Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESINGUMGOGODLA | LASINDZA NJANI LIBHAYIBHELI?

LiBhayibheli Lasindza Etintfweni Lebetingalona

LiBhayibheli Lasindza Etintfweni Lebetingalona

LOBEKUNGALONA: I-Papyrus ne-parchment, bekungutona tintfo babhali beliBhayibheli bebabhalela kuto. * (2 Thimothi 4:13) Letintfo talifaka njani liBhayibheli engotini?

I-Papyrus isheshe idzabuke, ihhwabe futsi isheshe itsambe. Naku lokushiwo tati temphilo yaseGibhithe (Egyptologists), boRichard Parkinson naStephen Quirke: “I-Papyrus ingonakala igcine seyitimvitsi. Naseyihleti sikhatsi ingakhuntsa noma ibole futsi ingadliwa ngemagundvwane netilokatane, ikakhulukati tintfutfwane, nayimbelwe phansi.” Lamanye ema-Papyrus latfolakala abekwa elangeni kantsi lamanye abekwa endzaweni lenemswakama, lokwawenta asheshe onakala.

I-parchment icinile kune-papyrus kodvwa nayo iyamosheka nangabe iphetfwe kabi noma ibekwe endzaweni leshisa kakhulu noma lenemswakama noma nayibekwe elangeni. * I-parchment nayo idliwa tilokatane. Incwadzi lenesihloko lesitsi “Everyday Writing in the Graeco-Roman East” itsi: “Akukavami kutsi tincwadzi takadzeni tisindze.” Kube liBhayibheli nalo belonakala ngalendlela, nemlayeto walo ngabe wavele waphela kanye nalo.

INDLELA LIBHAYIBHELI LELASINDZA NGAYO: Umtsetfo wemaJuda bewutsi emakhosi bekufanele ‘atibhalele wona encwadzini legocotwako, incwadzi yalomtsetfo,’ lobekutincwadzi teliBhayibheli tekucala letisihlanu. (Dutheronomi 17:18) Ngetulu kwaloko, babhali labanelikhono bakhicita imibhalo yesandla leminyenti kangangekutsi ekhulwini lekucala leminyaka, lemibhalo beseyitfolakala emasinagogeni lakulo lonkhe laka-Israyeli ngisho nasetindzaweni letikhashane njengaseMasedoniya. (Lukha 4:16, 17; Imisebenti 17:11) Kwenteka kanjani kutsi lemibhalo yesandla yakadzeni itfolakale ngisho nalamuhla?

ImiBhalo yesandla leyatiwa ngekutsi Yimiculu Yaselwandle Lolufile beyisolo ikhona emakhulu eminyaka ifakwe emajekeni lentiwe ngelubumba, yase ibekwa emigedzeni lesetindzaweni letomile

Philip W. Comfort losati seLithestamende Lelisha utsi: “EmaJuda bekatiwa ngekufaka imiculu yemiBhalo emajekeni lentiwe ngelubumba kute ingonakali.” EmaKhristu nawo abekwenta loko. Ngekuhamba kwesikhatsi, leminye imiBhalo yeliBhayibheli yakadzeni lebhalwe ngesandla beyitfolakala emajekeni lentiwe ngelubumba, etindlwaneni letimnyama letingenamafasitelo, emigedzeni kanye nasetindzaweni letome kakhulu.

UBE YINI UMPHUMELA?: Tinkhulungwane talemibhalo yeliBhayibheli leyabhalwa ngesandla isekhona nalamuhla, leminye yayo seyineminyaka lengetulu kwalengu-2 000. Kute letinye tincwadzi takadzeni letinemibhalo yesandla leminyenti kangaka lebetisolo tikhona kuyo yonkhe leminyaka.

^ sig. 3 I-Papyrus iyintfo yekubhalela leyentiwe ngesitjalo lesikhulele emantini. I-parchment yona beyentiwa ngesikhumba setilwane.

^ sig. 5 Nasi sibonelo: Simemetelo Semalungelo Ebantfu eMelika (U.S. Declaration of Independence) lesasayinwa, besibhalwe ku-parchment. Akukapheli neminyaka lengu-250 sabhalwa, kodvwa seyonakele kakhulu kangangekutsi emagama aso awasabonakali.