Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Etsɛŋ Ni Shikpɔŋ Lɛ Hiɛ Baakpata?

Ani Etsɛŋ Ni Shikpɔŋ Lɛ Hiɛ Baakpata?

Ani Etsɛŋ Ni Shikpɔŋ Lɛ Hiɛ Baakpata?

Te obaaha sanebimɔ nɛɛ hetoo oha tɛŋŋ?

Ani yɛ wɔsɛɛ be ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa lɛ mli lɛ, shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ

(a) baahi jogbaŋŋ?

(b) baahi bɔ ni eyɔɔ lɛ nɔŋŋ?

(d) baafite kwraa?

ANI obɔɔ mɔdɛŋ daa akɛ oooná hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi wɔsɛɛ? Sɛɛnamɔ babaoo yɛ he akɛ ooofee nakai. Yɛ niiamlipɛimɔi srɔtoi ni afee lɛ mli lɛ ana akɛ, mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi kɛha amɛ lɛ naaa gbɔmɔtsoŋ naagbai tsɔ ni amɛjwɛŋmɔ hu tsuɔ nii jogbaŋŋ. Ana yɛ niiamlipɛimɔ ko ni akɛ be kplaŋŋ fee lɛ mli akɛ, mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi lɛ ateŋ mɛi fioo pɛ náa tsui hela kɛ́ akɛto mɛi ni jeŋ shihilɛ eje amɛtsine lɛ he lɛ. Nibii ni ana yɛ niiamlipɛimɔ nɛɛ mli lɛ kɛ sane ko ni Biblia lɛ wie afii ohai abɔ nɛ lɛ kpãa gbee akɛ: “Tsuijurɔ̃ lɛ, tsofa kpakpa ni; shi ŋkɔmɔyeli mumɔ lɛ, ehaa mɔ wuiaŋ gbĩɔ.”—Abɛi 17:22.

Shi kɛlɛ, yɛ nɔ ni adebɔɔ nibii ahe nikaselɔi wieɔ yɛ Shikpɔŋ lɛ wɔsɛɛ he hewɔ lɛ, mɛi babaoo nyɛɛɛ amɛya nɔ amɛná hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi wɔsɛɛ ni no aha amɛná miishɛɛ. Ha wɔsusu nibii ni haa mɔ tsui fãa ni mɛi kɛɔ akɛ ebaanyɛ eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he wɔkwɛ.

Wɔshikpɔŋ lɛ yɛ Oshara Mli

Yɛ afi 2002 mli lɛ, gbɛjianɔtoo ko ni abuɔ emlibii lɛ waa ni gbɛi ji Stockholm Environment Institute lɛ bɔ kɔkɔ akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔtsu shikpɔŋ lɛ he nii koni wɔnine ashɛ shihilɛ mli hiamɔ nii anɔ yɛ bɔ ni wɔfeɔ lɛ amrɔ nɛɛ naa lɛ, ewaaa akɛ no aaaha “nibii komɛi ni baanyɛ atsake shikpɔŋ lɛ shikamɔ hiɛ ni ekpãta nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ babaoo ahiɛ lɛ aba.” Amɛkɛfata he akɛ, akɛni mɛi babaoo miiye ohia futaa yɛ je lɛŋ, mɛi babaoo anine shɛɛɛ amɛhiamɔ nii anɔ bɔ ni sa, ni aafite shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ni baa wala yi lɛ hewɔ lɛ, enɛ baanyɛ aha adesai kɛ “naagbai ni baa kɛtsaraa nɔ, ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ni baa wala yi, adesai ashihilɛ, kɛ shweshweeshwe shihilɛ he lɛ akpe.”

Yɛ afi 2005 mli lɛ, Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ tswa niiamlipɛimɔ ko ni afee ni ji Millennium Ecosystem Assessment Synthesis Report lɛ he adafi. Enɛ ji niiamlipɛimɔ ni he afii ejwɛ ní nilelɔi ni fa fe 1,360 ni jɛ maji 95 anɔ fee yɛ Shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ni baa wala yi lɛ ahe lɛ he amaniɛbɔɔ. Amaniɛbɔɔ nɛɛ kɛ kɔkɔbɔɔ ni mli wa nɛɛ ha akɛ: “Adesai anifeemɔi ená Shikpɔŋ lɛ nɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ aahu akɛ wɔnyɛŋ wɔná nɔmimaa akɛ shikpɔŋ lɛ baanyɛ abaa yinɔbii ni baaba wɔsɛɛ lɛ ayi.” Amaniɛbɔɔ lɛ kɛfata he akɛ kɛ́ aaabaa shikpɔŋ lɛ yi lɛ, ebaabi ni “adesai afee tsakemɔi wuji yɛ shishitoo mlai, kɛ gbɛjianɔtoi ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ amli, ni agbɛnɛ hu amɛtsake bɔ ni amɛbaa amɛjeŋ amɛhaa lɛ, shi amɛbɔiko tsakemɔi nɛɛ kɛ nitsumɔ.”

Anna Tibaijuka ni ji Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Adesai Ashihilɛhei Asaji Amli lɛ nɔkwɛlɔ lɛ wie sane ko, ni niiamlitaolɔi babaoo kɛ lɛ kpãa gbee yɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ wɔtsakeee bɔ ni wɔfeɔ wɔnii amrɔ nɛɛ lɛ, nibii baafite kwraa wɔsɛɛ.”

Nɔ Hewɔ ni Nibii Baahi

Mɛi ni feɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ ni ji Yehowa Odasefoi lɛ hu heɔ amɛyeɔ akɛ etsɛŋ ni nɔ ko wulu ko ni baatsake shikpɔŋ lɛ shikamɔ hiɛ lɛ baaba. Amɛyɛ nɔmimaa akɛ yɛ nɔ najiaŋ ni nii nɛɛ aaafite nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kwraa lɛ, ebaaha shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahi jogbaŋŋ yɛ gbɛ ni adesai kɛ nakai ekpeko pɛŋ nɔ. Mɛni hewɔ amɛyɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi lɛ? Ejaakɛ amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ shiwoi ni akɛha yɛ Biblia lɛ ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ amli. Kadimɔ shiwoi nɛɛ ateŋ ekome ni kɛɔ akɛ: “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ, ni kɛ́ okwɛ eshihilɛhe lɛ, ebɛ jɛi. Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”—Lala 37:10, 11.

Ani hiɛnɔkamɔ nɛɛ ji lamɔ ko kɛkɛ? Jwɛŋmɔ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ nɔ dani oha sanebimɔ lɛ hetoo: Afii akpei abɔ nɛ ni Biblia lɛ gba yɛ anɔkwale mli akɛ naagbai wuji ni adesai kɛkpeɔ, kɛ nɔ ni eha shikpɔŋ lɛ ebote oshara mli amrɔ nɛɛ lɛ baaba. Ofainɛ kanemɔ ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, ni okɛto nɔ ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli amrɔ nɛɛ he okwɛ. Beni ofeɔ nakai lɛ, obaana akɛ hekɛnɔfɔɔ ni oyɔɔ akɛ Biblia mli gbalɛi ni kɔɔ wɔsɛɛ he lɛ ji anɔkwale lɛ mli baawa.