Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

OARALAP: SAMPAH EHU ME SOHTE LIPILIPILKI ARAMAS​—IAHD?

Lipilipilki Aramas​—Kahpwal Ehu Wasa Koaros

Lipilipilki Aramas​—Kahpwal Ehu Wasa Koaros

JONATHAN ipwidi Amerika oh eh pahpa oh nohno mehn Korea. Sang ni eh seri, mie irail kan me kin kailongki pwehki mwomweo weksang mwomwarail. Ni eh lalaudla, e kin raparapahki wasa ehu me aramas akan sohte pahn kadeik ih pwehki mwomwen meseo de wasa me eh peneinei kohsang ie. E wiahla toahkte men nan kahnimw ehu me mi paliepeng en Alaska nan Amerika, wasa me mwomweo duwehte mwomwen aramas soumwahu ko me e kin apwalih. E koapworopworki me ele ih wasao me e pahn pitsang kahpwal en lipilipilki aramas.

Koapworopwor wet ohla ni ahnsou me e kamwahwihala lih emen me sounpar 25. Ni liho eh kehnda wasa, e kilang mesen Jonathano oh nda mehkot me kasalehda me sangete eh pwulopwul, mie me padahkihong en kin kailongki mehn Korea. Ong Jonathan, dahme wiawio kin katamankihong ih me eh nantihong keseula wasakis oh duwehla tohn wasao sohte kin perehsang ih kahpwal en lipilipilki aramas.

Dahme wiawihong Jonathan kin kasalehda ire mehlel ehu. Lipilipilki aramas kin wiawi wasa koaros. E mwomwen me wasa koaros me aramas kin mi ie, kahpwal wet pil kin mie.

Ahpw mendahki irair en lipilipilki aramas kin mi wasa koaros, pali laud en aramas akan kin mwadang nda me e suwed. Met uhdahn kapwonopwon. Ia duwen aramas ar kak kailongki irair wet ahpw ahnsowohte irair wet mihla wasa koaros? E sansal me aramas tohto me sapwungki irair en lipilipilki aramas sohte kin pohnese me re ahneki irair wet. Ke kin wia met? Ia duwen omw pahn sapeng?

KAHPWAL EHU ME ARAMAS AHNEKI

Mehnda ma kitail pohnese met de soh, e apwal en esehda ma mie irair en lipilipilki aramas nan mohngiongitail. Paipel kawehwehda dahme kahrehda ni eh mahsanih: “Sohte mehkot me duwehte mohngiong en aramas me diren widing.” (Seremaia 17:9, Holman Christian Standard Bible) Ihme kahrehda kitail kakete pitihkitaildi en kamehlele me kitail sohte kin lipilipilki soangen aramas koaros. De kitail kin medemedewe me kitail ahneki kahrepe pwung pwehn ahneki madamadau sapwung duwen ekei aramas.

Pwehn karasahda atail apwalki esehda ma kitail ahneki pepehm en lipilipilki aramas, medewehla met: Ke kelehpw alialu pohn ahl ehu nipwong. Ke kilang ohl pwulopwul riemen me ke sehse alialu kohdo rehmw. Ira mwomwen kehlail oh likamwete emen ira kolokol mehkot nan peh.

Ke pahn medewe me ohl pwulopwul riemenet keper? Mehlel, dahme ke lelohng mahs ele padahkihong uhk me ke anahne kanahieng. Ia duwe, met kihda kahrepe pwung ken medewe me ohl riemenet keper? Ele ke pahn men ese, Mehn ia kei ohl pwukat? Omw pasapeng ong peidek wet kakete kasalehda me ke ahnekier irair en lipilipilki aramas.

Ma kitail kin mehlel ong pein kitail, kitail en wehkada me nan loalatail, kitail koaros ahneki soangen pepehm ehu en lipilipilki aramas. Paipel pil kasalehda soangen pepehm en lipilipilki aramas ehu me aramas kalapw ahneki ni eh mahsanih: “Aramas kin kadeik meteikan sang ni mwomwarail.” (1 Sam. 16:7, Contemporary English Version) Pwehki kitail koaros ahneki irair wet, me kalapw kahrehda imwila suwed, mie koapworopwor en powehdi de kihsang irair en lipilipilki aramas nan atail mour? E pahn mie ahnsou ehu me kitail pahn kilang irair en lipilipilki aramas eh sohla mi sampah?

^ Aramas akan me keieu semwehmwe nan sapw kan en mehn Hindu. Ahd wet kohieng irail pwehki ar kin wia doadoahk samin kan oh me kin kahrehda samin. Sohte mweimwei meteikan ren koasoiong soangen aramas pwukat.