Yani kulokufunako

Uyini Umoya Longcwele?

Uyini Umoya Longcwele?

Lokushiwo liBhayibheli

 Umoya longcwele ungemandla aNkulunkulu lasebentako. (Mikha 3:8; Lukha 1:35) Nkulunkulu utfumela umoya wakhe longcwele nome ngukuphi kuze afeze intsandvo yakhe.​—Tihlabelelo 104:30; 139:7.

 EBhayibhelini, ligama lelitsi “umoya” lihunyushwe lisuselwa egameni lesiHebheru lelitsi ruʹach nelesiGriki lelitsi pneuʹma. Etikhatsini letinyenti lamagama asho emandla aNkulunkulu lasebentako nobe umoya longcwele. (Genesisi 1:2) Nobe kunjalo, liBhayibheli liphindze lisebentise lamagama nalikhuluma ngaletinye tintfo:

 Tonkhe letinchazelo tisho intfo lengabonakali kubantfu, kodvwa kuba khona kwayo kuyabonakala. Ngendlela lefanako, umoya waNkulunkulu “awubonakali, awuphatseki, kodvwa unemandla njengemoya lohhushako.”​—I-Expository Dictionary of New Testament Words, ya-W. E. Vine.

 LiBhayibheli liphindze libite umoya longcwele waNkulunkulu ngekutsi ‘tandla’ takhe. (Tihlabelelo 8:3; 19:1; Lukha 11:20; catsanisa naMatewu 12:28.) Njengobe umuntfu lowenta imisebenti yetandla asebentisa tandla takhe kuze ente umsebenti wakhe, naNkulunkulu wasebentisa umoya wakhe longcwele kuze ente nati tintfo letilandzelako:

Umoya longcwele awusuye umuntfu

 LiBhayibheli nalitsi umoya longcwele waNkulunkulu ‘utandla’ nobe ‘ukuphefumula,’ lisuke likhombisa kutsi awusuye umuntfu. (Eksodusi 15:8, 10) Njengobe netandla temuntfu lowenta umsebenti wetandla tingasebenti ngaphandle kwengcondvo nemtimba wonkhe; ngendlela lefanako, umoya longcwele waNkulunkulu usebenta ngendlela lawucondzisa ngayo. (Lukha 11:13) LiBhayibheli licatsanisa umoya longcwele waNkulunkulu nemanti, liphindze liwuhlobanise nekukholwa nelwati. Konkhe loku kukhombisa kutsi umoya longcwele awusuye umuntfu.​—Isaya 44:3; Imisebenti 6:5; 2 KubaseKhorinte 6:6.

 LiBhayibheli lisitjela ngeligama laJehova Nkulunkulu kanye neleNdvodzana yakhe Jesu Khristu; kodvwa alisitjeli ngeligama lemoya longcwele. (Isaya 42:8; Lukha 1:31) Ngesikhatsi umKhristu lokutsiwa nguStefano, lowafa ngenca yekukholwa kwakhe atfola umbono wasezulwini ngalokusimangaliso, wabona bantfu lababili, hhayi labatsatfu. LiBhayibheli litsi: “Agcwele umoya longcwele, Stefano wabuka ezulwini, wabona inkhatimulo yaNkulunkulu, naJesu eme ngesekudla saKhe.” (Imisebenti 7:55) Umoya longcwele waba ngemandla aNkulunkulu lenta Stefano wabona lombono.

Lokungasilo liciniso ngemoya longcwele

 Lokungasilo liciniso: Umoya longcwele ungumuntfu futsi uyincenye yaMtsatfu Amunye, njengobe kusho 1 Johane 5:7, 8 ku-King James version.

 Liciniso: Ku-1 Johane 5:7, 8, liBhayibheli i-King James version lifake emavi latsi “ezulwini, kuBabe, liVi, kanye neMoya Longcwele: laba labatsatfu bamunye. Futsi laba labatsatfu banika bufakazi emhlabeni.” Nobe kunjalo, bacwaningi batfole kutsi lamavi awazange abhalwe ngumphostoli Johane, ngako awasiyo incenye yeliBhayibheli. Professor Bruce M. Metzger wabhala watsi: “Lamavi lawa angemanga futsi akukafaneli afakwe eThestamenteni Lelisha.”​—I-Textual Commentary on the Greek New Testament.

 Lokungasilo liciniso: LiBhayibheli nalikhuluma ngemoya longcwele lenta ngatsi ungumuntfu, lokufakazela kutsi vele ungumuntfu.

 Liciniso: Ngaletinye tikhatsi imiBhalo ikhuluma ngemoya longcwele shengatsi ungumuntfu, kodvwa loko akusho kutsi umoya longcwele ungumuntfu. LiBhayibheli liphindze lisebentise simuntfutiso nalikhuluma ngekuhlakanipha, kufa kanye nesono. (Taga 1:20; KubaseRoma 5:17, 21) Sibonelo saloko kutsi litsi kuhlakanipha ‘kunemisebenti’ kanye ‘nebantfwana,’ futsi litsi sono siyayengana, siyabulala futsi siyahawukela.​—Matewu 11:19; Lukha 7:35; KubaseRoma 7:8, 11.

 Ngendlela lefanako, ngesikhatsi umphostoli Johane acaphuna emavi aJesu, wenta shengatsi umoya longcwele ungumutfu nakatsi ‘ungumsiti’ (pa·raʹkle·tos) lebekatawunika bufakazi, acondzise, akhulume, eve, amemetele, angcwelise, futsi atfole. (Johane 16:7-15) Kuletinye timo Johane nakakhuluma ngemoya longcwele usebentisa sabito lesite bulili lesitsi pneuʹma.​—Johane 14:16, 17.

 Lokungasilo liciniso: Kubhajatiswa egameni lemoya longcwele kufakazela kutsi ungumuntfu.

 Liciniso: Ngaletinye tikhatsi liBhayibheli lisebentisa ‘ligama’ kuze likhombise emandla nobe ligunya. (Dutheronomi 18:5, 19-22; Esta 8:10) Loku kufana nemavi latsi “egameni lemtsetfo,” akusho kutsi lomtsetfo sewungumuntfu. Umuntfu lobhajatiswe “egameni” lemoya longcwele uyawacondza emandla awo kanye nendzima loyidlalako kuze kufezeke intsandvo yaNkulunkulu.​—Matewu 28:19.

 Lokungasilo liciniso: Baphostoli baJesu kanye nalabanye balandzeli bakhe bekucala bebakholelwa kutsi umoya longcwele ungumuntfu.

 Liciniso: LiBhayibheli kanye nemlandvo akusho njalo. I-Encyclopædia Britannica itsi: “Inchazelo yekutsi uMoya Longcwele ungumuntfu lonemandla yeta ne-Council of Constantinople nga-381 ad.” Loku kwenteka ngemuva kweminyaka lengetulu kwa-250 kufe umphostoli wekugcina.