Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Indlela i-cell lomkhukhumezo elenziwe ngayo iyamangalisa. Phakathi laphakathi kwalo kule-DNA elitshela okokwenza. I-cell ngalinye liyenelisa ukuqamuqamula amakhemikhali abe yikudla elikudingayo ukuze liqhubeke liphila.

Izinto Eziphilayo Zisifundisani?

Izinto Eziphilayo Zisifundisani?

Izinto eziphilayo ziyakhula, ziyahamba futhi ziyazalana. Zenza umhlaba ungafanani laloba yiphi enye iplanethi. Lamuhla kunengi kakhulu abantu asebekwazi mayelana lezinto eziphilayo. Ukuphila kwavela ngaphi sibili? Ake sihlole imicijo elandelayo.

Kukhanya izinto eziphilayo zadalwa. Zonke izinto eziphilayo zenziwe ngama-cells. I-cell ngalinye kumele lenze umsebenzi onzima ukuze izinto eziphilayo ziqhubeke ziphila njalo zisanda. Lokhu kuyenzakala lasezintweni ezingakhanya angani kazimangalisi. Ngokwesibonelo, i-cell ngalinye lomkhukhumezo wokubhekha isinkwa yinto encane kakhulu kodwa ephilayo. Kalimangalisi nxa liqathaniswa lelomuntu, kodwa iqiniso yikuthi lenziwe ngendlela eyisimanga. Phakathi laphakathi kwe-cell ngalinye kule-DNA, eyiyo elitshela okokwenza. Liyenelisa lokuqamuqamula amanye amakhemikhali ukuze abe yikudla kwalo. Nxa i-cell lomkhukhumezo lingasela kudla, liyama ukusebenza, kube angathi selilele. Lokhu yikho okwenza umkhukhumezo uhlale isikhathi eside ekhitshini, ube usuvuka usebenze nxa ungafakwa phakathi kwenhlama.

Sekuleminyaka abesayensi behlola indlela ama-cell omkhukhumezo asebenza ngayo ukuze bazwisise ngcono ama-cell abantu. Kodwa baseselomango. URoss King, isikhwicamfundo eChalmers University of Technology eseSweden uthi: “Kasilabantu besayensi abeneleyo esingasebenza labo ukuze sizwisise nje indlela umkhukhumezo owenziwe ngayo.”

Ucabanga ukuthi indlela le emangalisayo umkhukhumezo owenziwe ngayo yaphonguzenzakalela nje kumbe yadalwa?

Ukuphila ngeke kuphonguzivelela nje. Zonke izinto eziphilayo zile-DNA futhi ngeke iphonguba khona nje yodwa. I-DNA yenziwa ngamakhemikhali athiwa ngama-nucleotides. I-cell lomuntu ngalinye lilangu-3.2 bhiliyoni. Amakhemikhali la enza okuthile, okuyikho okutshela ama-cell indlela yokwenza ama-enzyme lamaphrothini.

Abezesayensi bathi nxa ama-nucleotides abengahlanganiswa ndawonye okwezikhathi ezingamatriliyoni, abengenza i-DNA kanye nje kuphela. Lokhu kutshengisa ukuthi into enjalo ngeke yenzakale. Iqiniso elikhona yikuthi abezesayensi kabenelisi ukwenza ukuthi into ephilayo ivele kwengaphiliyo.

Abantu batshiyene lezinye izinto eziphilayo. Abantu bayenelisa ukwenza izinto ezenza bakholise ukuphila ezingeke zenziwe yizinyamazana kumbe ezinye izinto eziphilayo. Akula enye into ephilayo eyenelisa ukudweba, ukuhlalisana kuhle labanye lokuveza imizwa ngendlela abantu abenza ngayo. Siyakholisa ukuzwa izinto ezitshiyeneyo ezinukelelayo, ukunambitha, ukuzwa imisindo etshiyeneyo lokubona imibala etshiyeneyo lezindawo ezinhle. Siyenelisa ukuhlela izinto esizazenza ngesikhathi esizayo lokudinga ukuthi kanti vele siphilelani.

Wena ucabangani? Ubona angani izinto lezi zaphonguzenzakalela nje ngenxa yokuthi kumele siphile futhi sizalane kumbe zitshengisa ukuthi ukuphila yisipho esisiphiwe nguMdali osithandayo?