Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Perguntas ki leitoris ta faze

Perguntas ki leitoris ta faze

Pamodi ki kel ómi ki Bíblia ta txoma di ‘Flanu’ fla ma el ta ‘stragaba’ se eransa si el kazaba ku Ruti? (Rute 4:1, 6)

Na ténpu ki Bíblia skrebedu, si un ómi kazadu moreba sen ten fidju, kuzê ki ta kontiseba ku txon ki el tinha? Es ta skeseba di nómi di se família pa tudu ténpu? Lei di Muizés ta djuda-nu atxa respósta pa kes pergunta li.

Kuzê ki ta kontiseba ku txon di un ómi ki móre ô ki biraba póbri i el bendeba se txon? Un se irmon ô un família pértu pode rekuperaba, ô kunpraba kel txon otu bês. Asi, kel txon ta kontinuaba na família. — Lev. 25:23-28; Núm. 27:8-11.

Modi ki kel-li ta garantiba ma nómi di família di kel ómi ki móre ta kontinuaba? Éra através di kazamentu di kunhadu, i é kel-li ki kontise ku Ruti. Un ómi pode kazaba ku viúva di se irmon pa kel mudjer pode tinha un fidju. Má kel fidju ta tinha nómi di kel ómi ki móre i el ta erdaba se propriadadi. Tanbê, kel-li éra un manera di kuidaba di kel viúva ku amor. — Deut. 25:5-7; Mat. 22:23-28.

Odja izénplu di Nuemi. El éra kazadu ku un ómi ki txomaba Elimeleki. Kantu Elimeleki i se dôs fidju matxu móre, ka tinha ninhun ómi na se família pa kuidaba di Nuemi. (Rute 1:1-5) Dipôs ki Nuemi volta pa Judá, djuntu ku Ruti ki éra se nóra, el fla Ruti pa pidi Boás pa resgataba ô kunpraba se téra otu bês. Boás éra un família pértu di Elimeleki. (Rute 2:1, 19, 20; 3:1-4) Má Boás sabia ma tinha un otu ómi, ki Bíblia ta txoma di ‘Flanu’, ki éra un família más pértu. Nton, é el ki tinha direitu primeru di disidi si el krê kunpraba kel téra. — Rute 3:9, 12, 13.

Na komésu, ‘Flanu’ krê djudaba. (Rute 4:1-4) El sabia ma el tinha ki gastaba algun dinheru pa kunpraba kel txon. Má tanbê el sabia ma Nuemi dja staba algen grandi dimás pa tinha un fidju, ki dipôs ta ben erdaba kel téra di Elimeleki. Na verdadi, kel txon ta bira ta fazeba párti di eransa di ‘Flanu’. Nton, kel-li pode parseba ma éra un bon nogósiu.

Má Flanu disidi ka kunpra kel txon kantu el da kónta ma el tinha ki kazaba ku Ruti tanbê. El fla: ‘N ka ta pode resgata-l pa N ka straga nha eransa.’ (Rute 4:5, 6) Pamodi ki el muda di ideia?

Si Flanu ô otu algen kazaba ku Ruti i es tinha un fidju matxu, kel fidju ta erdaba kel téra di Elimeleki. Modi ki kel-li pode ‘stragaba eransa’ di Flanu? Bíblia ka ta fla, má ten alguns motivu ki pode sta sértu.

  • Primeru, el pode perdeba kel dinheru ki el gastaba pa kunpraba txon di Elimeleki pamodi dipôs el ka ta fikaba ku el. El ta ben sérba di fidju di Ruti.

  • Sugundu, el ta tinha responsabilidadi di tomaba kónta di Nuemi ku Ruti i da-s kumida.

  • Tirseru, si Ruti tinha otus fidju ku Flanu, es ta tinha párti na eransa djuntu ku kalker fidju ki Flanu tinha.

  • Kuartu, kel fidju ki el pode ben tinha ku Ruti, ta erdaba txon di Elimeleki i di Flanu. Nton, óras ki Flanu moreba, se téra ta biraba di kel fidju ki tinha nómi di Elimeleki, ka di sel. Flanu ka krê poba se eransa na risku pa el djudaba Nuemi. El prifiri dexa pa otu família ki tinha direitu di kunpraba kel txon, ki éra Boás, tomaba kel responsabilidadi li. Boás faze kel-li pamodi el kreba pa ‘eransa di Malon rekuperadu i pa se nómi ka skesedu.’ — Rute 4:10.

Ta parse ma Flanu staba más interesadu na mante se nómi i se eransa. El ta pensaba sô na se kabésa. Nbóra Flanu sforsa txeu pa mante se nómi, gósi nen nu ka sabe kal ki éra se nómi. Tanbê, el perde un priviléjiu spesial ki Boás resebe ki éra bira un di kes algen ki Misías, ki é Jizus Kristu, ben di se família. Kel-li foi un rezultadu tristi pa Flanu pamodi el ta pensaba sô na se kabésa i el ka krê djudaba un algen ki staba ta meste! — Mat. 1:5; Luk. 3:23, 32.