Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 13

Fundisa Abantwabakho NgoJehova Usebenzisa Izinto Ezidaliweyo

Fundisa Abantwabakho NgoJehova Usebenzisa Izinto Ezidaliweyo

“Ngubani odale izinto zonke lezi?”—ISAYA. 40:26.

INGOMA 11 Indalo Idumisa UNkulunkulu

ESIZAKUFUNDA a

1. Abazali bafuna abantwababo benzeni?

 BAZALI siyakwazi ukuthi liyafuna ukuncedisa abantwabenu ukuthi bamazi uJehova futhi bamthande. Kodwa uNkulunkulu ngeke simbone. Manje lingabancedisa njani ukuthi bakholwe ukuthi ukhona sibili futhi basondele kuye?—Jak. 4:8.

2. Abazali bangenzani ukuze bafundise abantwababo ngoJehova?

2 Eyinye indlela eqakathekileyo abazali abangayisebenzisa ukuze bancedise abantwababo basondele kuJehova yikufunda labo iBhayibhili. (2 Thim. 3:14-17) Kodwa iBhayibhili liphinda lisitshele eyinye indlela abantwana abangafunda ngayo ngoJehova. Ebhukwini leZaga kulamavesi akhuluma ngobaba okhanya ekhumbuza indodana yakhe ukuthi ingakhohlwa ubuntu bukaJehova obuvezwa yizinto azidalileyo. (Zaga. 3:19-21) Sizaxoxa ngezindlela abazali abangasebenzisa ngazo izinto ezidaliweyo ukuthi bafundise abantwababo ngoJehova.

UNGASEBENZISA NJANI IZINTO EZIDALIWEYO UKUZE UFUNDISE ABANTWABAKHO?

3. Abazali kumele babancedise njani abantwababo?

3 IBhayibhili lithi ‘ubuntu bukaNkulunkulu buyabonakala ngendlela ecacileyo kusukela ekudalweni komhlaba kusiya phambili. Buyazwisiseka nxa kukhangelwa izinto azidalayo.’ (Rom. 1:20) Abazali abanengi bayakukholisa ukuvakatsha labantwababo betshaywa ngumoya nje. Bazali, sebenzisani leso sikhathi ukuthi lifundise abantwabenu ukuthi ‘lezozinto ezadalwa’ nguJehova zisifundisani ngobuntu bakhe obuhle. Ake sibone ukuthi abazali bangafundani kuJesu.

4. UJesu wasebenzisa njani izinto ezidaliweyo ukuze afundise abafundi bakhe? (ULukha 12:24, 27-30)

4 UJesu wasebenzisa izinto ezidaliweyo ukuze afundise abantu izifundo eziqakathekileyo. Ngelinye ilanga wacela abafundi bakhe ukuthi bacabange ngamawabayi lamaluba eganga. (Bala uLukha 12:24, 27-30.) UJesu wayengakhuluma ngaloba yiphi inyamazana loba isilimo kodwa wakhetha ukukhuluma ngenyoni leluba ngoba yikho okwakujayelwe ngabafundi bakhe. Kumele ukuthi abafundi bakhe babewabona amawabayi ephapha lamaluba eqhakaza egangeni. Akumbone ngelihlo lengqondo uJesu ekhombela izinto lezi ngesikhathi ekhuluma. Wenzani ngemva kwalokho? Wafundisa abafundi bakhe isifundo esiqakathekileyo sokuthi uBaba wethu osezulwini uyaphana futhi ulomusa. Basala bengathandabuzi ukuthi uJehova uzanika izinceku zakhe ezithembekileyo okokudla lokokugqoka njengoba nje enakekela amawabayi lamaluba eganga.  

5. Abazali bangazisebenzisa njani izinto ezidaliweyo ukuthi bafundise abantwababo ngoJehova?

5 Bazali lingamlingisela njani uJesu nxa lifundisa abantwabenu? Ungaxoxela umntanakho ngenyamazana loba isilimo osithandayo. Nxa umtshela, ungakhohlwa ukumchasisela ukuthi okhuluma ngakho kusifundisani ngoJehova. Ungambuza ukuthi uthanda yiphi inyamazana kumbe ukuthi uthanda siphi isihlahla. Kumele ukuthi umntanakho uzalalelisisa nxa umfundisa ngoJehova usebenzisa into edaliweyo ayithandayo.

6. Sifundani kulokho okwakusenziwa ngunina kaChristopher?

6 Pho lokhu sekusitsho ukuthi abazali sekumele bathathe isikhathi esinengi bechwayisisa ngenyamazana ethile loba isihlahla esithile yini? Hatshi. UJesu kazange atshone elandisa okunenginengi, ukuthi amawabayi adla njani lokuthi amaluba eganga akhula njani. Lanxa umntanakho engakholisa ukuchasiselwa okunengi ngezinto ezidaliweyo, ngezinye izikhathi ukumbuza imibuzo loba ukumtshela okulutshwana nje yikho okungamnceda azwisise. Omunye umfowethu okuthiwa nguChristopher ukhumbula okwakusenziwa ngunina. Uthi: “Ngisasemncane umama wayesitshela izinto ezilutshwana nje ukuze asincede sizwisise ukuthi izinto ezidaliweyo zisifundisani. Kwezinye izikhathi nxa sasiseduze lezintaba wayesithi: ‘Khangelani ukuthi izintaba leziyana zinhle njani lokuthi zinkulu okunganani, uJehova uyamangalisa angithi?’ Nxa sasiseduze lolwandle, wayesithi: ‘Ake libone amagagasi lawana, uNkulunkulu ulamandla sibili.’” UChristopher uphinda athi: “Amazwi akhe amalutshwana ayesenza sicabange futhi asinceda kakhulu.”

7. Ungabafundisa njani abantwabakho ukuthi bacabangisise ngezinto ezidaliweyo?

7 Nxa abantwabakho sebekhulakhulile ungabafundisa ukuthi bacabangisise ngezinto ezidaliweyo, besebezibuza ukuthi zibafundisani ngoJehova. Ungakhuluma ngeyinye into edaliweyo ubusubabuza ukuthi, “Lokhu kulifundisani ngoJehova?” Kungakumangalisa ukuzwa abakucabangayo.—Mat. 21:16.

UNGABAFUNDISA NINI ABANTWABAKHO NGEZINTO EZIDALIWEYO?

8. Abazali abangama-Israyeli babethola ithuba lokwenzani nxa babehamba labantwababo?

8 Abazali abangama-Israyeli bakhuthazwa ukuthi bafundise abantwababo imilayo kaJehova ngesikhathi behamba labo “endleleni.” (Dute. 11:19) Ezindleleni ezinengi zako-Israyeli kwakulenyamazana ezitshiyeneyo, amaluba kanye lenyoni. Nxa abazali babehamba labantwababo ezindleleni lezi babethola ithuba lokubafundisa ngezinto ezidalwe nguJehova. Lani bazali lilamathuba anjengalawa. Ake sixoxe ngokuthi abanye abazali bakwenze njani lokhu.

9. Sifundani kuPunitha loKatya?

9 Omunye umama okuthiwa nguPunitha ohlala edolobheni elise-India uthi: “Nxa sivakatshela izihlobo zethu emaphandleni sihle sithole ithuba lokufundisa abantwabethu ngezinto ezimangalisayo ezidalwe nguJehova. Ngibona angani abantwabami bazwisisa ngcono izinto ezidaliweyo nxa bengekho edolobheni lapho okuphithizela khona abantu lezimota.” Bazali izikhathi ezinengi abantwabenu abasikhohlwa isikhathi elisithatha libatshengisa indawo enhle. UKatya udadewethu waseMoldova uthi: “Angizikhohlwa izikhathi engangisiba lazo labazali bami emaphandleni ngisesengumntwana. Ngiyababonga abazali bami ukuthi bangifundisa ngisesemncane ukuthi ngizinike isikhathi sokubuka izinto ezidalwe nguJehova besengifunda okunengi ngaye.”

Lanxa uhlala edolobheni ungazithola izinto ezidaliweyo ongazisebenzisa ukuze ufundise abantwabakho ngoJehova (Khangela indima 10)

10. Abazali bangenzani nxa bekubona kunzima ukuthi bavakatshele emaphandleni? (Khangela ibhokisi elithi “ Okunganceda Abazali.”)

10 Lingenzani nxa lingenelisi ukuthi liyevakatshela emaphandleni? U-Amol ohlala e-India uthi: “Lapho engihlala khona abazali abanengi basebenza amahola amanengi njalo ukuya emaphandleni kuyadula kakhulu. Lanxa kunjalo ukuvakatshela ephakhi loba ukuma endaweni ephezulu kungalenza libuke izinto ezidaliweyo beselixoxa ngokuthi zilifundisani ngoJehova.” Lingakhangelisisa eduze lalapho elihlala khona lizabona ukuthi kulezinto ezinengi elingazitshengisa abantwabenu. (Hubo. 104:24) Lingabona izinyoni, izibungu, izihlahla lokunye okunengi. UKarina ohlala eGermany uthi: “Umama uyawathanda amaluba, yikho ngisesemncane wayengitshengisa amaluba amahle nxa sizihambela nje.” Bazali lingafundisa abantwabenu ngezinto ezidaliweyo lisebenzisa amavidiyo lamabhuku amanengi esiwanikwa yinhlanganiso. Kungelani lokuthi uhlala ngaphi ngeke uswele ongakusebenzisa ukuze ufundise abantwabakho ngezinto ezidalwe nguNkulunkulu. Ake sixoxe ngobunye ubuntu bukaJehova ongabufundisa abantwabakho.

‘UBUNTU BUKAJEHOVA BUBONAKALA NGENDLELA ECACILEYO’

11. Abazali bangabancedisa njani abantwababo babone ukuthi uJehova uyasithanda?

11 Nxa ufuna ukufundisa abantwabakho ukuthi uJehova uyasithanda ungakhuluma ngendlela inyamazana ezinengi ezinakekela ngazo abantwabazo. (Mat. 23:37) Ungakhuluma langezinto ezinengi esizikholisayo ezidalwe nguNkulunkulu. UKarina esike sakhuluma ngaye uthi: “Nxa sasizihambela lomama, wayengikhuthaza ukuthi ngime besengikhangelisisa ukuthi iluba ngalinye linjani, lokuthi ubuhle balo butshengisa ukuthi uJehova uyasithanda. Lakhathesi lokhu ngikukholisa ukubuka amaluba, indlela atshiyene ngayo, ukubunjwa kwawo lemibala yawo. Alokhu engikhumbuza ukuthi uJehova uyasithanda kakhulu.”

Ungakhuluma ngendlela emangalisayo imizimba yethu ebunjwe ngayo ukuze ufundise abantwabakho ngokuthi uNkulunkulu ulenhlakanipho (Khangela indima 12)

12. Abazali bangabanceda njani abantwababo ukuthi babone ukuthi uNkulunkulu ulenhlakanipho? (IHubo 139:14) (Khangela lomfanekiso.)

12 Ncedisa abantwabakho bafunde ukuthi uNkulunkulu ulenhlakanipho. UJehova ulenhlakanipho edlula khatshana eyethu. (Rom. 11:33) Ngokwesibonelo, ungachasisela abantwabakho ukuthi amanzi atshintsha njani abe ngamayezi lokuthi amayezi la aletha njani izulu. (Jobe. 38:36, 37) Ungabatshela langendlela emangalisayo umzimba wethu obunjwe ngayo. (Bala iHubo 139:14.) Omunye ubaba okuthiwa nguVladimir wakwenza lokhu. Uthi: “Ngelinye ilanga indodana yethu yawa ngebhayisikili yasilimala. Ngemva kwamalanga amalutshwana isilonda sayo saphola. Mina lomkami samchasisela ukuthi uJehova wadala imizimba yethu isenelisa ukuphola yodwa. Samtshela ukuthi izinto ezenziwe ngabantu azenelisi ukuzipholela zodwa. Ngokwesibonelo, imota ingaba sengozini kuyabe kumele ilungiswe, ngeke izilungele yodwa. Lokhu kwanceda indodana yethu yazwisisa ukuthi uJehova ulenhlakanipho.”

13. Abazali bangancedisa njani abantwababo ukuze bakwazi ukuthi uNkulunkulu ulamandla? (U-Isaya 40:26)

13 UJehova usinxusa ukuthi siphakamise amehlo ethu sikhangele phezulu besesicabanga ngokuthi uwasebenzisa njani amandla akhe amangalisayo ukuze zonke izinkanyezi zihlale endaweni zazo. (Bala u-Isaya 40:26.) Lawe ungakhuthaza abantwabakho ukuthi bakhangele isibhakabhaka besebecabangisisa ngalokho abakubonayo. Udadewethu waseTaiwan okuthiwa nguTingting ukhumbula okwake kwenzakala esesengumntwana. Uthi: “Ngelinye ilanga sake sayakhempa lomama sabuka isibhakabhaka ebusuku singaphanjaniswa ngamalayithi edolobheni. Ngalesosikhathi ngangikhathazekile ukuthi ngizaqhubeka ngithembekile yini ngoba engangifunda labo babezama ukungiyenga ukuthi ngingalaleli uJehova. Umama wangikhuthaza ukuthi ngicabange ngamandla uJehova awasebenzisayo ukuze adale zonke izinkanyezi esasizikhangele, wangikhumbuza ukuthi uJehova angasebenzisa amandla lawo ukuze angincedise ngilwisane lezilingo engangihlangana lazo. Izinto ezidaliweyo engazibonayo zanginceda ukuthi ngifise ukumazi ngcono uJehova futhi ngazimisela ukuqhubeka ngimkhonza.”

14. Abazali bangasebenzisa njani izinto ezidaliweyo ukuze bafundise abantwababo ukuthi uJehova nguNkulunkulu othokozayo?

14 Izinto ezadalwa nguJehova zitshengisa ukuthi unguNkulunkulu othokozayo. Abezesayensi sebathola ukuthi izinyamazana ezinengi zithanda ukudlala futhi lezinyoni lenhlanzi lakho kuyakuthanda ukudlala. (Jobe. 40:20) Abantwabakho bayake bekholise yini nxa bebona inyamazana izidlalela? Mhlawumbe bayake bebone amathole eqolotsha, amadonki ezigiqa emlotheni loba imidlwane idlala. Ungabona abantwabakho bekholisa ukubona izinto lezi bakhumbuze ukuthi sikhonza uNkulunkulu othokozayo—1 Thim. 1:11.

KHOLISANI UKUBUKA IZINTO EZIDALWE NGUJEHOVA LIYIMULI

Nxa libuka izinto ezidaliweyo lindawonye abantwabakho bangakhululeka bakutshele okusezinhliziyweni zabo (Khangela indima 15)

15. Kuyini okunganceda abazali ukuthi bakhuthaze abantwababo bakhulume abakucabangayo? (IZaga 20:5) (Khangela lomfanekiso.)

15 Kwezinye izikhathi abazali bangathwala nzima ukukhuthaza abantwababo ukuthi bakhulume ngenhlupho abalazo. Nxa lawe uthwala nzima kumele usebenzise ezinye izindlela ukuze ubakhuthaze bakhulume abakucabangayo. (Bala iZaga 20:5.) Abanye abazali bakubona kulula ukwenza njalo nxa bebuka izinto ezidaliweyo labantwababo. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi kuyabe kungela zinto ezingabaphambanisa. Omunye ubaba waseTaiwan okuthiwa nguMasahiko usitshela esinye isizatho. Uthi: “Izikhathi ezinengi nxa sizihambela labantwabethu sigada izintaba loba sihamba olwandle bayabe bezikhululekele nje. Kubalula ukuthi sibakhuthaze ukuthi bakhulume okusezinhliziyweni zabo besesisibakwazi ukuthi bacabangani.” UKatya esike sakhuluma ngaye uthi: “Ngangisithi nxa ngivela esikolo umama angihambise ephakhi enhle. Ngangihlaliseka kube lula ukuthi ngimtshele okwenzakale esikolo loba okunye okungikhathazayo.”

16. Kuyini okungenziwa zimuli ukuze zikholise izinto ezidalwe nguJehova?

16 Izinto ezidalwe nguJehova zinika izimuli amathuba okuthi zizikholisele zichelesile futhi lokhu kuzinceda ukuthi zibambane. IBhayibhili lithi ‘kulesikhathi sokuhleka’ “lesikhathi sokweqayeqa” (Umtshu. 3:1, 4, amabala angaphansi.) UJehova wadala izindawo ezinhle lapho esingenzela khona izinto esizithandayo. Izimuli ezinengi ziyakuthanda ukuba ndawonye zisiya emaphakhi, zisiyabuka izintaba kumbe izinyamazana. Abanye abantwana bathanda ukuyadlala emaphakhi, ukubuka izinyamazana kumbe ukuyabhukutsha emfuleni. Silamathuba amanengi okuzilibazisa sibuka izinto ezidalwe nguJehova.  

17. Kungani kumele abazali bafundise abantwababo ngezinto ezidaliweyo?

17 Emhlabeni omutsha esiwuthenjiswe nguNkulunkulu abazali labantwana bazakholisa kakhulu ukubuka izinto ezidalwe nguJehova. Kuyabe kungasafanani lalokho esikubona namuhla ngenxa yokuthi siyabe singasazesabi izinyamazana futhi lazo ziyabe zingasabesabi abantu. (Isaya. 11:6-9) Siyabe silesikhathi esinengi kakhulu sokukholisa izinto ezidalwe nguNkulunkulu. (Hubo. 22:26) Lanxa kunjalo, bazali lingameleli ipharadayisi ukuze lincedise abantwabenu bakholise izinto ezidaliweyo. Nxa lisebenzisa izinto ezidaliweyo ukuze lifundise abantwabenu ngoJehova, bazavumelana lamazwi kaDavida athi: ‘Jehova akula owenze imisebenzi efanana leyakho.’—Hubo. 86:8.

INGOMA 134 Abantwana Balilifa Elivela KuNkulunkulu

a Abafowethu labodadewethu abanengi abazikhohlwa izikhathi ezimnandi ababa lazo labazali babo bebuka izinto ezidaliweyo. Abayikhohlwanga indlela abazali babo abasebenzisa ngayo izikhathi lezi ukuze babafundise ngoJehova besebenzisa izinto ezidaliweyo. Nxa ulabantwana ungazisebenzisa njani izinto ezidaliweyo ukuze ubafundise ngoNkulunkulu? Sizaxoxa ngalokho esihlokweni lesi.