Inda koshikalimo

Oonzapo dhaJehova odha tala ko ngiini elongo?

Oonzapo dhaJehova odha tala ko ngiini elongo?

 Etaloko lyetu li na ko nasha nelongo olya kankamena komakotampango gOmbiimbeli. Onzapo kehe ohayi longitha eiyuvo lyawo lya dheulwa kOmbiimbeli, opo yi tokole nkene tayi vulu okutula miilonga omakotampango gOmbiimbeli ngaashi tashi landula. a

 Elongo olya simana

 Elongo ohali kwathele omuntu a kale e na “owino neuveko,” omaukwatya ngoka ga popiwa mOmbiimbeli. (Omayeletumbulo 2:10, 11; 3:21, 22) Shimwe ishewe, Jesus okwa li a lombwele aalanduli ye ya kale aalongi yetumwalaka ndyoka e ya lombwela. (Mateus 28:19, 20) Onkene ohatu ladhipike nokukwathela mboka yomegongalo lyetu ya mone elongo ewanawa, mwa kwatelwa uunongo wokulesha, wokunyola, wokupopya b nosho wo ontseyo kombinga yomalongelokalunga galwe neputuko. — 1 Aakorinto 9:20-22; 1 Timoteus 4:13.

 Omapangelo nago oga mona kutya elongo olya simana, nomolwaashono olundji haga ladhipike aagundjuka ya ye kosikola yongula. Ohatu vulika kwaashoka metsokumwe noshipango shoka tashi ti: “Omuntu kehe na vulike kaapangeli mboka taye mu pangele.” (Aaroma 13:1) Shimwe ishewe, ohatu ladhipike aanona yetu ya gandje eitulomo kosikola, opo ya vule okupita nawa, ndele hashampa owala ya pita. c Shoka oshi li metsokumwe nOohapu dhaKalunga, ndhoka tadhi ti: “Shaa shoka tamu shi longo, shi longeni nomwenyo aguhe ongaamboka itaamu longele aantu, ihe Omuwa ye mwene.” — Aakolossa 3:23.

 Elongo ohali tu kwathele opo tu sile oshimpwiyu omaukwanegumbo getu. Ombiimbeli otayi ti: “Ngele ope na omuntu ngoka itaa sile aanezimo lye oshimpwiyu, unene aanegumbo lye, oye okwi idhimbike eitaalo nomwiinayi e vulike komupagani.” (1 Timoteus 5:8) Elongo ohali tu kwathele tu gwanithe po oshinakugwanithwa sha simana shoka twa pewa kuKalunga shokusila oshimpwiyu omaukwanegumbo getu. Embo The World Book Encyclopedia olya ti kutya elalakano lyelongo olyo “okukwathela aantu ya pondole moshigwana . . . mokulonga ye ete po oshimaliwa.” Omuntu ngoka e na uunongo nokwa longwa, oha vulu okukwathela uukwanegumbo we nawa e vule ngoka inaa longwa nandonando. — Omayeletumbulo 22:29.

 Aavali ohaya kwathele wo oyana, moku ya longa iilonga yomegumbo, omanga osikola hayi ya kwathele ya kale ye shi okulesha nokunyola. (2 Aakorinto 12:14) Otatu ladhipike aavali ya tume oyana kosikola yongula, nonando miitopolwa yawo ohadhi futwa, dha pumba nenge kaadhi li pamuthigululwakalo gwawo. d Otatu gandja wo omayele omawanawa kombinga yankene aavali taya vulu okukwathela oyana yi ilonge. e

 Elongo oli na okutalika ko pandjele

 Ohatu hogolola elongo lyetu nuukeka. Ombiimbeli otayi ti: “Omuntu gwanathangwa oti itaale shaa ohapu, ihe onkotoki ota ndhindhilike oonkatu dhe.” (Omayeletumbulo 14:15) Ohatu tula miilonga ekotampango ndyoka, mokuhogolola nuukeka oosikola ndhoka twa hala okuya tu ki igwedhele ko nokutala kutya otadhi tu pula iimaliwa yi thike peni nonokutya uuwanawa wuni tatu ka mona mo. Pashiholelwa, oosikola dhopaungomba olundji ohadhi gandja edheulo ewanawa meni lyethimbo efupi.

 Elongo lyopakalunga olya dhenga mbanda li vule lyomosikola. Mepingathano nelongo lyomosikola, elongo lyopakalunga ndyoka lya kankamena kOmbiimbeli, ohali longo aantu kombinga yaKalunga, shoka tashi hupitha oomwenyo. (Johannes 17:3) Ohali tu longo wo omithikampango dhokutseya “uuyuuki neuko nuunashili — ondjila kehe yo opala.” (Omayeletumbulo 2:9) Omuyapostoli Paulus okwa li a yi kelongo ndyoka tali faathanithwa kunena nelongo lyopombanda, ihe okwa popi a ti kutya “iinima ayihe yilwe oyo ekanitho lyowala, ngele tandi yi yeleke nokutseya Kristus, Omuwa gwandje.” (Aafilippi 3:8; Iilonga 22:3) Sha faathana, nokunena Oonzapo dhaJehova odhindji nadho odha mona elongo ewanawa, ihe nonando ongawo, odhi itaala kutya elongo lyopakalunga olyo lya simanenena. f

Elongo lyopakalunga ohali longo aantu omithikampango ndhoka dha dhenga mbanda

 Elongo lyopombanda ohali yono po omikalo omiwanawa dhomuntu nokutula ekwatathano lye naKalunga moshiponga

 Ombiimbeli otayi ti: “Omuntu onkotoki ota tala oshiponga e ta ka holama, ihe mboka yanathangwa omo taa yi e taa yemata.” (Omayeletumbulo 22:3) Oonzapo dhaJehova odhi uvite kutya oounivesiti nosho wo omalongo galwe gopombanda, ohaga tula ekwatathano lyomuntu naKalunga moshiponga. Omolwetompelo ndyoka, Oonzapo odhindji ohadhi hogolola kaadhi ye komahala ngoka nokaadhi tumine ko oyana. Odhi uvite kutya omahala ngoka gelongo lyopombanda ohaga humitha komeho omalongo ga puka ngaashi taga landula:

  •   Euvoko lya puka: Iimaliwa ohayi etele omuntu enyanyu negameno

     Elongo lyopombanda ohali humitha komeho edhiladhilo lyoku ka mona iilonga hayi futu ondjambi yi li pombanda, naashoka osho hashi ningitha oyendji ya ye kelongo lyopombanda, opo ya vule oku ka mona iimaliwa oyindji. Yamwe ohaya dhiladhila kutya iimaliwa otayi ke ya etela enyanyu negameno, ihe Ombiimbeli itayi popile nando oshinima sha tya ngawo. (Omuuvithi 5:10) Shoka sha simanenena, Ombiimbeli otayi longo wo kutya “mohole yeliko omo tamu zi uukolokoshi auhe,” nolundji shoka ohashi nkundipaleke eitaalo lyomuntu. (1 Timoteus 6:10) Oonzapo dhaJehova ohadhi ningi oonkambadhala dha mana mo, opo dhi yande omwigo ‘gwefundjaleko lyuuyamba.’ — Mateus 13:22.

  •   Euvoko lya puka: Elongo lyopombanda ohali ningitha omuntu a kale e na edhina lya tumbala

     Pashiholelwa, Nika Gilauri, ngoka a li nale omuprima gwoshilongo shaGeorgia, okwa nyola kombinga yetaloko ndyoka li li apuhe moshilongo shawo, a ti: “Okukala wu na odigilii yokounivesiti osha talika ko sha simana moGeorgia. . . . [Monakuziwa] aagundjuka mboka kaaya li ye dhi na, osha li esithahoni kuyaandjawo.” g Mepingathano naashoka, Ombiimbeli otayi londodha aantu kaayi ikongele esimano muuyuni. Jesus okwa li a lombwele aawiliki yomalongelokalunga mboka ya li tayi ikongele esimano pethimbo a li kombanda yevi, a ti: “Otamu vulu ngiini okwiitaala, ne mboka hamu simanekathana?” (Johannes 5:44) Ounivesiti ohayi vulu okuhumitha komeho ombepo yuuntsa ndjoka Kalunga e tonde. — Omayeletumbulo 6:16, 17; 1 Petrus 5:5.

  •   Euvoko lya puka: Omuntu kehe oye mwene e na okutokola shoka shi li mondjila naashoka sha puka

     Oonzapo dhaJehova ohadhi tula miilonga omithikampango dhaKalunga dhi na ko nasha naashoka shi li mondjila naashoka sha puka. (Jesaja 5:20) Nonando ongawo, shi ikolelela koshitopolwa shoka sha nyanyangidhwa mo-Journal of Alcohol and Drug Education, omathiminiko goomakula koounivesiti ohaga ningitha aagundjuka oyendji “ya ninge omatokolo shi ikolelela keuvoko lyawo kombinga yokuhogolola shoka shi li mondjila naashoka sha puka.” h Uumbangi mboka otawu tsu kumwe nekotampango lyOmbiimbeli ndyoka tali ti: “We ende nombudhi, nangoye oto ningi ombudhi.” (1 Aakorinto 15:33) Kounivesiti, aantu ohaya kutha ombinga miinima mbyoka yi li apuhe kunena noyi tondike kuKalunga, ngaashi uunkolwi, elongitho lyiingangamithi nosho wo okuya momilalo kondje yondjokana. Aantu nokuli ohaya ladhipikilwa ya ninge iinima mbyoka. — 1 Aakorinto 6:9, 10; 2 Aakorinto 7:1.

  •   Euvoko lya puka: Elongo lyopombanda oli li omukalo gwa dhenga mbanda gwokuhwepopaleka uuyuni

     Otwa ndhindhilika kutya oyendji ohaya yi kelongo lyopombanda, opo ya hwepopaleke oonkalamwenyo dhawo nosho wo uuyuni, ihe hamolwa ya hala okwiikongela omauyamba nenge esimano. Okulalakanena iinima mbyoka emanopo lyethimbo, nomolwaashono Oonzapo dhaJehova dha hogolola ondjila ya yooloka ko kwaandjoka. Ngaashi Jesus, otwi itaala kutya Uukwaniilwa waKalunga owo owala tawu vulu okweeta uuyuni mbuka kondjila. (Mateus 6:9, 10) Nonando ongawo, ihatu kala owala twa tegelela Uukwaniilwa waKalunga wu kandule po omaupyakadhi ngoka ge li muuyuni. Pehala lyaashono, ngaashi Jesus, ohatu kutha ombinga mokuuvitha “elaka ndika etoye lyOshilongo” muuyuni awuhe, mokukwathela aantu omayuvi omathele omumvo kehe ya lundulule oonkalamwenyo dhawo noya kale aantu ye li hwepo. iMateus 24:14.

a Aavali mboka ye li Oonzapo ohaya fala aanona yawo kelongo ndyoka kaali li li ompinge noompango dhaKalunga. — Aakolossa 3:20.

b Otwa nyanyangidha ookopi dhi vulithe pomamiliyona 11 dhokambo Longitha ethimbo lyoye mokulesha nosho wo mokulonga aantu. Ohatu ningi ootundi dhoshali dhelongo lyaakuluntu, momalaka 120 muuyuni awuhe. Okuza mo 2003 sigo 2017, otwa vula okulonga aantu 70 000 okulesha nokunyola.

c Tala oshitopolwa “Should I Quit School?” (Mbela nandi thige po osikola?)

d Pashiholelwa, ohatu ladhipike aavali ya tume oyanamati noyanakadhona kosikola. Tala oshitopolwa “Should My Child Go to School?” (Mbela nandi tume ngaa aanona yandje kosikola?), mOshungolangelo yOshiingilisa yo 15 Maalitsa 2003.

e Tala oshitopolwa “How to Help Your Child Improve His Grades (Nkene to vulu okukwathela aanona yoye ya pite niitsa iiwanawa).

f Tala oshitopolwa “Viewpoints on the Origin of Life,” kepandja lyetu lyokointaneta, jw.org.

g Embo Practical Economics: Economic Transformation and Government Reform in Georgia 2004—2012, epandja 170.

h Embo eti-61, No. 1, Apilili 2017, epandja 72.

i Tala oshitopolwa kepandja lyetu lyokointaneta, jw.org, shi na oshipalanyolo “Ombiimbeli ohayi lundulula onkalamwenyo yaantu,” opo wu mone nkene Oohapu dhaKalunga nosho wo etumwalaka lyUukwaniilwa ya lundulula oonkalamwenyo dhaantu.