Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

E Solahr Doadoahk De Audaudki Soahng kan me Aramas Sohte Ese Mahs?

E Solahr Doadoahk De Audaudki Soahng kan me Aramas Sohte Ese Mahs?

SAINS

PAIPEL KAIDEHN PWUHKEN SAINS EHU, AHPW E KIN AUDAUDKI KOASOI KAN ME WIAWIHER MWOHN ARAMAS AKAN AR ESEHDA. TEHK EKEI KARASEPE KAN.

Mie tepin lahng oh sampah?

Tepin Saintis kan kin medewe mahso me pasapengpen met iei soh. Met irail koaros kin pwungki me mie tepin lahng oh sampah. Paipel mahsanih ni sansal duwen met.​—Senesis 1:1.

Ia mwomwen sampah?

Mahso, aramas tohto kin medewe me sampah patapat. Nan pahr 400 samwa Mwohn Krais, saintis en mehn Krihk kan koasoia me sampah pwonopwon. Ahpw ahnsou reirei mwohn met, nan pahr 700 samwa Mwohn Krais, sounnting en Paipel Aiseia koasoia “pwonopwon en sampah.”​—Aiseia 40:22, NW.

Nanleng kak ekisekis ohla?

Saintis en Krihk Aristotle, nan pahr 300 samwa Mwohn Krais, padahngki me ohla kin wiawihte pohn sampah, a nanleng me diren usu sohte kak wekila de ekisekis ohla. Madamadau wet kohpeseng erein sounpar tohto. Ahpw nan pahr 1800 samwa, saintis kan ahnekihda madamadau ehu me adaneki entropy. Madamadau wet kasalehda me soahng koaros, mehnda ma soahng kan me mi nanleng de nin sampah, pahn ekisekis ohla. Emen saintis me sewese kalaudehla madamadau wet, Lord Kelvin, tehkada me Paipel mahsanih duwen nanleng oh sampah: “Re pahn meringla duwehte likou.” (Melkahka 102:25, 26) Kelvin kamehlele, nin duwen me Paipel kin padahngki, me Koht kak ketin pilada en pere sapwellime kepikipik kan sang ohla.​—Eklesiasdes 1:4.

Dahme kin kolada planet kan me duwehte atail sampah?

Aristotle kawehwehda me usu kan koaros kin mi nan pwonopwon kan, oh ehuehu pwonopwon kin mihte limwahn ehu oh sampah mi nanwerengen pwonopwon ko koaros. Mwohn pahr 1700 samwa, saintis kan pwungkidahr me usu kan oh planet kan sohte langalang pohn mehkot. Ahpw, nan pwuhken Sohp, nan pahr 1400 samwa Mwohn Krais, kitail wadek me Sounkapikadao ketin “tenekihda sampah en langalang nan wehwe.”​—Sohp 26:7.

WINI

MENDAHKI PAIPEL KAIDEHKIN PWUHKEN PALI EN WINI EHU, AHPW E AUDAUDKIHER EKEI KAWEID KAN OH IRE MEHLEL KAN ME KIN KASALEHDA IRE ME PID ROSON ME SANSALDA RAHNPWUKAT.

Katohrehla aramas soumwahu kan.

Kosonned en Moseso kawehwehda me aramas akan me ahneki soumwahu en tokutok anahne katohrohrla sang meteikan. E sohte wiawi lao lel soumwahu lusulus nan erein pahr 500 lel 1500 me toahkte kan esehda mwomwen arail pahn kapwaiada kaweid wet, me pil wie kadoadoahkte.​—Lipai, irelaud 13 oh 14.

Duhdu mwurin omw doahke paliwar mehla.

Lao lel mwohnte pahr 1900 samwa, toahkte kan kin kalapw koadoahke paliweren aramas mehla oh pil aramas soumwahu kan, ni ar sohte kin omwiomw ni ahnsou me re kin koadoahke paliweren aramas mehla oh me soumwahu kan. Wiewia wet kahrehda me tohto mehla. Ahpw, Kosonned en Moseso koasoia me emen me kin doahke paliwar mehla ehu kin saminla ong kaudok. E pil koasoia me pihlo pahn kadoadoahk ong kamwakel ni soangen ahl pwukat nin duwen Kosonnedo. Tiahk en Kosonned ko uhdahn pil wia kamwahu ong roson.​—Nempe 19:11, 19.

Sarepedi kainen mwenge.

Ehuehu sounpar, pohnangin elep en seri rar kin mehkihla mehntang, met kin wiawi pwehki en aramas kainen mwenge me kin sansalda de sohte kin seridi mwahu. Kosonned en Moseso koasoia me kainen mwenge en aramas emen pahn kin seridi, koskosla wasa ehu me sohte karanih en aramas wasahn kousoan.​—Deuderonomi 23:13.

Ahnsoun sirkumsais.

Kosonned en Kohto kehkehlingki me seri pwutak kan pahn kin sirkumsaisla ni kawaluhn rahn nan arail mour. (Lipai 12:3) Ntahn seri pwelel kan kin ten wihk ehu mwurin ar ipwidi. Ni mwehin Paipel, mwohn pali en wini eh tepida kadoadoahk, en awih daulih wihk ehu mwohn sirkumsais kin wia madamadau loalokong ehu oh wia perepe mwahu.

Pepehm kan oh roson en paliwar kin dokpene.

Sounroporop en pali en wini kan oh saintis kan koasoia me pepehm mwahu kan me duwehte peren, koapworopwor, kalahngan, oh kin men mahk kin wia kamwahu ong en emen roson. Paipel mahsanih: “Ma ke pahn pereperen rahn koaros, ke pahn ahneki roson mwahu en paliwar. Nsensuwed ahnsou koaros paliweromw pahn luweluwetala oh mehla.”​—Lepin Padahk 17:22.