid istmeid”. Sünagoogi ülemad ja suursugused külalised istusid ilmselt kirjarullide lähedal, kus nad olid kõigile näha. Neid kohti peeti aukohtadeks ja teisi sinna ei lubatud.

turgudel. Võib tõlkida ka „kogunemiskohtades”. Kreeka sõna agorá võib siin tähendada kauplemisväljakut või linnarahva kogunemiskohta Vana-Lähis-Idas ja kreeka-rooma maailmas.

esimesi istmeid. Vt Mt 23:6 kommentaari.

turgudel. Vt Mt 23:7 kommentaari.

lubjatud haudadega. Iisraellastel oli kombeks matmiskohti lubjaga valgendada, et keegi nendega kogemata kokku ei puutuks ega end rüvetaks. (4Mo 19:16.) Juudi Mišna (Šeqalim 1:1) ütleb, et seda tehti igal aastal kuu aega enne paasapüha. Jeesus mõtles selle metafooriga silmakirjalikkust.

märkamatuks jäävad hauad. Võib tõlkida ka „tähistamata hauad”. Üldiselt ei olnud juutide hauad rikkalikult kaunistatud ega uhked. Nagu sellest salmist välja tuleb, olid mõned hauad nii märkamatud, et inimene võis kogemata nende peal käia ja nii eneselegi teadmata rituaalselt ebapuhtaks saada. Moosese seaduse järgi sai ebapuhtaks igaüks, kes puudutas midagi surnuga seotut. Seega inimene, kes käis tähistamata haudadel, oli seitse päeva ebapuhas. (4Mo 19:16.) Et haudu oleks kerge märgata ja vältida, valgendasid juudid neid igal aastal. Selles salmis mõtles Jeesus ilmselt seda, et inimesi, kes variseridega pahaaimamatult läbi käivad, mõjutavad tahes tahtmata nende valed hoiakud ja rüve mõtteviis. (Vt Mt 23:27 kommentaari.)

ütleb ka Jumal oma tarkuses. Sõna-sõnalt „ütleb ka Jumala tarkus”. Ühel teisel korral ütles Jeesus: „Seepärast saadan ma teie juurde prohveteid, tarku ja õpetajaid.” (Mt 23:34.)

maailma rajamisest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajamine”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Tekstis Lu 11:50, 51 seostas Jeesus maailma rajamise Aabeli sünniga. Aabel oli esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Ilm 17:8.)

maailma rajamisest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajamine”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Jeesus seostab maailma rajamise Aabeli sünniga. Aabel oli esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Lu 11:51; Ilm 17:8; vt Mt 25:34 kommentaari.)

alates õige Aabeli verest kuni ... Sakarja vereni. Selle ütlusega mõtles Jeesus kõiki tapetud jumalateenijaid, kellest piibli heebreakeelne osa räägib. Esimene neist on Aabel (1Mo 4:8) ja viimane Sakarja (2Aj 24:20), kuna juudi kaanonis oli Ajaraamat viimane raamat.

Aabeli verest kuni Sakarja vereni. Vt Mt 23:35 kommentaari.

altari ja templi vahel. Siin mõeldakse templi all hoonet, kus asusid püha ja kõige püham paik. Vastavalt tekstile 2Aj 24:21 tapeti Sakarja Jehoova koja õues. Põletusohvrialtar oli templi siseõues templi sissekäigu ees. (Vt lisa B8.) See, mis toimus altari ja templi vahel, nagu Jeesus ütles, toimuski Jehoova koja õues.

teadmiste võtme. Piiblis on räägitud kellelegi võtmete andmisest nii otseses kui ka piltlikus mõttes. (1Aj 9:26, 27; Jes 22:20–22.) Kuna võtme omanikul oli mingil määral mõjuvõimu, sai võti võimu ja vastutuse sümboliks. Paistab, et selles salmis mõeldakse teadmiste all Jumalalt saadud teadmisi, kuna Jeesus pöördub seadusetundjate poole. Neil oli kohustus anda inimestele teadmisi Jumala kohta, selgitades neile Jumala sõna ja nii avades selle tähenduse. Tekstis Mt 23:13 ütleb Jeesus, et usujuhid sulgevad „inimeste ees tee taeva kuningriiki”. Seega võib järeldada, et Luuka tekstis mõeldakse väljendiga sisse läinud samuti taeva kuningriiki minemist. Sellega, et usujuhid ei jaganud inimestele täpseid teadmisi Jumala kohta, olid nad paljudelt võtnud ära võimaluse Jumala sõna mõista ja pääseda tema kuningriiki.

teda paljude küsimustega ründama, et teda kitsikusse ajada. Sõna-sõnalt „talle kõvasti peale käima ja teda usutlema”. Algkeeles on selles fraasis verb, mis võib tähendada kellegi ümber tunglemist, kuid siin väljendab see usujuhtide äärmist vaenulikkust. Sama kreeka verb on tekstis Mr 6:19 tõlgitud vastega „vimma kandma”, et kirjeldada, kui väga Herodias Ristija Johannest vihkas.