Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YELIKƐBUAMƆ KƐHÃ WEKU LƐ

Nyɛkɛ Nyɛbii Lɛ Agbaa Dãa He Sane

Nyɛkɛ Nyɛbii Lɛ Agbaa Dãa He Sane

 “Be klɛŋklɛŋ ni wɔkɛ wɔbiyoo lɛ gba dãa he sane lɛ, no mli lɛ, eye afii ekpaa. Wɔnaa kpɛ wɔhe waa, ejaakɛ asomoaŋ, ele nibii babaoo yɛ dãa he fe bɔ ni wɔsusu.”​—Alexander.

 Nɔ ni esa akɛ ole

 Ehi waa akɛ fɔlɔi kɛ amɛbii baagba dãa he sane. Kaamɛ ni obi lɛ ná afii 13 kɛyaa dani okɛ lɛ agba dãa he sane. Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Khamit, ni yɔɔ Russia lɛ wie akɛ: “Eji wɔkɛ wɔbinuu lɛ gba bɔ ni esa akɛ ena dãa ehã lɛ he sane kɛjɛ egbekɛbiiashi kulɛ, ebaaŋɔɔ wɔnaa waa. Enɛ ni miyafeee lɛ kɛ naagba wulu diɛŋtsɛ ba. Be ni eye afii 13 lɛ, mina akɛ ebɔi dãa numɔ waa.”

 Mɛni hewɔ esa akɛ osusu enɛ he?

  •   Mɛi ni obi lɛ kɛyɔɔ klass, adafitswaa nibii, kɛ TV baanyɛ ahã obi lɛ aná jwɛŋmɔ ni ejaaa yɛ dãa he.

  •   United States nitsumɔhe ko (Centers for Disease Control and Prevention) wie akɛ, mɛi ni nuɔ dãa yɛ United States lɛ, kɛ́ aja mli lɛ, 100 mlijaa 11 ji gbekɛbii.

 Enɛ hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ datrɛfoi kɛ nɛɛsifoi woɔ fɔlɔi ŋaa akɛ amɛkɛ amɛbii agba naagbai ni yɔɔ dãa he lɛ he sane kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Akɛ fɔlɔ lɛ, te obaafee tɛŋŋ ofee nakai lɛ?

 Nɔ ni obaanyɛ ofee

 Tsɔ hiɛ osusu saji ni obi lɛ baanyɛ abi bo lɛ ahe. Gbekɛbii sumɔɔ ni amɛle nibii, ni kɛ́ amɛdara fioo lɛ amɛsumɔɔ ni amɛle nibii waa po fe nakai. No hewɔ lɛ, esa akɛ otsɔ hiɛ osaa ohe oto koni onyɛ ohã saji ni amɛbaabi lɛ ahetoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ:

  •   Kɛ́ obi lɛ miitao ele bɔ ni dãa feɔ yɛ mɔ daaŋ lɛ, obaanyɛ okɛɛ lɛ akɛ efeɔ tamɔ bɔ ni aduawa ni esako feɔ yɛ mɔ daaŋ lɛ, ni biɛr hu joɔ po fe nakai.

  •   Kɛ́ obi lɛ miitao enu dãa lɛ, obaanyɛ okɛɛ lɛ akɛ dãa ehiii hãaa gbekɛbii agbɔmɔtsei. Hã ele akɛ: Dãa hãa mɔ tsui nyɔɔ emli, shi kɛ́ onu fe nine lɛ ohiɛ baadi bo, obaafee buuluianii, ni obaawie nibii ni sɛɛ mli lɛ obaashwa ohe.​—Abɛi 23:29-35.

 Kasemɔ nii. Biblia lɛ kɛɛ: “Mɔ ni hiɛ tɛ̃ lɛ, ekɛ nilee tsuɔ nii.” (Abɛi 13:16) Le nibii ni jɛɔ dãanumɔ mli kɛbaa, kɛ mlai ni awo yɛ nyɛmaŋ lɛ mli yɛ dãa kɛnitsumɔ he. Enɛɛmɛi ni obaale lɛ baawa bo koni onyɛ oye obua obi lɛ jogbaŋŋ.

 Bo klɛŋklɛŋ okɛ obi lɛ agba he sane. Papa ko ni atsɛɔ lɛ Mark ni yɔɔ Britain lɛ wie akɛ: “Gbekɛbii ayiŋ baanyɛ afee amɛ enyɔnyɔɔnyɔ yɛ dãanumɔ he. Mibi mibinuu ni eye afii 8 lɛ kɛji esa akɛ anu dãa loo esaaa akɛ anuɔ. Mikɛ lɛ gba sane tamɔ mɔ ko kɛ enaanyo, no hewɔ lɛ esheee gbeyei akɛ ebaatsɔɔ esusumɔ.”

 Kɛ́ okɛ obi lɛ fɔɔ dãanumɔ he sanegbaa lɛ, ebaaye ebua lɛ waa. Kwɛmɔ afii abɔ ni obi lɛ eye koni yɛ okɛ lɛ sanegbaa mli lɛ, okɛ lɛ awie nibii tamɔ dãanumɔ, kɛ shihilɛ mli saji krokomɛi tamɔ bɔ ni esa akɛ ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ kɛ enyiɛ lɔle gbɛ he, kɛ bɔlɛnamɔ he saji.

 Feemɔ nɔkwɛmɔnɔ. Gbekɛbii tamɔ kotsa loo foom​—bɔ ni kɛ́ akɛtsɔ nu mli ni emɔɔ nu lɛ, nakai nɔŋŋ gbekɛbii hu kaseɔ nibii ni ebɔle amɛ lɛ, ni niiamlitaomɔ etsɔɔ akɛ, gbekɛbii kaseɔ amɛfɔlɔi waa. Enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ onuɔ dãa koni ojwɛŋmɔ aje ohaomɔi lɛ anɔ loo koni ohe ajɔ bo lɛ, obi lɛ hu baanu he akɛ, dãa ji shihilɛ mli naagbai anaa tsabaa. No hewɔ lɛ, feemɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ohã obi lɛ. Kwɛmɔ koni okanu dãa kɛkɛ.

Obii lɛ baakase nɔkwɛmɔnɔ ni ofeɔ yɛ bɔ ni ofeɔ onii yɛ dãa he lɛ he