Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Yibani Makhoboka KaJehova”

“Yibani Makhoboka KaJehova”

Ningavilaphi emsebenzinenu.  . . Yibani makhoboka kaJehova.”ROM. 12:11NW.

1. Veza umehluko okhona hlangana nombono ojayelekileko wobugqila nombono okwebeRoma 12:11.

UBUGQILA bobuKrestu buhluke khulu embonweni abanye abantu abanawo ngobugqila. Eengqondweni zabo, umbono wobugqila uphehla imicabango yokulawulwa ngelunya, ukugandelelwa, nokutlhoriswa. Kodwana iliZwi eliphefumulelwe nguZimu likhuluma ngobugqila bekhoboka elisebenzela uMphathi walo ngokuzithandela. Eqinisweni, lokha umpostoli uPowula nekazakukhuthaza amaKrestu wokuthoma bonyana abe “makhoboka kaJehova,” bekawahlohlozela bona enze ikonzo ecwengileko ngebanga lokuthanda uZimu. (Rom. 12:11, NW) Umhlobo lo wobugqila ubandakanya ini? Singakubalekela njani ukuba makhoboka kaSathana nephasi lakhe? Ukuba likhoboka lakaJehova ekonzweni ethembekileko le kuletha ziphi iinzuzo?

“NGITHANDA UMPHATHAMI”

2. (a) Khuyini ebekungakhuthaza umIsrayeli bona ale ilungelo lakhe lokutjhaphuluka? (b) Bekuqakatheke ngani ukuthunjuswa kwendlebe yesigqila sokuzithandela?

2 EmThethweni uZimu awunikela u-Israyeli, sifunda ngobugqila uJehova abufunako kithi. Ikhoboka elimHebheru bekufuze litjhaphuluke ngomnyaka wekhomba wobugqila balo. (Eks. 21:2) Nanyana kunjalo, nengabe ikhoboka belimthanda umphathi walo, lifuna nokuragela phambili lingaphasi kwakhe, uJehova bekalenzele ilungiselelo elihle kwamambala. Umphathi bekufuze abekelele ikhoboka lakhe ebadini namkha egosenini, bese athumbuse indlebalo ngesungulo. (Eks. 21:5, 6) Bekuqakatheke khulu bona ikambiso le ibandakanye nendlebe. NgesiHebheru, umqondo uyihloko wokulalela bewuvezwa ligama elihlobene nokuzwa nokuba nendlebe. Ikhoboka lokuzithandela beliba nesifiso sokuragela phambili nokulalela emsebenzini womphathalo. Lokhu kusisiza sicabangisise ngokubandakanyekileko ekuzinikeleni kwethu kuJehova—ukulalela ngokuzithandela okubaselwa lithando lethu ngoZimu.

3. Ukuzinikela kwethu kuZimu kusekelwephi?

 3 Ngesikhathi sibhajadiswa njengamaKrestu, besekukade saqeda neenhliziyo zethu bona sizokukhonza uJehova, sibe ziingqila zakhe. Ukuzinikela kwethu kuhlohlozelwa sifiso sethu sokulalela uJehova nokwenza intando yakhe. Akakho osikatelele bona sikwenze lokho. Ngitjho nalabo ababhajadiswa basesebancani, bazinikela ngokusuka eenhliziyweni zabo, abakwenzeli ukuthabisa ababelethi babo. Ukuzinikela kobuKrestu kusekelwe ethandweni esinalo ngoMphathi wethu wezulwini, uJehova. Umpostoli uJwanisi wathi, “Ukuthanda uZimu kukobana silonde imiyalwakhe.”1 Jwa. 5:3.

SITJHAPHULUKILE, KODWANA SIZIINGQILA

4. Kutlhogekani nasizakuba “makhoboka wokulunga”?

4 Awazi bona simthokoza kangangani uJehova ngokuthi asenze iingqila zakhe! Ukukholelwa kwethu emhlatjelweni wesihlengo kaKrestu kuyasitjhaphulula ejokeni lesono. Nanyana singakapheleli nje, sizigoba ngaphandle kokukatelelwa, bona silawulwe nguJehova noJesu. UPowula wayibeka yakhanya kwenye yeencwadi zakhe eziphefumulelweko nakathi: “Ngobunjalo-ke nani kufanele nizithathe njengabafileko mayelana nesono, kodwana niphile kuZimu ngoKrestu Jesu.” Wabuye wayelelisa ngelokuthi: “Kghani anazi bona lokha nanizinikela kinanyana ngubani njengamakhoboka alalelako, niba makhoboka waloyo enimthobelako na? Ningaba makhoboka wesono esirholela ekufeni namkha nibe makhoboka wokulalela okurholela ekulungisisweni. Kodwana akadunyiswe uZimu kobana nina enakhe naba makhoboka wesono, sele ningabalalelako ukuthoma ehliziyweni ukuya endleleni yesifundo enamukeliswa sona, nokobana nikhululiwe esonweni, naba makhoboka wokulunga.” (Rom. 6:11, 16-18) Yelela bona la umpostoli ukhuluma ngokulalela ‘okuthoma ehliziyweni.’ Ukuzinikela kwethu kuJehova kusenza ‘amakhoboka wokulunga.’

5. Mhlobo bani wepi esiyilwa ngaphakathi kwethu, begodu kubayini kufuze siyilwe?

5 Nanyana kunjalo, kusese neentjhijilo okufuze siqalane nazo nesifuna ukuphila ngokuvumelana nokuzinikela kwethu. Ipi esiyilwako le ikabili. Kokuthoma, kunepi uPowula ebekaqalene nayo. “Emanyeni ngithatjiswa mthetho kaZimu ngaphakathi kwami, kodwana ngibona ezithweni zami kunomthetho omunye olwisana nomthetho womkhumbulwami, ungenza ngibe likhoboka lomthetho wesono ohlala ngaphakathi kwezitho zami.” (Rom. 7:22, 23) Ukungapheleli esakuthola njengelifa, kulwa nathi. Sihlala sikikirizisana nenyamethu ethanda isono. Umpostoli uPitrosi uyasikhuthaza: “Njengabatjhaphulukileko, philani njengabatjhaphulukileko, nokho ningasebenzisi ukutjhaphuluka kwenu bona kube sibhibho sokumbi, kodwana philani njengeenceku zakaZimu.”1 Pit. 2:16.

6, 7. USathana ulenza njani iphaseli lidose amehlo?

6 Epini yesibili, sibambene itjhumi lezandla phezulu nephasi elilawulwa madimoneli. USathana, umbusi wephaseli, usiphosa ngazozoke iinkhali zakhe, ufuna ukusigeda phasi, sidele ubuqotho bethu kuJehova noJesu. Ufuna ukusigqilaza ngokusilinga ngethonya lakhe eliyitjhefu. (Funda u-Efesu 6:11, 12.) Enye yeendlela azisebenzisako kukwenza iphaseli lisikhange, lisidose amehlo. Umpostoli uJwanisi usiyelelisa ngokuthi, “Nakube umuntu uthanda iphasi, ithando lakaBaba alikho kuye ngombana koke kwephaseli kuziinkanuko zenyama, iinkanuko zamehlo nokuzigqaja ngepilo. Koke lokhu akuveli kuBaba kodwana ephasini.”1 Jwa. 2:15, 16.

7 Isifiso sokuphumelela ngokwezinto eziqalekako sirhagele iphaseli loke nje. USathana uphehla ikolo yokuthi imali ilithabo. Iinthabathaba zeentolo zizele swi,  beziyaphuphuma. Ngapha, zokukhangisa azikazibeki phasi ngothuthukisa yokuthi umuntu kufuze abe nezinto ezinengi, azithabise. Zokuvakatjha nazo zihlezi abantu entanyeni, zibathembisa bona zingabanikela ithikithi lokutetemuka, bakhambe iindawo eziphambili, bazihlanganise nabantu okuthiwa bathabela ipilo yephasi. Madekhethu! Ayikho into ongayizwa amalanga la ngaphandle kokuthi “yenza ipilwakho ibe ngcono” ngokwekambiso yephaseli.

8, 9. Ngiyiphi ingozi ekhona, begodu ibangelwa yini?

8 Nakakhuluma ngamaKrestu wokuthoma ebesekangenwe mumukghwa wokujayelana nephasi, uPitrosi wathi: “Ukuthaba kwabo kukwenza ihlazo emini libalele. Baziingilamkhuba neebhidlamnyanya bazithabisa ngeenkanuko zabo ezimbi. Bakhuluma amezwi wokuzitjhaya alilize, bakhohlisa ngeenkanuko zabantu benyama abasanda ukuphunyuka kilabo abaphambukileko. Babathembisa ikululeko, khisibe bona ngokwabo bamakhoboka wokonakala ngombana umuntu ulikhoboka lalokho okumbusako.”2 Pit. 2:13, 18, 19.

9 Ukwanelisa “iinkanuko zamehlo” akumtjhaphululi umuntu. Kunalokho kumenza ikhoboka lomphathi wephaseli ongabonakaliko, uSathana uDeveli. (1 Jwa. 5:19) Kuyingozi khulu ukuba sigqila sezinto eziqalekako—okubugqila okubudisi ukutjhaphuluka kibo.

IBIZELO ELANELISAKO

10, 11. Bobani uSathana athanda ukubasahlela khulu namhlanjesi, begodu ifundo yephaseli ingabalethela buphi ubudisi?

10 Nanamhlanjesi uSathana uhlasela abanganalemuko, njengombana bekunjalo ne-Edeni. Nakubabantu abatjha bona, uthaba aqethuke ngabo. Uyakghabhudlheka nekabona abatjha baba makhoboka kaJehova ngokuzithandela. Inaba lakaZimeli lifuna woke umuntu ozinikele kuJehova anghale, bese alahle ukuthembeka nokuzinikela kwakhe.

11 Akhe sibuyele esibonelweni sekhoboka elivuma ukuthunjuswa endlebeni. Ikhobokeli lizokufuthelwa linceba okwesikhatjhana, kodwana liyaphola, kusale imerego lamlibe lobugqila balo. Ukukhetha ikambo ehlukileko kungaba budisi bekube buhlungu kwesinye isikhathi emntwini omutjha. USathana uthuthukisa umqondo wokuthi ibizelo ephasineli liyamanelisa umuntu, kodwana amaKrestu kufuze akuphaphamele ukuqakatheka kwetlhogeko engokomoya.  UJesu wathi: “Abathabileko ngilabo abanelisa lokho abakutlhogako ngokomoya.” (Mat. 5:3, NW) AmaKrestu azinikeleko aphilela ukwenza intando kaZimu ingasi kaSathana. Ayawuthabela umthetho kaJehova, azindla nangawo ubusuku nemini. (Funda iRhubo 1:1-3.) Nanyana kunjalo, inengi leemfundo zamabizelo wephasi aziyinikeli inceku kaJehova isikhathi sokuzindla nokwanelisa itlhogeko yayo engokomoya.

12. Ngiziphi izinto abantu abatjha okufuze bakhethe kizo amalanga la?

12 Ezweni, umphathi angenza ipilo yesigqila esimKrestu ibe budisi kwamambala. Encwadinakhe yokuthoma ebeyitjhinga kwebeKorinte, uPowula wabuza: “Bewulikhoboka lokha newubizwako na?” Nekabayelelisako wathi: “Akungakutshwenyi lokho, nanyana-ke nange unethuba lokukhululeka kuhle bona wenze njalo.” (1 Kor. 7:21) Ukutjhaphuluka ebugqilini bekungakhethwa nanyana ngubani. Namhlanjesi, eenarheni ezinengi, kukatelelekile bona umntwana aye esikolweni bekube seminyakeni ethileko. Ngemva kwalokho, umfundi angabona ukuthi uphuma njani. Ukuragela phambili nefundo ethuthukisa ibizelo ephasineli kungakhandela ikululeko yomuntu yokungenela ikonzo yesikhathi esizeleko.Funda 1 Korinte 7:23.

Ufuna ukuba likhoboka lamuphi umphathi?

YIFUNDO ENJANI—EPHAKEMEKO NAMKHA EZIDLULA ZOKE?

13. Ngiyiphi ifundo engasiza aboFakazi bakaJehova ngconywana?

13 UPowula wayelelisa beKolose: “Yelelani-ke bona kungabikhona namunye onithumba ngobuhlakani nangekohliso elilize, ngokwefundiso yabantu esekeleke phezu kwemimoya yephasi, ingasi kuKrestu.” (Kol. 2:8) ‘Ifundiso yabantu esekeleke phezu kwemimoya yephasi’ irhagele ephasini lanamhlanjesi, neemfundiswa ezinengi ezizintatanyiswa ziyayisekela. Ifundo ephakemeko yemakholeji nemayunivesithi, itjhiya abafundi banamakghono ambalwa namkha banganalo ngitjho nelokubika ikghono, okubenza bangakulungeli ukuqalana nepilo. Ngokuhlukileko, iinceku zakaJehova zikhetha ifundo ezozisiza zithuthukise amakghono althogekako, khona zizokuphila ipilo elula, zenze nekonzo kaZimu. Kizo, amezwi uPowula awatjela uThimothi aqakathekile: “Ukumesaba uZimu nokwaneliswa kuyinzuzo ekulu. Kodwana nasinokudla nezambatho asaneliswe ngilokho.” (1 Thim. 6:6, 8) Kunokobana abe nama-degree namkha  iincwadi zeziqu ezineenqubulo eziphuma phambili, amaKrestu weqiniso adzimelele khulukhulu ‘encwadini yokuzethula’ ngokuhlanganyela ngokusemandlenawo esimini.Funda 2 Korinte 3:1-3.

14. NgokwebeFilipi 3:8, uPowula bekaliqala njani ilungelo lakhe lokuba likhoboka lakaJehova?

14 Cabanga ngendaba yompostoli uPowula. Bekafundiswe mfundisi womThetho wamaJuda uGamaliyeli. Ifundo kaPowula ingafaniswa neyemayunivesithi wanamhlanjesi. Kodwana uPowula bekayiqala njani ifundwakhe leyo neyimadaniswa nelungelo lokuba sigqila sakaZimu noKrestu? Watlola wathi: “Ngaphezu kwalapho, ngithatha koke njengokulahlekelwa ngebanga lokuqakatheka okukhulu kokwazana noKrestu Jesu iKosami.” Waraga ngokuthi: “Ngebanga lakhe ngilahlekelwe ngikho koke, yeke koke lokho ngikuthatha njengeenzibi ukuze ngizuze uKrestu.” (Flp. 3:8) Ukuzilinganisa izintwezi kusiza abantu abatjha nababelethi abasaba uZimu bakhethe kuhle nekuziwa eendabeni zefundo. (Qala isithombe.)

ZUZA EFUNDWENI EZIDLULA ZOKE

15, 16. Ngiyiphi ifundo efundiswa yihlangano kaJehova, begodu uyini umnqopho wayo?

15 Bunjani ubujamo eenkolweni ezinengi ezifundisa ifundo ephakemeko namhlanjesi? Akwenzeki na bona zibe yikaba yetlharhararha yezombanganarha neyezokuhlalisana komphakathi? (Efe. 2:2) Ngokuhlukileko, ihlangano kaJehova ifundisa ifundo ezidlula zoke etholakala ebandleni lobuKrestu elinokuthula. Ngamunye wethu unethuba lokuzuza esiKolweni seKonzo esingokweZulwini. Kuneemfundo ezikhethekileko zabangakatjhadi abamaphayona (isiKolo seBhayibheli sabaZalwana abangakaTjhadi) nesamaphayona atjhadileko (isiKolo seBhayibheli samaKrestu aTjhadileko). Ifundo evela kuZimu le isisiza silalele uJehova, uMphathi wethu wezulwini.

16 Umnotho ongokomoya singawurhubhulula naku-Watch Tower Publications Index namkha ku-Watchtower Library engehlelo le-CD-ROM. Ukukhulekela uJehova mnqopho omkhulu wefundo le. Isifundisa nokuthi singabasiza njani abanye babuyisane noZimu. (2 Kor. 5:20) Lokho-ke, kubenza bakghone ukufundisa abanye.2 Thim. 2:2.

UNONGORWANA WEKHOBOKA

17. Ukukhetha ifundo ezidlula zoke kuletha ziphi iinzuzo?

17 Emfanekisweni kaJesu wamathalenta, amakhoboka amabili athembekileko azuza ukwamukelwa mphathi wawo ngokuthi amukele omunye umsebenzi. (Funda uMatewu 25:21, 23.) Ukukhetha ifundo ezidlula zoke kuyathabisa bekuzuzise. Khewucabange ngesibonelo sakaMichael. Waphasa kuhle khulu esikolweni kangangobana abotitjhere bakhe babamba umhlangano wokudemba indaba yokuya kwakhe eyunivesithi. Bakhuza umhlolo lokha uMichael nekathi ufuna ukuthatha iimfundo ezifitjhani ezizomsiza akghone ukuphayona. Kghani uyazisola ngalokho? Uthi: “Ifundo kaZimu engiyitholileko njengephayona ingizuzise kwamambala kangangobana sengingumdala nebandleni.” Uraga ngokuthi: “Iimbusiso namalungelo enginawo ayidlula kude imali ebengingayigaya. Ngithokoza khulu ngokuthi akhenge ngikhethe ukugijimisana nefundo ephakameko.”

18. Khuyini okukukhuthaza bona ukhethe ifundo ezidlula zoke?

18 Ifundo ezidlula zoke isifundisa ukwenza intando kaZimu, isisize nokuthi sibe ziingqila zakaJehova. Isibekela ithemba ‘lokutjhatjululwa’ ebugqilini, sifumane ‘ikululeko ephazimulako yabantwana bakaZimu.’ (Rom. 8:21) Ngaphezu kwakho koke, sifunda nokutjengisa bona simthanda kangangani umPhathi wethu wezulwini, uJehova.Eks. 21:5.