Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

OKUNGENZA UTHOKOZE

Impilakahle Lokwenelisa Ukuvumelana Lezimo

Impilakahle Lokwenelisa Ukuvumelana Lezimo

UMKHUHLANE OPHILA LAWO KUMBE UKUGOGEKA KUNGAYINTSHINTSHA KAKHULU IMPILO. Indoda eyayiziphilele okuthiwa nguJohn * eyacina isigogekile yathi: ‘Ngakhathazeka kakhulu. Ngangingaselamandla njalo isibindi engangilaso saphela. Ngangibona angani lingitshonele emini.’

Okwenzakala kuJohn kwenza sibone ukuthi akulamuntu ongenelisa ukuvimba ukuthi angaguli. Lanxa kunjalo kukhona esingakwenza ukuze sinciphise ukubanjwa yimikhuhlane. Kodwa nxa umkhuhlane ususiqinela sokusitsho yini ukuthi asingeke sithokoze? Hatshi. Sizaxoxa ngalokho esihlokweni lesi. Kodwa khathesi ake sibone okunye okungasinceda ukuthi sibe lempilakahle.

‘ZITHIBE.’ (1 KuThimothi 3:2, 11) Umkhuba wokudla lowokunatha kakhulu uyawuphambanisa umzimba njalo ungasiqedela imali. IBhayibhili lithi, “Ungahlangani leziminzi zewayini labazitika ngenyama, ngokuba izidakwa lezihwaba ziba ngabayanga.”​—IZaga 23:20, 21.

UNGAWUNGCOLISI UMZIMBA WAKHO. “Kasizihlambululeni ezintweni zonke ezingcolisa umzimba lomoya.” (2 KwabaseKhorinte 7:1) Abantu bangcolisa imizimba yabo nxa bebhema kumbe bemumuza igwayi, nxa benatha kakhulu kumbe besebenzisa izidakamizwa. Uhlangothi olubona ngokunqanda lokuzivikela emikhuhlaneni okuthiwa yi-U.S. Centers for Disease Control and Prevention luthi ukubhema “kuyagulisa njalo kwenza umuntu agogeke futhi kulimaza phose wonke amalunga omzimba.”

PHATHA UMZIMBA WAKHO LEMPILO YAKHO NJENGEZIPHO. “Siphila kuye [uNkulunkulu], sihambe silalame.” (ImiSebenzi 17:28) Ukukhumbula lokhu kuzakwenza sixwaye izinto ezingaba yingozi ngokwesibonelo emsebenzini, nxa sitshayela kumbe ekuzilibaziseni. Akuncedi ukuzithokozisa okwesikhatshana ngento engakwenza ugogeke okwempilo yakho yonke.

XWAYA IZINTO EZINGAKULIMAZA. Ingqondo lomzimba kusebenza ndawonye, yikho xwaya ukuphongukhathazeka, ukuzonda udlulise amalawulo, umhawu lokunye okungakulimaza. IHubo 37:8 lithi, “Xwayana lokuzonda njalo ufulathele intukuthelo.” Enye ivesi ithi: “Lingazihluphi ngelakusasa, ngoba ikusasa lizazinqinekela lona.”​—UMathewu 6:34.

CABANGA NGEZINTO EZIZAKUNCEDA. IBhayibhili kuZaga 14:30 lithi, “Ingqondo elokuthula iletha ukuphila emzimbeni.” Liphinda lithi: “Inhliziyo ethokozayo ingumuthi omuhle.” (IZaga 17:22) Abezesayensi bayavumelana lalokho. Omunye udokotela waseScotland uthi: ‘Kukalutshwana ukuthi umuntu othokozayo agule kakhulu njengalowo ongathokoziyo.’

VUMELANA LEZIMO. NjengoJohn okuke kwakhulunywa ngaye, kwesinye isikhathi kuyabe kungelalutho esingalwenza ngaphandle kokubekezelela uhlupho olungapheliyo. Lanxa kunjalo kumele sidinge okungasinceda sibe ngcono. Abanye bayadana kakhulu, kodwa lokhu kwenza isimo sibe sibi. IZaga 24:10 zithi: “Uma uthikaza [udanile, NW] ngezikhathi zenhlupheko, mancinyane kanganani amandla akho!”

Abanye kabavumi ukukhulelwa zinhlupho. Bayavumelana lezimo njalo bayadinga okungenza babengcono. Lokhu yikho okwenziwa nguJohn. Uthi ukukhuleka lokunakana ngamavesi aseBhayibhilini aduduzayo kwenza ‘waqalisa ukubona izinto ayengenelisa ukuzenza kulokuthi azikhathaze ngezinto ayengenelisi ukuzenza.’ Wenza njengabanengi abahlangana lezinhlupho ezinkulu ngoba wafunda ukuba lesihawu lozwelo, njalo lokho kwamfuqa ukuthi atshele abanye ngomlayezo weBhayibhili oduduzayo.

USteve laye ngomunye owaba sebunzimeni obukhulu. Walimala eleminyaka engu-15 njalo wayengasenelisi ukwenza loba yini. Eseleminyaka engu-18 wayesesenelisa ukusebenzisa izandla zakhe. Waya eyunivesithi njalo waqalisa ukusebenzisa izidakamizwa, ukudakwa lokuziphatha kubi kwezemacansini. Wayesephila nje engelathemba. Ngalesosikhathi waqalisa ukufunda iBhayibhili njalo lokho kwamnceda ukuthi abe lethemba futhi atshiye okubi ayekwenza. Uthi: “Angisaphili impilo engelathemba enjengaleyo engake ngayiphila okwesikhathi eside. Khathesi sengilokuthula kwengqondo, ngiyathokoza njalo ngiyasuthiseka ngempilo.”

Okwatshiwo nguSteve loJohn kusikhumbuza amazwi akuHubo 19:7, 8 athi: ‘Umthetho kaJehova uphelele uvuselela umphefumulo. Iziqondiso zikaJehova zilungile, ziletha ukuthokoza enhliziyweni. Imilayo kaJehova isobala, iletha ukukhanya emehlweni.’

^ indima 3 Ibizo lintshintshiwe.