Bai pa asuntu

Kuzê ki é Bíblia?

Kuzê ki é Bíblia?

Respósta di Bíblia

 Bíblia ten 66 livru sagradu déntu di el. El skrebedu duránti uns 1.600 anu. Bíblia é ‘palavra di Deus’, ô un mensajen di Deus pa nos. — 1 Tessalonicenses 2:13.

Na kel artigu li

 Alguns informason sobri Bíblia

  •   Ken ki skrebe Bíblia? Deus é Autor di Bíblia, má el uza uns 40 ómi pa skrebe-l. Alguns di kes ómi éra Muizés, rei Davidi, Mateus, Markus, Lukas i Juan. a Kes ómi skrebe pensamentus ki Deus poi na ses menti. — 2 Timóteo 3:16.

     Pur izénplu: Imajina ma dónu di un inpréza pidi se sekretáriu pa skrebe un mensajen na se nómi. El ta fla-l sô kes ideia prinsipal. Kenha ki é autor di kel mensajen? É dónu di kel inpréza. Mésmu kuza kontise ku Bíblia. Enbóra Deus uza ómis pa skrebe se mensajen, é el ki é Autor di Bíblia.

  •   Kuzê ki palavra “Bíblia” siginifika? Palavra “Bíblia” ta ben di palavra gregu biblia, ki siginifika “livrus pikinoti”. Ku ténpu, kel palavra biblia pasa ta uzadu pa pâpia di kes livru pikinoti, ki djuntadu ta faze párti di Bíblia.

  •   Na ki ténpu ki Bíblia skrebedu? Bíblia kumesa ta skrebedu na anu 1513 A.J. i el tirmina di skrebedu más di 1.600 anu dipôs, pa volta di anu 98 D.J.

  •   Kuzê ki kontise ku kes kópia orijinal di Bíblia? Ti oji ka atxadu ninhun di kes kópia orijinal di Bíblia pamodi kes skritor di Bíblia uza kes material ki tinha na ses ténpu ki ta straga faxi, sima papiru i pergaminhu. Má, kes instrutor di lei faze txeu kópia di livrus di Bíblia ku txeu kuidadu, duránti un monti ténpu, asi na futuru pesoas ta kontinuaba ta le-l.

  •   Kuzê ki é “Velhu Testamentu” i “Novu Testamentu”? Velhu Testamentu é kel párti di Bíblia ki skrebedu prinsipalmenti na ebraiku, b ki tanbê ta txomadu di Skrituras Ebraiku. Novu Testamentu é kel párti di Bíblia ki skrebedu na gregu, ki tanbê ta txomadu di Skrituras Gregu. Kes dôs párti li djuntu é un livru konplétu, ki é Bíblia. c

  •   Kuzê ki nu ta atxa na Bíblia? Na Bíblia nu ta atxa stórias, leis, profesias, puémas, provérbius ô ditadus, kántikus i kartas. — Odja “ Lista di livrus di Bíblia”.

 Di kuzê ki Bíblia ta pâpia di el?

 Bíblia ta kumesa ta konta-nu di manera brévi modi ki Deus Tudu-Poderozu kria séu ku téra. Tanbê, na Bíblia, Deus ta fla-nu ma se nómi é Jeová i el ta konvida-nu pa nu konxe-l. — Salmo 83:18.

 Bíblia ta splika ma inventadu txeu mintira sobri Deus i el ta mostra modi ki Deus ta ben linpa se nómi.

 Bíblia ta fla-nu kal ki é vontadi di Deus pa nos i pa téra. El ta mostra-nu modi ki Deus ta ben kaba ku tudu kes kuza ki ta pô-nu ta sufri.

 Bíblia ta da-nu konsedjus ki ta djuda-nu na nos dia-dia. Odja alguns izénplu:

  •   Modi ki nu pode da dretu ku otus algen. “Pur isu, tudu kuza ki nhos krê pa otus algen faze nhos, nhos faze-s tanbê.” — Mateus 7:12.

     Kuzê ki kel testu li krê fla: Nu debe trata otus algen di mésmu manera ki nu ta krê pa es trata-nu.

  •   Modi ki nu pode lida ku fadiga. “Nunka ka nhos fika preokupadu dimás ku dia di manhan, pamodi dia di manhan ta ten ses própi preokupason.” — Mateus 6:34.

     Kuzê ki kel testu li krê fla: Envês di nu fika preokupadu dimás ku kuzê ki pode kontise na futuru, é midjór nu vive un dia di kada bês.

  •   Modi ki nu pode ten un kazamentu filís. ‘Tudu nhos, nhos ama nhos mudjer sima nhos ta ama nhos kabésa; i tanbê mudjer debe ruspeta se maridu di korason.’ — Efésios 5:33.

     Kuzê ki kel testu li krê fla: Pa ten un kazamentu filís é rei di inportanti mostra amor i ruspetu.

 Bíblia mudadu?

 Nau. Kes algen ki ta faze piskiza konpara ku kuidadu kel Bíblia ki nu ten oji ku kes kópia antigu di Bíblia i es diskubri ma mensajen di Bíblia kuazi ka muda. I kel-li ta faze sentidu. Dja ki Deus krê pa se mensajen ledu i intendedu, bu ka ta atxa ma el ta fazeba di tudu pa kel mensajen ka mudadu? dIsaías 40:8.

 Pamodi ki ten txeu traduson di Bíblia?

 Oji txeu algen ka ta konsigi intende kel língua ki Bíblia skrebedu. Má Bíblia ten ‘notísias sábi’ pa algen di ‘tudu nasons, tribus i línguas’. (Apocalipse 14:6) Pamodi kel-li, pesoas meste di un traduson na língua ki es ta konsigi intende, asi pa es pode lé i intende dretu kel mensajen di Deus.

 Ten três tipu di traduson di Bíblia:

  •   Traduson palavra pa palavra, é óras ki ta traduzidu kes palavra sima sta na língua orijinal.

  •   Traduson ideia pa ideia, é un traduson ki ta uza kes palavra ki ta pasa kel mésmu ideia ki sta na língua orijinal.

  •   Traduson splikadu, é un traduson ki ta uza otus palavra pa splika kel testu orijinal. Kel manera di traduzi li ta uzadu pa poi leitura más sábi. Má, txeu bês el ta muda sentidu di kel testu orijinal.

 Un bon traduson di Bíblia é kel ki tradutoris ta sforsa pa traduzi palavra pa palavra óras ki ta da, má tanbê es ta uza palavras ki pesoas ta pâpia na dia-dia. Asi, Bíblia ta pasa kel mensajen di Deus di manera izatu. e

 Kenha ki disidi kuzê ki debe sta na Bíblia?

 Dja ki Deus é Autor di Bíblia, é el ki disidi kuzê ki debe staba na Bíblia. Bíblia ta fla ma Deus da ‘kes palavra sagradu’ primeru pa nason di Israel. (Romanus 3:2) Kel-li krê fla ma el da kes judeu trabadju di proteje Skrituras Ebraiku, asi pa garanti ma nada ka ta tradu, nen ka ta podu.

 Sta ta falta algun livru di Bíblia?

 Nau. Bíblia é konplétu, ka sta “falta” ninhun livru. Alguns algen ta fla ma ten livrus antigu ki devia faze párti di Bíblia. f Má, nu pode uza Bíblia pa djuda-nu sabe si un livru ta faze párti di el ô nau. (2 Timótiu 1:13) Deus é Autor di tudu kes livru ki ta faze párti di Bíblia, pur isu es sta di akordu ku kunpanheru. Má é ka tudu kes livru, ki alguns algen ta fla ma devia faze párti di Bíblia, ki sta di akordu ku kel ki Bíblia ta fla. g

 Modi ki bu ta atxa testus na Bíblia

  Lista di livrus di Bíblia

a Pa bu atxa un lista konplétu di tudu kes livru di Bíblia, kenha ki skrebe-s i na ki ténpu ki es skrebedu, favor odja kel “Lista di nómi di livrus di Bíblia”.

b Alguns párti di Bíblia skrebedu na aramaiku, ki é un língua ki ta parse ku ebraiku.

c Txeu di kes algen ki ta lé Bíblia ta prifiri txoma-l “Skrituras Ebraiku” i “Skrituras Gregu”. Asi pa ka pasa ideia ma “Velhu Testamentu” ka sta sirbi más i ma el trokadu pa “Novu Testamentu”.

d Odja artigu “Bíblia mudadu?”.

e Txeu algen gosta di lé Traduson di Mundu Novu pamodi el é izatu i más fásil di lé. Odja artigu Traduson di Mundu Novu é izatu?”.

f Tudu kes livru li djuntadu ta txomadu Apókrifus. Di akordu ku un ensiklopédia, ‘kel palavra li sta ta pâpia di kes livru ki dipôs ben podu na kel lista orijinal di kes livru di Bíblia.’ Kel-li krê fla ma antis es ka ta fazeba párti di kel lista di livrus ki ta faze párti di Bíblia. (Encyclopædia Britannica)