Ejejjet Baibõl̦ eo ñan Katak ko an Ri Mãlõtlõt Ro

“Iar jab jejewõj men ko rem̦m̦an wõt, kõn pepe ko im jel̦ãl̦o̦kjen̦ ke? Bwe en kõm̦m̦an bwe kwõn kanooj jel̦ã naan ko re m̦ool, bwe kwõn bõkl̦o̦k naan in m̦ool.”​​—JABÕN KÕNNAAN 22:​20, 21.

EWI WÃWEEN AN BAIBÕL̦ EO OKTAK? Ekkã an bok in etto ko kwal̦o̦k mel̦el̦e ko rejjab m̦ool im rekauwõtata. Ri mãlõtlõt ro raan kein rar katak kake mel̦el̦e ko ilo bok kein im rar lo bwe rejjab m̦ool im ejjel̦o̦k pedpediir. Rainin, aolep iien ro me rej jeje bok in jikuul̦ ko rej aikuj kõkããl mel̦el̦e ko ilo bok ko aer bwe ren ekkar im jejjet ñan men in ekkatak ko rekããl an ri mãlõtlõt ro. Ak ejjab ãindein Baibõl̦ eo kõnke ej an Ri Kõm̦anm̦an eo im naan ko ie rej “pãd wõt indeeo.”​—1 Piter 1:⁠25.

JUON WAANJOÑAK: Ekkar ñan Kien ko Anij ear lil̦o̦k ñan Moses, ñe Ri Israel ro rej etal im kõppojak ilo “juon jikin ilikin jikin kõppãd eo,” rar aikuj kũbwij juon roñ im kalibubu bwidej ko aer ãlikin wõt aer kõppojak. (Duteronomi 23:​12, 13) Bareinwõt, ñe rej jibwe ak uññũr jabdewõt ãnbwinnin menin mour ak armej me emej, rar aikuj tutu im kwal̦ nuknuk ko aer kõn dãn. (Livitikõs 11:​27, 28; Bõnbõn 19:​14-16) Im ñe juon ear bõk nañinmej in lõba ear aikuj pãd juon jikin ettol̦o̦k jãn armej ro jet m̦ae iien em̦õj kakõlkõl e im loe bwe ejako an kapopo nañinmej eo an.​—Livitikõs 13:​1-8.

MEN KO JIKIN TAKTÕ KO REJ BA: Jemaroñ kõm̦m̦an bwe en jab ajeeded nañinmej ko el̦aññe ej jim̦we jikin ad kõppojak, jej kwal̦ peid, im jej pãd etol̦o̦k jãn armej ro jet ñe jej nañinmej. Ta el̦aññe ejjel̦o̦k im̦õn kõppojak ko? Eokwe, juon doulul in kõjparok an nañinmej ko jeededl̦o̦k ilo Amedka (U.S CDC) ear ba: “Ñe juon ej kõppojak, em̦m̦an en kũbwij juon ro̦ñ m̦okta innem kõppojak ie ak ej aikuj 100 ne ettol̦o̦k jãn ijoko ewõr dãn ie. Ñe em̦õj, ej aikuj kalibwini bwidej eo an.” Bareinwõt, ekkar ñan doulul in ãjmour eo an pel̦aakin lal̦ in etan WHO, ej ba bwe ñe armej ro rej kõjparok bwe en erreo jukjuk im pãd ko, ilo aer jab kõppojak jabdewõt jikin im rej kalibubuik bwidej ko aer, men in enaaj l̦ap an kadikl̦o̦k an wõr nañinmej in ilo̦k lo̦je. Enañin 200 iiõ ko remootl̦o̦k, taktõ ro rar lo bwe rar kajeded nañinmej ko ñan ro jet ke rar jab kwal̦ peier ãlikin aer jibwe ãnbwin ro remej. CDC ear bar ba bwe an armej ro kwal̦ peier “ej wãween eo em̦m̦antata ñan kõjparok an ajeeded nañinmej ko rekapopo.” Ak ta kõn ro me ewõr nañinmej in lõba ak nañinmej ko jet? Juon nuujpeba etan Saudi Medical Journal ear ba: “Ñe juon armej ej bõk nañinmej ko rekapopo, em̦m̦an ñe ej pãd ijoko ejjel̦o̦k armej ie. Ilo wãween in eban kõm̦m̦an bwe en ajeeded nañinmej eo ñan ro jet.”

EWI WÃWEEN AM̦ L̦ÕMN̦AK? Ewõr ke bar juon bok in etto ijello̦kun Baibõl̦ eo, me ekwõjarjar im ejejjet mel̦el̦e ko ie ñan katak ko an ri mãlõtlõt ro ilo raan kein?

[Blurb ilo peij 6]

“Aolep ro rej riit renaaj bwilõñ kõn wãween an kar Ri Israel ro ilo raan ko an Moses kõjparok aer erreo.”​​—BOK EO ETAN JUON BOK KÕN UNO, AN TAKTÕ ALDO CASTELLANI IM TAKTÕ ALBERT J. CHALMERS