Skip to content

Skip to table of contents

OINSÁ BELE HAMENUS ESTRESE

Saida mak Ita bele halo kuandu estrese

Saida mak Ita bele halo kuandu estrese

Se Ita hakarak sente kmaan kuandu estrese, Ita presiza hanoin kona-ba Ita-nia saúde, dalan neʼebé Ita haree ema seluk, no buat neʼebé importante liu iha Ita-nia moris. Informasaun neʼe sei koʼalia kona-ba prinsípiu balu neʼebé bele ajuda Ita tahan no hamenus estrese.

Koko atu hanoin deʼit ba loron ida-idak

“Keta hanoin resin kona-ba loron aban, tanba loron aban iha ninia susar rasik.”—MATEUS 6:34.

Neʼe katak: Susar mak parte husi Ita-nia moris loron-loron nian. Keta aumenta susar ohin nian ho loron aban nia problema. Koko atu hanoin deʼit ba loron ida-idak.

  • Estrese bele hamosu laran-taridu. Tan neʼe koko toʼok ida-neʼe: Primeiru, hanoin-hetan katak Ita labele hasees an husi estrese hotu. Hanoin demais kona-ba situasaun neʼebé Ita labele prevene bele aumenta deʼit estrese. Segundu, presiza hatene katak dala barak buat neʼebé Ita hanoin demais laʼós sempre akontese.

Rekoñese Ita-nia limitadu

“Matenek sei hamutuk ho ema neʼebé haraik an.”—PROVÉRBIOS 11:2.

Neʼe katak: Labele hanoin katak Ita no ema seluk tenkesér halo buat hotu ho perfeitu.

  • Presiza haraik an no rekoñese Ita no ema seluk nia limitadu. Kuandu Ita halo nuneʼe, Ita sei hamenus Ita no ema seluk nia estrese no bele halo fasil liu ba Ita atu hetan rezultadu diʼak. No mós, labele sériu demais. Kuandu Ita hamnasa, Ita bele sente kmaan maski Ita hasoru problema.

Buka-hatene saida mak halo Ita estrese

“Ema neʼebé matenek sei kalma nafatin.”—PROVÉRBIOS 17:27.

Neʼe katak: Emosaun negativu bele halo Ita hanoin la loos, tan neʼe koko atu kalma nafatin.

  • Buka-hatene saida mak halo Ita estrese, no nota Ita-nia reasaun. Porezemplu, Ita-nia hanoin, sentimentu, no hahalok. Se hakarak, Ita bele hakerek kona-ba neʼe. Hodi matan-moris kona-ba saida mak Ita halo kuandu estrese, bele ajuda Ita tahan hasoru estrese iha dalan neʼebé diʼak liután. No mós, hanoin kona-ba dalan atu hamenus buat neʼebé halo Ita estrese. Se Ita labele halo ida-neʼe, buka dalan atu hamenus ninia rezultadu la diʼak sira, karik liuhusi oinsá mak Ita uza Ita-nia tempu no halaʼo Ita-nia knaar iha dalan neʼebé diʼak liután.

  • Koko troka dalan neʼebé Ita hanoin. Buat neʼebé halo Ita estrese karik la halo ema seluk estrese. Tanbasá? Karik tanba dalan neʼebé ema ida-idak hanoin la hanesan. Haree toʼok ezemplu tolu tuirmai:

    1. Labele lalais atu hanoin negativu. Karik ema ida korta no hamriik iha Ita-nia oin kuandu forma hela. Se Ita hanoin katak ninia hahalok neʼe la diʼak, neʼe bele halo Ita hirus. Duké hirus, koko toʼok atu hanoin, karik nia halo nuneʼe tanba nia iha motivu neʼebé diʼak.

    2. Hanoin pozitivu iha situasaun ida-idak. Bainhira hein kleur kuandu konsulta ka hein iha aeroportu, uza tempu neʼe ho didiʼak. Ita bele lee buat ruma, ka halo serbisu ruma neʼebé presiza.

    3. Hanoin deʼit buat neʼebé importante. Husu ba Ita-nia an, ‘Problema neʼe boot nafatin iha loron aban ka semana oin ka lae?’ Koko atu komprende kona-ba problema neʼe mak boot ka kiʼik.

Halaʼo moris neʼebé la runguranga

“Halo buat hotu iha dalan neʼebé loloos no tuir arranju.”—1 KORINTO 14:40.

Neʼe katak: Koko atu nafatin halaʼo moris neʼebé la runguranga.

  • Ita hotu gosta moris neʼebé la runguranga. Maibé buat ida neʼebé bele halo moris runguranga mak dada tempu. Neʼe bele halo Ita estrese tanba Ita la halo knaar toʼo hotu no ikusmai iha buat barak liután mak Ita presiza halo. Koko toʼok sujestaun rua tuirmai:

    1. Halo oráriu tuir Ita-nia kbiit no hakaʼas an hodi kumpre ida-neʼe.

    2. Buka-hatene saida mak halo Ita dada tempu no hadiʼa ida-neʼe.

Halaʼo moris neʼebé balansu

“Diʼak liu deskansa uitoan duké serbisu makaʼas demais, tanba neʼe hanesan duni tuir anin.”—ECLESIASTES 4:6.

Neʼe katak: Ema neʼebé “serbisu makaʼas demais” halo ninia an labele hetan benefísiu neʼebé diʼak husi ninia serbisu. Karik nia la iha tempu no enerjia neʼebé nia presiza atu goza rezultadu husi ninia serbisu.

  • Iha hanoin neʼebé loos kona-ba serbisu no osan. Iha osan barak la dehan katak sempre kontente ka la estrese. Eclesiastes 5:12 hatete: “Ema riku nia rikusoin sei halo nia labele toba-dukur.” Tan neʼe koko atu halaʼo Ita-nia moris hodi la debe.

  • Uza tempu atu deskansa. Ita bele sente kmaan bainhira Ita halo buat neʼebé lori kontente. Maski nuneʼe, halaʼo buat neʼebé halo Ita tuur deʼit hanesan haree televizaun, karik la ajuda.

  • Uza sasán eletróniku tuir presiza. Koko atu la cek beibeik email, mensajen, ka média sosiál. No mós, koko atu la cek email kona-ba serbisu nian kuandu neʼe mak laʼós oras serbisu.

Kuidadu ho Ita-nia saúde

“Treinu Ita-nia isin lori buat diʼak uitoan.”—1 TIMÓTEO 4:8.

Neʼe katak: Ezersísiu bele halo Ita-nia saúde diʼak liu.

  • Haburas toman atu tau matan ba Ita-nia saúde. Ezersísiu bele halo Ita sente kmaan no ajuda Ita-nia isin atu tahan hasoru estrese. Han hahán neʼebé diʼak ba saúde, koko atu han tuir oras, no deskansa uitoan.

  • Labele uza toman neʼebé aat atu halakon estrese, hanesan fuma, uza droga, no hemu-lanu. Tuir loloos buat sira-neʼe aumenta estrese tanba bele estraga Ita-nia saúde, no Ita sei gasta osan barak.

  • Se Ita labele tahan ona Ita-nia estrese, bá konsulta iha doutór. Keta moe atu koʼalia nakloke ho doutór kona-ba Ita-nia estrese.

Tau uluk buat neʼebé prioridade

“Buka-hatene loloos buat sira neʼebé importante liu.”—FILIPE 1:10.

Neʼe katak: Presiza haree didiʼak buat neʼebé prioridade liu.

  • Halo lista hodi bele haree buat neʼebé importante liu. Neʼe sei ajuda Ita atu fokus liu ba serbisu neʼebé importante, no ajuda Ita atu hatene buat neʼebé la urjente, ka bele fó ba ema seluk atu halo, ka hamoos deʼit.

  • Ba semana ida, koko atu hakerek oinsá Ita uza Ita-nia tempu. Tuirmai buka-hatene oinsá bele uza Ita-nia tempu ho diʼak liután. Se buat hotu mak organiza ho didiʼak, neʼe sei hamenus Ita-nia estrese.

  • Hili tempu balu atu deskansa. Maski deskansa ba tempu badak deʼit, neʼe bele halo Ita sente fresku no hamenus estrese.

Buka ajuda

“Hanoin resin mak halo ema sente laran-todan, maibé liafuan neʼebé diʼak mak halo ema sente laran-haksolok.”—PROVÉRBIOS 12:25.

Neʼe katak: Liafuan neʼebé ema seluk koʼalia ho laran-diʼak bele halo Ita sente kmaan.

  • Koʼalia kona-ba buat neʼebé Ita sente ho ema neʼebé komprende Ita. Karik neʼe bele ajuda Ita atu haree situasaun ida iha dalan neʼebé la hanesan no bele hetan ninia solusaun. Fakar sai Ita-nia sentimentu deʼit mós bele halo Ita sente kmaan.

  • Ita bele husu ajuda ka fahe serbisu ho ema seluk.

  • Se ema neʼebé Ita serbisu hamutuk halo Ita estrese, buka dalan atu hadiʼa situasaun. Porezemplu, Ita bele koʼalia ba ema neʼe ho laran-diʼak kona-ba saida mak Ita sente. (Provérbios 17:27) Se neʼe la lori rezultadu diʼak, koko atu la uza tempu barak demais ho nia.

Buka Maromak nia matadalan

“Ksolok ba sira neʼebé hatene katak sira presiza Maromak nia matadalan.”—MATEUS 5:3.

Neʼe katak: Ita presiza ai-han, roupa, no hela-fatin, maibé ita mós iha presiza espirituál. No atu bele moris kontente, ita presiza rekoñese ida-neʼe no halo buat ruma atu kumpre.

  • Orasaun mak ajuda neʼebé boot. Maromak konvida ita atu ‘entrega ita-nia laran-susar hotu ba nia, tanba nia hanoin ita.’ (1 Pedro 5:7) Orasaun no medita bele halo ita sente dame iha laran.—Filipe 4:6, 7.

  • Lee livru sira neʼebé ajuda Ita hakbesik liután ba Maromak. Matadalan sira neʼebé fó sai iha livru neʼe mai husi Bíblia, neʼebé bele ajuda Ita kumpre Ita-nia presiza espirituál. Livru neʼe mós bele ajuda Ita atu “proteje matenek no kbiit atu hanoin”. (Provérbios 3:21) Koko toʼok atu halaʼo programa kona-ba lee Bíblia. Karik Ita bele hahú hodi lee husi livru Provérbios.