Hüppa sisu juurde

Jehoova tunnistajad holokausti ajal

Jehoova tunnistajad holokausti ajal

 Ligi 35 000-st Jehoova tunnistajast, kes elas Saksamaal ja natside okupeeritud aladel, hukkus holokausti käigus umbes 1500. Kõikidel juhtudel pole surma täpne põhjus teada. Kuna uurimistööga jätkatakse, võidakse arve ja üksikasju aeg-ajalt uuendada.

 Kuidas nad surid

  • Natside kasutatud giljotiin

      Hukkamised. Saksamaal ja natside okupeeritud aladel hukati ligi 400 Jehoova tunnistajat. Enamiku ohvrite üle mõisteti kohut, neile langetati surmaotsus ja neil raiuti pea maha. Teised lasti maha või poodi üles ilma ametliku kohtuotsuseta.

  •   Rängad vangistustingimused. Üle 1000 Jehoova tunnistaja suri natsi koonduslaagrites ja vanglates. Nad surid raske töö või piinamise tagajärjel või nälja, külma, haiguste või korraliku arstiabi puudumise pärast. Julma kohtlemise tõttu surid mõned natuke aega pärast seda, kui nad teise maailmasõja lõpus vabastati.

  •   Teised põhjused. Mõned Jehoova tunnistajad surid gaasikambrites, meditsiiniliste katsete käigus või surmava süsti tagajärjel.

 Miks neid taga kiusati

 Jehoova tunnistajaid kiusati taga sellepärast, et nad pidasid ustavalt kinni Piibli põhimõtetest. Kui natsid käskisid Jehoova tunnistajatel teha midagi, mis läheb vastuollu Piibliga, nad keeldusid. Nad otsustasid kuuletuda „eelkõige Jumalale, mitte inimestele”. (Apostlite teod 5:29.) Räägime kahest valdkonnast, milles nad sellise otsuse tegid.

  1.   Nad jäid poliitilistes küsimustes erapooletuks. Nagu Jehoova tunnistajad tänapäeval, olid ka natsirežiimi ajal elanud Jehoova tunnistajad poliitilistes küsimustes erapooletud. (Johannese 18:36.) Selle tõttu nad ...

  2.   Nad elasid oma usu järgi. Kuigi Jehoova tunnistajatel ei lubatud oma usuga tegelda, nad siiski ...

 Professor Robert Gerwarth ütleb, et Jehoova tunnistajad oli „ainus rühmitus Kolmandas Riigis, keda kiusati taga üksnes nende usuliste veendumuste pärast”. a Jehoova tunnistajate kaasvangid imetlesid nende kindlameelsust. Üks Austria vang märkis: „Nad ei lähe sõtta. Nad pigem surevad ise, kui tapavad kellegi teise.”

 Kus nad surid

  •   Koonduslaagrid. Suurem osa Jehoova tunnistajaid suri koonduslaagrites. Neid oli sellistes laagrites nagu Auschwitz, Buchenwald, Dachau, Flossenbürg, Mauthausen, Neuengamme, Niederhagen, Ravensbrück ja Sachsenhausen. Ainuüksi Sachsenhausenis suri umbes 200 Jehoova tunnistajat, kelle surma kohta on kindlad andmed.

  •   Vanglad. Osa Jehoova tunnistajaid piinati vanglas surnuks. Teised surid ülekuulamise ajal tekitatud vigastustesse.

  •   Hukkamiskohad. Jehoova tunnistajaid hukati peamiselt Berliini Plötzensee, Brandenburgi ja Halle (Saale) vanglas. On üles tähendatud veel 70 kohta, kus Jehoova tunnistajaid hukati.

 Mõned hukatud

  •  Nimi: Helene Gotthold

     Hukkamiskoht: Plötzensee (Berliin)

     Abikaasat ja kahe lapse ema Helenet arreteeriti mitu korda. 1937. aastal koheldi teda ülekuulamise ajal nii rängalt, et ta kaotas oma sündimata lapse. 8. detsembril 1944 hukati ta giljotiini all Berliini Plötzensee vanglas.

  •  Nimi: Gerhard Liebold

     Hukkamiskoht: Brandenburg

     20-aastasel Gerhardil raiuti pea maha 6. mail 1943. Kaks aastat varem oli samas vanglas samal moel hukatud tema isa. Gerhard kirjutas hüvastijätukirjas oma perele ja kihlatule: „Ilma Issanda abita poleks ma suutnud seda teed käia.”

  •  Nimi: Rudolf Auschner

     Hukkamiskoht: Halle (Saale)

     Rudolf oli kõigest 17-aastane, kui tal 22. septembril 1944 pea maha raiuti. Ta kirjutas hüvastijätukirjas oma emale: „Paljud vennad on läinud seda teed ja nii teen ka mina.”

a ”Hitler’s Hangman: The Life of Heydrich”, lk 105.