Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMAI-ENYƆ KƐ ENYƆ

Tsɛ, Ekɛ Kai Kpe Shi Ekpɛtɛ Yesu He

Tsɛ, Ekɛ Kai Kpe Shi Ekpɛtɛ Yesu He

1, 2. Mɛni no mli lɛ, Petro kpaa gbɛ beni Yesu wieɔ yɛ Kapernaum lɛ, kɛlɛ mɛni moŋ ba?

PETRO kɛ gbɛkpamɔ ko kwɛ Yesu toibolɔi lɛ ahiɛ kɛkpe. No mli lɛ, amɛyɛ kpeehe ni yɔɔ Kapernaum lɛ. Petro shĩa yɛ maŋ nɛɛ mli; etsuɔ ewuoyaa nitsumɔ lɛ yɛ biɛ, yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ kooyigbɛ; biɛ hu enanemɛi, ewekumɛi, kɛ mɛi ni ekɛtsuɔ nii lɛ yɔɔ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Petro yakpa gbɛ akɛ emaŋbii lɛ hu baayɔse Yesu akɛ Mesia lɛ, ni ebaaŋɔɔ amɛnaa akɛ amɛbaale Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii kɛjɛ tsɔɔlɔ kple fe fɛɛ lɛ ŋɔɔ. Etamɔ nɔ ni nakai gbi lɛ, sane lɛ eyabaaa lɛ nakai kwraa.

2 Mɛi babaoo ekpa Yesu toiboo. Ni mɛi komɛi hu bɔi tɔkemɔ kɛtsɔɔ akɛ amɛkɛ nɔ ni Yesu wieɔ lɛ kpaaa gbee. Shi nɔ ni gba Petro naa fe fɛɛ ji bɔ ni Yesu diɛŋtsɛ kaselɔi lɛ ekomɛi fee amɛnii amɛha lɛ. Anaaa miishɛɛ ko kwraa yɛ amɛhiɛ taakɛ ebalɛ beni amɛbale anɔkwale lɛ, ni amɛná miishɛɛ lɛ. Shi amrɔ nɛɛ etamɔ nɔ ni amɛtũ amɛhiɛ, ni amɛmli efu po. Mɛi komɛi po wo amɛnaa nɔ amɛkɛɛ akɛ, Yesu wiemɔi lɛ wa tsɔ. Amɛkpɛ mli akɛ amɛbooo lɛ toi dɔŋŋ, kɛkɛ ni amɛshi kpeehe lɛ—amɛkpa esɛɛnyiɛmɔ.—Nyɛkanea Yohane 6:60, 66.

3. Mɛni Petro hemɔkɛyeli lɛ ye ebua lɛ ni enyɛ efee shii abɔ?

3 Petro kɛ bɔfoi krokomɛi lɛ eyanáaa nibii mlɛo kwraa yɛ be nɛɛ mli. Petro eyanuuu saji ni Yesu wie lɛ ashishi jogbaŋŋ nakai gbi lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ebaana nɔ hewɔ ni Yesu wiemɔ lɛ baafee nɔ ni naa wa kɛ́ akɔ lɛ hiɛaŋhiɛaŋ ko kɛkɛ lɛ. Mɛni Petro baafee mɔ? Jeee enɛ ji klɛŋklɛŋ ni shihilɛ ko kaa suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha e-Nuŋtsɔ lɛ; ni ebafeŋ naagbee nɔ̃ hu. Ha wɔkwɛ bɔ ni Petro hemɔkɛyeli lɛ ye ebua lɛ ni enyɛ eye kai nɛɛ anɔ, ni etee nɔ ekpɛtɛ Yesu he lɛ.

Ekpɛtɛ Yesu He Beni Mɛi Krokomɛi Shi Lɛ

4, 5. Mɛɛ nibii komɛi Yesu fee ni mɛi kɛ lɛ eyakpãaa gbee?

4 Bei babaoo lɛ, Petro enaaa Yesu nifeemɔi kɛ ewiemɔi lɛ ekomɛi anaa jogbaŋŋ. Ni efɔɔ kaa akɛ, e-Nuŋtsɔ lɛ nifeemɔi kɛ ewiemɔi lɛ eyafeee nɔ ni mɛi kpaa gbɛ kɛjɛɔ edɛŋ. Gbi ni tsɔ hiɛ lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Yesu etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ mɛi akpei komɛi. No hewɔ lɛ, amɛka akɛ amɛbaawo lɛ maŋtsɛ. Kɛlɛ, eha mɛi babaoo anaa kpɛ amɛhe beni egbala ehe shi kɛjɛ amɛteŋ, ni ekɛɛ ekaselɔi akɛ amɛta lɛlɛ mli ni amɛwiri kɛya Kapernaum lɛ. Nyɔɔŋ mli beni kaselɔi lɛ ta lɛlɛ mli kɛyaa lɛ, Yesu ha amɛnaa kpɛ amɛhe ekoŋŋ beni enyiɛ Galilea Ŋshɔ ni efee hamahama lɛ hiɛ lɛ, enɛ ha Petro kase nɔ ko ni he hiaa waa yɛ hemɔkɛyeli he.

5 Beni je tsɛre lɛ, amɛyɔse akɛ gbɔmɛi lɛ etara lɛji amli kɛbanina amɛ. Shi ekã shi faŋŋ akɛ, naakpɛɛ gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ elɛ amɛ, ni amɛmiitao akɛ efee nakai ekoŋŋ lɛ hewɔ amɛnyiɛ esɛɛ lɛ, shi jeee mumɔŋ anɔkwalei atoi ni amɛtaoɔ amɛbo lɛ hewɔ. Yesu kã amɛhiɛ yɛ heloonaa nibii asɛɛ ni amɛtiuɔ lɛ hewɔ. (Yoh. 6:25-27) Yesu tsa nakai sane lɛ nɔ yɛ kpeehe ni yɔɔ Kapernaum, he ni etsɔɔ anɔkwale ko ni he hiaa waa ni mɛi nu he akɛ eji wiemɔ ni wa yɛ lɛ.

6. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Yesu kɛha, ni te etoibolɔi lɛ fee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?

6 No mli lɛ, Yesu miitao ni mɛi lɛ ana lɛ akɛ mɔ ko ni kɛ mumɔŋ niyenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ haa mɛi, shi jeee mɔ ko ni haa mɔ heloonaa nii kɛkɛ; ni amɛna lɛ hu akɛ lɛ ji mɔ ni ewala kɛ egbele akɛ adesa lɛ baaha mɛi krokomɛi aná naanɔ wala. No hewɔ lɛ, ekɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ha ni ekɛ ehe to mana, ni ji aboloo ni jɛ ŋwɛi ba yɛ Mose beaŋ lɛ he. Beni mɛi komɛi kɛ lɛ eyakpãaa gbee lɛ, ekɛ nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ tɛɛ ko tsu nii kɛtsɔɔ nii amli akɛ, ehe miihia ni amɛye eloo ni amɛnu ela bɔni afee ni amɛná wala. Be nɛɛ mli ni amɛmli bafu kwraa fe tsutsu lɛ. Mɛi komɛi kɛɛ: “Wiemɔ ni wa nɛ; namɔ aaanyɛ toi abo?” Yesu diɛŋtsɛ kaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii kɛ lɛ enyiɛɛɛ dɔŋŋ. *Yoh. 6:48-60, 66.

7, 8. (a) Mɛni no mli lɛ Petro nuko shishi yɛ gbɛfaŋnɔ ni esa akɛ Yesu atsu lɛ mli? (b) Te Petro ha sane ni Yesu bi bɔfoi lɛ hetoo eha tɛŋŋ?

7 Mɛni Petro baafee? Ekolɛ, nɔ ni Yesu wie lɛ ha lɛ hu eyiŋ futu lɛ. Petro eyanuuu shishi akɛ esa akɛ Yesu agbo bɔni afee ni akɛtsu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe nii. Ani Petro banu he akɛ esa akɛ lɛ hu ekpa Yesu sɛɛnyiɛmɔ tamɔ bɔ ni kaselɔi yiŋ enyɔnyɔtsɛmɛi lɛ fee nakai gbi lɛ? Dabi! Nɔ ko ni he hiaa waa yɛ Petro he, ni no haa esoroɔ lɛ kwraa yɛ nakai hii krokomɛi lɛ ahe. Mɛni ji no?

8 Yesu tsɔ ehe, ni ebi ebɔfoi lɛ akɛ: “Ani nyɛ hu nyɛmiisumɔ akɛ nyɛaatee?” (Yoh. 6:67) Mɛi 12 lɛ ekɛwieɔ lɛ, shi Petro ji mɔ ni jie naa. Petro fɔɔ nakai feemɔ. Ekolɛ, eye bɔfoi krokomɛi lɛ fɛɛ onukpa. Shi fɛɛ mli lɛ, eji mɔ ni fɔɔ wiemɔ waa yɛ bɔfoi lɛ ateŋ; etamɔ nɔ ni ewaaa kɛhaaa Petro akɛ ebaajie esusumɔi akpo. Shi yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ, nɔ ni yɔɔ Petro jwɛŋmɔŋ ji sane ni sa kadimɔ ni hiɛ kpaŋ nɔ nɛɛ: “Nuŋtsɔ, namɔ ŋɔɔ wɔɔtee? Bo oyɔɔ naanɔ wala wiemɔi lɛ.”—Yoh. 6:68.

9. Mɛɛ nibii tsɔɔ akɛ Petro kpɛtɛ Yesu gbagbalii?

9 Ani nakai wiemɔi lɛ etaaa otsuiŋ? Hemɔkɛyeli ni Petro yɔɔ yɛ Yesu mli lɛ eye ebua lɛ ni ená su ko ni he hiaa waa, no ji akɛ esumɔɔɔ ni eshiɔ Yesu kɔkɔɔkɔ. Petro na faŋŋ akɛ Yesu pɛ ji Yiwalaherelɔ ni Yehowa kɛha, ni ele hu akɛ Yesu wiemɔi lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii ni etsɔɔ mɛi lɛ anɔ ebaatsɔ ehere amɛyiwala. Petro le akɛ kɛ́ nibii komɛi yɛ po ni enuuu shishi lɛ, esa akɛ eya nɔ ekpɛtɛ Yesu he kɛ́ eetao ená Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ kɛ naanɔ wala.

Esa akɛ wɔya nɔ wɔkpɛtɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ ahe, kɛ́ wɔnuuu shishi aloo amɛkɛ wɔsusumɔi lɛ kpãaa po lɛ, esa akɛ wɔfee nakai

10. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ ahe ŋmɛnɛ taakɛ Petro fee lɛ?

10 Ani nakai bo hu onuɔ he? Dɔlɛ sane ji akɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo kɛɔ akɛ amɛsumɔɔ Yesu, shi kɛ́ amɛkɛ shihilɛi komɛi kpe lɛ, kɛkɛ lɛ amɛkpa yɛ esɛɛ. Kɛ́ mɔ ko sumɔɔ Kristo lɛɛlɛŋ lɛ, esa akɛ ená jwɛŋmɔ ni ja yɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ ahe taakɛ Petro fee lɛ. Esa akɛ wɔkase Yesu tsɔɔmɔi lɛ, wɔnu shishi, koni wɔhi shi yɛ naa—kɛ́ wɔnuuu shishi aloo amɛkɛ wɔsusumɔi lɛ kpãaa po lɛ, esa akɛ wɔfee nakai. Ja wɔtee nɔ wɔfee nibii nɛɛ dani wɔbaanyɛ wɔkpa naanɔ wala ni Yesu wo he shi lɛ gbɛ.—Nyɛkanea Lala 97:10.

Ekpɛtɛ Yesu He yɛ Kãmɔ ni Akã Lɛ lɛ Fɛɛ Sɛɛ

11. Nɛgbɛ Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ fã gbɛ kɛtee? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

11 Be ni deka bɛ mli nɛɛ sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ ni Yesu kɛ ebɔfoi lɛ kɛ ekaselɔi lɛ ekomɛi fã gbɛ kakadaŋŋ kɛtee kooyigbɛ. Bei komɛi lɛ, kɛ́ anyiɛ Galilea Ŋshɔ lɛ hiɛ lɛ, anyɛɔ anaa Hermon Gɔŋ ni snoo eha yiteŋ ni yɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ kooyigbɛ kwraa lɛ. No mli lɛ, Yesu kɛ ekaselɔi lɛ miifa gbɛ kɛmiiya akrowai ni yɔɔ Kaisarea Filipi lɛ, ni amɛmiibɛŋkɛ Hermon Gɔŋ lɛ. * Nɛkɛ he ni yɔɔ fɛo waa, ni kɛ́ adamɔ jɛmɛ lɛ anyɛɔ anaa Shiwoo Shikpɔŋ lɛ kpotoo shikamɔ kɛyaa wuoyigbɛ lɛ ji he ni Yesu bi esɛɛnyiɛlɔi lɛ sane ko ni he hiaa waa lɛ yɛ.

12, 13. (a) Mɛni hewɔ Yesu taoɔ ale mɔ ni etoibolɔi lɛ susuɔ akɛ eji lɛ? (b) Yɛ hetoo ni ekɛha Yesu lɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Petro tsɔɔ akɛ eyɛ hemɔkɛyeli krɔŋŋ?

12 Ebi amɛ akɛ: “Namɔ mɛi lɛ kɛɔ akɛ miji?” Wɔbaanyɛ wɔfee Petro he mfoniri ni eekwɛ Yesu hiɛ, ni shi kome ekoŋŋ lɛ eena e-Nuŋtsɔ lɛ mlihilɛ, ehewalɛ kɛ bɔ ni ele nii jogbaŋŋ lɛ. No mli lɛ, akɛni Yesu toibolɔi lɛ ena enifeemɔi komɛi ni amɛnu ewiemɔi komɛi hu hewɔ lɛ, eetao ele amɛsusumɔ yɛ mɔ ni eji lɛ he. Yesu kaselɔi lɛ ha sanebimɔ lɛ hetoo, shi amɛhetoi lɛ jie susumɔi ni ejaaa ni mɛi hiɛ yɛ mɔ ni Yesu ji lɛ he lɛ akpo. Shi Yesu tao akɛ ele mɛi krokomɛi hu asusumɔ. Ani esɛɛnyiɛlɔi kpaakpa lɛ hu hiɛ nakai susumɔi ni ejaaa lɛ nɔŋŋ? Ebi amɛ akɛ: “Shi nyɛ lɛ, namɔ nyɛkɛɔ akɛ miji?”—Luka 9:18-20.

13 Taakɛ ole lɛ, Petro he fee oya kɛjie naa. Ekɛ wiemɔi ni mli kã shi faŋŋ, ni yɔɔ tɛɛ jie susumɔ ni yɔɔ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ babaoo atsuiiaŋ lɛ kpo. Ekɛɛ: “Bo ji Kristo lɛ, Nyɔŋmɔ, hiɛkãlɔ lɛ, bi lɛ.” Bo lɛ, kwɛmɔ bɔ ni Yesu kɛ hiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ kɛ hiɛsɔɔ baakwɛ Petro hiɛ kɛjie eyi eha. Yesu ha Petro le akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ha ele anɔkwale ni he hiaa ni mɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli krɔŋŋ pɛ nyɛɔ amɛleɔ nɛɛ, shi jeee adesa ko. Aha Petro ele anɔkwalei ni he hiaa waa ni no mli lɛ, Yehowa ejieko etsɔko mɔ ko pɛŋ lɛ ateŋ ekome—mɔ tuuntu ni Mesia loo Kristo ni awo ehe shi kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ ji!—Nyɛkanea Mateo 16:16, 17.

14. Mɛɛ sɔ̃i ni he hiaa Yesu tuu ewo Petro dɛŋ?

14 Kristo nɛɛ ji mɔ ni blema gbalɛ ko tsɛ lɛ akɛ tɛ ni tsutswalɔi lɛ shɛ amɛfɔ̃ lɛ. (Lala 118:22; Luka 20:17) Akɛni gbalɛi nɛɛ yɔɔ Yesu jwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, eha ale akɛ Yehowa baato asafo ko yɛ nakai tɛ loo tɛsaa lɛ nɔŋŋ ni Petro tsɔɔ etsɛko akɛ no ji Kristo lɛ nɔ. Kɛkɛ ni Yesu kɛ sɔ̃i komɛi ni he hiaa waa wo Petro dɛŋ yɛ nakai asafo lɛ mli. Ewooo Petro nɔ fe bɔfoi krokomɛi lɛ, taakɛ mɛi komɛi susuɔ lɛ, moŋ lɛ nitsumɔi ji nɔ ni etuu ewo edɛŋ. Ekɛ “ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ naa samfei lɛ” ha Petro. (Mat. 16:19) Nitsumɔ ni Petro baatsu ji, ebaagbele Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mlibotemɔ naa eha adesai akui srɔtoi etɛ—klɛŋklɛŋ lɛ, kɛha Yudafoi lɛ, no sɛɛ lɛ Samariabii lɛ, kɛ naagbee lɛ Jeŋmaji abii, loo mɛi ni jeee Yudafoi lɛ.

15. Mɛni ha Petro kã Yesu hiɛ lɛ, ni mɛni ekɛɛ kɛkã ehiɛ lɛ?

15 Kɛlɛ, sɛɛ mli lɛ Yesu wie akɛ mɛi ni aŋɔɔ pii ahaa amɛ lɛ, abaakpa babaoo gbɛ kɛjɛ amɛdɛŋ, ni sane nɛɛ bafeɔ anɔkwale yɛ Petro sane lɛ mli. (Luka 12:48) Yesu tee nɔ ejie anɔkwalei ni he hiaa waa ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ akpo, ni nɔ ni fata he ji amanehulu ni ebaatsɔ mli kɛ gbo ni ebaagbo yɛ Yerusalem lɛ. Enɛɛmɛi ni Petro nu lɛ gba enaa waa. Etsɛ Yesu kɛtee afã ni eyakã ehiɛ ekɛɛ: “Naa ohe mɔbɔ, Nuŋtsɔ, enɛ akagbaleo fɔ̃ɔŋfɔ̃!”—Mat. 16:21, 22.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ejaje Petro, ni mɛɛ ŋaawoo ni sa wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔná yɛ Yesu wiemɔi nɛɛ amli?

16 Eyɛ faŋŋ akɛ, Petro ehiɛɛɛ Yesu he jwɛŋmɔ gbonyo, ni no ha ekolɛ hetoo ni Yesu ha lɛ lɛ ha enaa kpɛ ehe naakpa. Etsɔ esɛɛ eha Petro, ni ekwɛ kaselɔi krokomɛi lɛ—ni ekolɛ amɛhu amɛhiɛ susumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ—ni ekɛɛ: “Ho misɛɛ, satan! ootɔ̃tɔ̃ minane: ejaakɛ ojwɛŋŋ Nyɔŋmɔ nii ahe, shi gbɔmɛi anii ahe moŋ ojwɛŋɔ.” (Mat. 16:23; Mar. 8:32, 33) Yesu wiemɔi nɛɛ bafeɔ ŋaawoo ni sa kɛha wɔ fɛɛ. Ewaaa kwraa akɛ wɔbaaŋmɛ gbɛ koni adesai asusumɔi aye Nyɔŋmɔ susumɔi anɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, be mli ni wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua mɔ ko po lɛ, kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaaha mɔ lɛ afee nibii ni baasa Satan hiɛ moŋ fe ni ebaasa Nyɔŋmɔ hiɛ. Shi te Petro fee enii yɛ Yesu wiemɔ lɛ he eha tɛŋŋ?

17. Mɛni Yesu tsɔɔ beni ekɛɛ Petro akɛ “ho misɛɛ” lɛ?

17 Ekolɛ Petro yɔse akɛ nɔ ni Yesu wie lɛ etsɔɔɔ akɛ eetsɛ lɛ akɛ Satan Abonsam diɛŋtsɛ ji lɛ. Ejaakɛ nɔ ni Yesu kɛɛ Petro lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ nɔ ni ekɛɛ Satan lɛ he. Yesu kɛɛ Satan akɛ: “Jee minɔ ni oya”; shi ekɛɛ Petro akɛ: “Ho misɛɛ.” (Mat. 4:10, NW) Yesu eshwieee Petro ni ena nɔ ko kpakpa yɛ emli lɛ yɛ emasɛi, shi nɔ pɛ ni efee ji akɛ, ejaje Petro susumɔ ni ejaaa yɛ sane nɛɛ mli lɛ. Ewaaa kwraa akɛ obaana akɛ kulɛ esaaa akɛ Petro yajeɔ e–Nuŋtsɔ lɛ hiɛgbɛ, ni ji akɛ etɔ̃tɔ̃ɔ e–Nuŋtsɔ lɛ nane, shi moŋ lɛ kulɛ esa akɛ eyaje e–Nuŋtsɔ lɛ sɛɛgbɛ kɛfi esɛɛ.

Ja wɔjɛ heshibaa mli wɔkpɛlɛ tsɔsemɔ, ni wɔkase nɔ ko kɛjɛ mli dani wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔkpɛtɛ Yesu Kristo kɛ e-Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ he gbagbalii

18. Mɛni Petro fee kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔɔ ni eshiɔ Yesu, ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ lɛ?

18 Ani Petro kɛ Yesu taa saji anaa, emli fu lɛ, loo ekɛ lɛ ewieee? Dabi! Ekɛ heshibaa kpɛlɛ jajemɔ lɛ nɔ. Shi kome ekoŋŋ lɛ etsɔɔ akɛ esumɔɔɔ akɛ eshiɔ Yesu. Mɔ fɛɛ mɔ ni nyiɛɔ Kristo sɛɛ lɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ, ehe bahiaa ni ajaje lɛ. Ja wɔjɛ heshibaa mli wɔkpɛlɛ tsɔsemɔ, ni wɔkase nɔ ko kɛjɛ mli dani wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔkpɛtɛ Yesu Kristo kɛ e-Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ he gbagbalii.—Nyɛkanea Abɛi 4:13.

Beni ehe bahia ni akã Petro po lɛ, etee nɔ ekpɛtɛ Yesu he

Ajɔɔ Lɛ yɛ Yesu he ni Ekpɛtɛ lɛ Hewɔ

19. Mɛɛ sane ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe Yesu wie, ni mɛni ekolɛ Petro yasusu?

19 No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yesu wie nɔ ko ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe waa, ekɛɛ: “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɛi komɛi yɛ mɛi ni damɔ biɛ nɛɛ ateŋ ni amɛsaŋ amɛnaa gbele kɛyashi beyinɔ ni amɛaana gbɔmɔbi lɛ miiba yɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli.” (Mat. 16:28) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ sane nɛɛ ha Petro shwe akɛ ele nɔ tuuntu ni Yesu tsɔɔ lɛ. Mɛni no mli lɛ Yesu taoɔ atsɔɔ lɛ? Ekolɛ Petro yasusu akɛ, akɛni Yesu kɛ hiɛdɔɔ kã lɛ etsɛko lɛ hewɔ lɛ, enine shɛŋ hegbɛi krɛdɛɛ nɛɛ eko nɔ.

20, 21. (a) Tsɔɔmɔ nɔ ni Petro na lɛ. (b) Mɛɛ gbɛ nɔ sanegbaa ni tee nɔ yɛ mɛi lɛ ateŋ lɛ jaje Petro jwɛŋmɔ?

20 Kɛlɛ, aaafee otsi sɛɛ lɛ, Yesu ŋɔ Yakobo, Yohane, kɛ Petro kɛtee “gɔŋ ni kwɔ ko” nɔ—ekolɛ Hermon Gɔŋ lɛ ni kɛ he ni amɛyɔɔ lɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 25 lɛ. Ekolɛ, no beaŋ lɛ je ena, ejaakɛ no mli lɛ wɔ miiye hii etɛ lɛ waa. Shi beni Yesu sɔleɔ lɛ, nɔ ko ba ni eha wɔ lɛ tserɛ yɛ amɛhiɛ.—Mat. 17:1; Luka 9:28, 29, 32.

21 Amɛna akɛ Yesu ebɔi tsakemɔ. Ehiɛ bɔi kpɛlɛmɔ aahu kɛyashi ekpɛ kaŋkaŋ tamɔ hulu. Etadei lɛ hu bayɛ futaa. Kɛkɛ ni hii enyɔ komɛi bafata Yesu he, mɔ kome ji Mose, ni mɔ kroko lɛ, Elia. Amɛkɛ Yesu gba sane, ni ‘amɛwie ejeŋ naa ni ebaaya eyagbe yɛ Yerusalem’ lɛ he—ekã shi faŋŋ akɛ egbele kɛ eshitee lɛ he amɛwieɔ lɛ. Kwɛ bɔ ni ebafee faŋŋ kɛha Petro akɛ, asomoaŋ susumɔ ni ehiɛ akɛ Yesu enaŋ nɔ, ni egboŋ po lɛ ejaaa kwraa!—Luka 9:30, 31.

22, 23. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Petro tsɔɔ akɛ emli hi, ni eyɛ ekãa? (b) Mɛɛ jɔɔmɔ kroko Petro, Yakobo kɛ Yohane nine shɛ nɔ?

22 Petro yanu he akɛ esa akɛ ekɛ ehe awo nɔ ni yaa nɔ, ni ji ninaa krɛdɛɛ nɛɛ mli—ekolɛ koni no aha ninaa lɛ sɛɛ atsɛ. Ebafee tamɔ nɔ ni Mose kɛ Elia miishi Yesu amɛya. No hewɔ lɛ, Petro wo enaa nɔ ekɛɛ: “Nuŋtsɔ, ehi akɛ wɔhiɔ biɛ, ni ha ni wɔfee bui etɛ, onɔ̃ ekome kɛ Mose nɔ̃ ekome kɛ Elia nɔ̃ ekome; shi eleee nɔ ni ekɛɔ lɛ.” Shi no mli lɛ, bui ahe ehiaaa Yehowa sɔɔlɔi enyɔ ni egboi jeeŋmɔ ni Petro na yɛ ninaa lɛ mli lɛ. No mli lɛ, Petro leee nɔ ni ewieɔ lɛ. Kɛlɛ, ani ohiɛ esɔɔɔ nuu nɛɛ, yɛ emlihilɛ kɛ ekãa ni eyɔɔ lɛ hewɔ?—Luka 9:33.

Ajɔɔ Petro afata Yakobo kɛ Yohane he kɛ ninaa ko ni yɔɔ miishɛɛ ni aha amɛna lɛ

23 Petro, Yakobo kɛ Yohane nine shɛ jɔɔmɔ kroko hu nɔ nakai gbɛkɛ lɛ. Atatu ko je ni ebakete gɔŋ lɛ nɔ. Gbee ko jɛ atatu lɛ mli—Yehowa Nyɔŋmɔ gbee ni! Ekɛɛ: “Mɔ nɛ ji mi-Bi ni mihala lɛ; nyɛboa lɛ toi.” Kɛkɛ ni ninaa lɛ sɛɛ fo, ni eshwɛ amɛ kɛ Yesu pɛ yɛ gɔŋ lɛ nɔ.—Luka 9:34-36, Ga Biblia hee.

24. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Petro ná ninaa lɛ he sɛɛ? (b) Te wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baafee tɛŋŋ wɔná ninaa lɛ he sɛɛ?

24 Mɛɛ jɔɔmɔ po nakai ninaa lɛ ji kɛha Petro—kɛ wɔ fɛɛ nɛkɛ! Afii nyɔŋmai komɛi asɛɛ lɛ, eŋma akɛ eji hegbɛ ni ená akɛ etsɔ hiɛ ena Yesu ákɛ Maŋtsɛ ni yɔɔ enunyam mli yɛ ŋwɛi lɛ he ninaa, ni ekɛfata he akɛ, eji ‘mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na enunyam kpeteŋkpele lɛ ateŋ mɔ kome.’ Nakai ninaa lɛ ma Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli gbalɛi babaoo anɔ mi, ni ewaje Petro hemɔkɛyeli kɛha kaai ni kã ehiɛ ni ekɛbaakpe lɛ. (Nyɛkanea 2 Petro 1:16-19.) Kɛ́ wɔkpɛtɛ Nuŋtsɔ ni Yehowa ehala lɛ akɛ ekwɛ wɔnɔ lɛ he, wɔkase nii kɛjɛ edɛŋ, wɔkpɛlɛ etsɔsemɔ kɛ ekãmɔ nɔ, ni wɔkɛ heshibaa nyiɛ esɛɛ be fɛɛ be taakɛ Petro fee lɛ, wɔ hu wɔbaaná he sɛɛ.

^ kk. 6 Kɛ́ wɔkɛ bɔ ni gbɔmɛi nɛɛ fee amɛnii amɛha yɛ Yesu wiemɔ lɛ he lɛ to nɔ ni amɛfee gbi ni tsɔ hiɛ yɛ kpeehe lɛ, beni miishɛɛ sɔŋŋ ni amɛná hewɔ lɛ amɛtsɛ Yesu akɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ he lɛ, wɔnaa akɛ gbɔmɛi lɛ etsake kwraa.—Yoh. 6:14.

^ kk. 11 Kɛjɛ Galilea Ŋshɔ ni baa shi aaafee ŋshɔ hiɛ kwɔlɛ mitai 210 lɛ naa lɛ, amɛfã gbɛ kilomitai 50 kɛtee maji ni mli yɔɔ fɛo waa ni yɔɔ he ni nɔ kwɔ fe ŋshɔ hiɛ kwɔlɛ mitai 350 lɛ amli.