Skip to content

Skip to table of contents

LĒSONI 8

Ko e Hā ‘Oku Faka‘atā Ai ‘e he ‘Otuá ‘a e Koví mo e Faingata‘á?

Ko e Hā ‘Oku Faka‘atā Ai ‘e he ‘Otuá ‘a e Koví mo e Faingata‘á?

1. Na‘e anga-fēfē ‘a e kamata ‘a e koví?

Kuo faka‘atā ‘e he ‘Otuá ‘a e tangatá ke pule ‘i ha taimi lōloa fe‘unga ke fakahāhaa‘i ‘oku ‘ikai te nau malava ke fakalelei‘i ‘a e ngaahi palopalema ‘a e fa‘ahinga ‘o e tangatá

Na‘e kamata ‘a e koví ‘i he māmaní ‘i he taimi na‘e fai ai ‘e Sētane ‘a e fuofua loí. Na‘e ‘uluaki hoko ‘a Sētane ko ha ‘āngelo haohaoa, ka “na‘e ‘ikai te ne tu‘u ma‘u ‘i he mo‘oní.” (Sione 8:44) Na‘á ne fakatupu ha holi ke fai ange ‘a e lotu ‘a ē ‘oku totonu ke fai ki he ‘Otuá toko taha peé. Na‘e loi ‘a Sētane ki he ‘uluaki fefiné, kia ‘Ivi, pea fakaloto‘i ia ke talangofua ange kiate ia kae ‘ikai ki he ‘Otuá. Na‘e kau fakataha ‘a ‘Ātama mo ‘Ivi ‘i he talangata‘a ki he ‘Otuá. Na‘e iku ‘a e fili ‘a ‘Ātamá ki he faingata‘a‘ia mo e mate.​—Lau ‘a e Sēnesi 3:1-6, 19.

‘I he taimi na‘e fokotu‘u ange ai ‘e Sētane kia ‘Ivi ke talangata‘a ki he ‘Otuá, na‘á ne kamata ai ha angatu‘u ki he tu‘unga-hau ‘o e ‘Otuá, pe ki he tu‘unga ko e Fungani Mā‘olungá. Ko e konga lahi ‘o e fa‘ahinga ‘o e tangatá kuo nau kau mo Sētane ‘i hono si‘aki ‘a e ‘Otuá ko honau Pulé. Ko ia, kuo hoko ai ‘a Sētane ko e “pule ‘o e māmaní.”​—Lau ‘a e Sione 14:30; 1 Sione 5:19.

2. Na‘e mele ‘a e fakatupu ‘a e ‘Otuá?

‘Oku haohaoa ‘a e ngaahi ngāue kotoa ‘a e ‘Otuá. Ko e fa‘ahinga ‘o e tangatá mo e kau ‘āngeló ‘a ia na‘e fakatupu ‘e he ‘Otuá na‘e malava ke nau talangofua haohaoa ki he ‘Otuá. (Teutalōnome 32:4, 5) Na‘e fakatupu ‘e he ‘Otuá kitautolu fakataha mo e tau‘atāina ke fili ‘i hono fai ‘a e me‘a ‘oku leleí mo hono fai ‘a e me‘a ‘oku koví. ‘Oku ‘omi ‘e he tau‘atāina ko iá kiate kitautolu ha faingamālie ke fakahāhaa‘i ai ‘etau ‘ofa ki he ‘Otuá.​—Lau ‘a e Sēmisi 1:13-15; 1 Sione 5:3.

3. Ko e hā kuo faka‘atā ai ‘e he ‘Otuá ‘a e faingata‘á ‘o a‘u mai ki he taimi ní?

Kuo faka‘atā ‘e Sihova ‘a e angatu‘u ki hono tu‘unga-haú ki ha fo‘i taimi fakangatangata. Ko e hā hono ‘uhingá? Ke fakahaa‘i he‘ikai ‘aonga ki he kakaí ha feinga ke pule ta‘ekau ai ia. (Tangata Malanga 7:29; 8:9) ‘I he hili ‘a e ta‘u ‘e 6,000 ‘o e hisitōlia ‘o e tangatá, ‘oku hā mahino ‘a e fakamo‘oní. Kuo ‘ikai malava ‘e he kau pule fakaetangatá ke to‘o atu ‘a e taú, faihiá, fakamaau ta‘etotonú, pe mahamahakí.​—Lau ‘a e Selemaia 10:23; Loma 9:17.

‘I he kehe mei he tu‘unga-pule fakaetangatá, ‘oku ‘aonga ‘a e pule ia ‘a e ‘Otuá ki he fa‘ahinga ko ia ‘oku nau tali iá. (‘Aisea 48:17, 18) Kuo vavé ni, ke ‘omi ‘e Sihova ha ngata‘anga ki he founga-pule fakaetangata kotoa pē. Ko e kakai pē ko ia ‘oku nau fili ke pule mai ki ai ‘a e ‘Otuá te nau nofo‘i ‘a e māmaní.—‘Aisea 11:9.​—Lau ‘a e Taniela 2:44.

Sio ‘i he vitiō Ko e Hā ‘Oku Faka‘atā Ai ‘e he ‘Otuá ‘a e Faingata‘á?

4. Ko e hā ‘oku hanga ‘e he kātaki ‘a e ‘Otuá ‘o faka‘atā kitautolu ke tau faí?

Na‘e taukave‘i ‘e Sētane he‘ikai ha taha te ne tauhi kia Sihova ‘aki ha ‘ofa ta‘esiokita. Te ke sai‘ia ke ke fakahalaki ‘a e loi ko iá? Te ke lava! ‘Oku hanga ‘e he kātaki ‘a e ‘Otuá ‘o faka‘atā kitautolu kotoa ke tau fakahaa‘i pe ‘oku tau sai‘ia ‘i he pule ‘a e ‘Otuá pe ko e pule ‘a e tangatá. ‘Oku tau fakahaa‘i ‘etau filí ‘i he founga ‘oku tau mo‘ui aí.​—Lau ‘a e Siope 1:8-12; Palōveepi 27:11.

5. ‘E lava fēfē ke tau fili ‘a e ‘Otuá ko hotau Pule?

‘Oku fakahaa‘i ‘e he‘etau ngaahi filí pe ‘oku tau fiema‘u ‘a e ‘Otuá ko hotau Pule

‘E lava ke tau fili ‘a e ‘Otuá ko hotau Pule ‘aki ‘etau kumi pea tō‘onga‘aki ‘a e lotu mo‘oní ‘o makatu‘unga ‘i he Folofola ‘a e ‘Otuá, ko e Tohi Tapú. (Sione 4:23) ‘E lava ke tau si‘aki ‘a Sētane ‘i he tu‘unga ko hotau pulé ‘aki ‘etau fakamama‘o mei he ngaahi me‘a fakapolitikalé mo e taú, ‘o hangē ko ia na‘e fai ‘e Sīsuú.​—Lau ‘a e Sione 17:14.

‘Oku ngāue‘aki ‘e Sētane hono mālohí ke pouaki ‘a e ngaahi tō‘onga ta‘etāú mo fakatupu maumaú. ‘I he taimi ‘oku tau taliteke‘i ai ‘a e ngaahi tō‘onga peheé, ‘e luma‘i nai pe fakafepaki‘i kitautolu ‘e he ngaahi kaume‘a mo e ngaahi kāinga ‘e ni‘ihi. (1 Pita 4:3, 4) Ko ia ‘oku tau fehangahangai mo ha fili ke fai. Te tau feohi mo e kakai ‘oku nau ‘ofa ‘i he ‘Otuá? Te tau talangofua ki he‘ene ngaahi lao fakapotopoto mo anga-‘ofá? Kapau te tau fai pehē, ‘oku tau fakamo‘oni‘i ai na‘e loi ‘a Sētane ‘i he‘ene taukave‘i ko ia ‘o pehē ‘i he tofanga ‘i he faingata‘á he‘ikai ha taha ia te ne fai ki he me‘a ‘oku folofola mai ‘aki ‘e he ‘Otuá.​—Lau ‘a e 1 Kolinitō 6:9, 10; 15:33.

‘Oku fakapapau‘i mai ‘e he ‘ofa ‘a e ‘Otuá ki he fa‘ahinga ‘o e tangatá ‘e ngata ‘a e koví mo e faingata‘á. Ko e fa‘ahinga ko ia ‘oku nau fakahāhaa‘i ‘oku nau tui ki he me‘á ni te nau fiefia ‘i he mo‘ui ‘i he māmaní ‘o ta‘engata.​—Lau ‘a e Sione 3:16.