Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YELIKƐBUAMƆ KƐHÃ WEKU LƐ | BII ATSƆSEMƆ

Nɔ Hewɔ Ni Ehe Miihia Ni Gbekɛbii Akane Nii​—Fà1: Amɛkane Nii Loo Amɛkwɛ Nii?

Nɔ Hewɔ Ni Ehe Miihia Ni Gbekɛbii Akane Nii​—Fà1: Amɛkane Nii Loo Amɛkwɛ Nii?

 Kɛ́ eshɛ be ni obii lɛ baajɔɔ amɛhe lɛ, mɛni amɛbaasumɔ ni amɛfee: amɛkwɛ vidioi loo amɛkane nii? Kɛ́ okwɛ lɛ, te nɔ ni amɛbaakɔ lɛ: ani amɛbaakɔ smatfon aloo wolo?

 Afii babaoo nɛ ni mɛi ehã TV-kwɛmɔ kɛ nibii ni akwɛɔ yɛ Intanɛt lɛ nɔ loo afeɔ yɛ nɔ lɛ egbala amɛjwɛŋmɔ kɛje nikanemɔ nɔ. Yɛ afi 1990 lɛ, Jane Healy ŋma yɛ ewolo ni ji Endangered Minds lɛ mli akɛ: “Eshwɛ fioo mɛi baana nikanemɔ akɛ ebe eho.”

 Be ni eŋma sane nɛɛ, ekolɛ mɛi komɛi nu he akɛ eewo nii ahe. Shi bianɛ, ni ji aaafee afii 30 sɛɛ lɛ, skul tsɔɔlɔi ni yɔɔ maji ni tɛknɔlɔji etee hiɛ yɛ mli lɛ anɔ lɛ eyɔse akɛ, bɔ ni oblahii kɛ oblayei pii kaneɔ nii waa be ko ni eho lɛ, jeee nakai kwraa eyɔɔ bianɛ.

Nɔ ni wɔbaasusu he yɛ sane nɛɛ mli

 Mɛni hewɔ ehe miihia ni gbekɛbii asumɔ nikanemɔ lɛ?

  •   Nikanemɔ hãa ofeɔ nibii ahe mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ookane sane ko lɛ, te onuɔ mɛi ni yɔɔ mli lɛ agbee ohãa tɛŋŋ? Te onaa amɛ ohãa tɛŋŋ? Te jɛmɛ yɔɔ tɛŋŋ? Mɔ ni ŋma nii lɛ egbala nibii komɛi amli momo, shi esa akɛ mɔ ni kaneɔ nii lɛ afee nibii krokomɛi ni eshwɛ lɛ ahe mfoniri yɛ ejwɛŋmɔ mli.

     Mami ko ni atsɛɔ lɛ Laura lɛ wie akɛ: “Kɛ́ wɔmiikwɛ fim loo vidio lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiikwɛ bɔ ni mɔ ko fee sane lɛ he mfoniri ehã. Ni kɛ́ ookwɛ lɛ, ebaahã oná miishɛɛ, shi nɔ ko yɛ ni sa kadimɔ waa yɛ nikanemɔ he​—no ji akɛ, ehãa bo diɛŋtsɛ ofeɔ saji ni mɔ kroko eŋmala lɛ ahe mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli.”

  •   Nikanemɔ hãa gbekɛbii náa sui kpakpai. Kɛ́ gbekɛbii kaneɔ nii lɛ, amɛleɔ bɔ ni asusuɔ naagbai ahe kɛ bɔ ni afeɔ anáa naa tsabaa. Agbɛnɛ hu, dani gbekɛ ko baanyɛ ekane nii lɛ, esaaa akɛ ehãa ejwɛŋmɔ kpaa shi, no ji, esa akɛ ehã ejwɛŋmɔ ama nɔ ni ekaneɔ lɛ nɔ. Enɛ hãa amɛnáa sui kpakpai tamɔ tsuishitoo, henɔyeli, kɛ mɔbɔnalɛ, loo amɛnuɔ he amɛhãa mɛi.

     Amɛnuɔ he amɛhãa mɛi? Hɛɛ! Niiamlitaolɔi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ, kɛ́ gbekɛbii to amɛtsui shi kɛkane nii, ni amɛhã amɛhiɛ hi nɔ ni amɛkaneɔ lɛ nɔ Jogbaŋŋ lɛ, ehãa amɛsusuɔ bɔ ni mɛi ni amɛkaneɔ amɛhe saji lɛ nuɔ he amɛhãa lɛ he. Ni no hãa gbekɛbii lɛ nuɔ nii ahe amɛhãa mɛi ni amɛkɛkpeɔ yɛ amɛdaa gbi shihilɛ mli lɛ.

  •   Nikanemɔ hãa ajwɛŋɔ nii anɔ jogbaŋŋ. Mɛi ni toɔ amɛtsui shi kɛkaneɔ nii lɛ bɔɔ mɔdɛŋ amɛkaneɔ nii lɛ bɔ ni amɛbaanyɛ. Bei komɛi po lɛ, amɛkaneɔ nɔ ni amɛkane lɛ ekoŋŋ bɔ ni afee ni amɛnu nɔ ni mɔ ni ŋma sane lɛ taoɔ etsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Bei pii lɛ, enɛ hãa amɛnyɛɔ amɛkaiɔ nibii ni amɛkane lɛ, ni amɛnáa he sɛɛ.​—1 Timoteo 4:15.

     Tsɛ ko, ni atsɛɔ lɛ Joseph lɛ wie akɛ: “Kɛ́ okane nii lɛ, ewaaa kwraa akɛ obaajwɛŋ nɔ ni okane lɛ nɔ, okɛto nɔ ni ole momo lɛ he, ni okwɛ nɔ ni obaanyɛ okase kɛjɛ mli. Jeee be fɛɛ be vidioi kɛ fim hãa mɔ jwɛŋɔ nii anɔ jogbaŋŋ nakai.”

 Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Eyɛ mli akɛ vidio kɛ ehenɔi lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ moŋ, shi kɛ́ obii lɛ náaa be ni fa kɛkane nii lɛ, belɛ nɔ ko kpakpa miiŋmɛɛ amɛ ji no.

 Bɔ ni obaafee ohã obii lɛ asumɔ nikanemɔ

  •   Jee shishi mra. Naa nɔ ni mami ko ni atsɛɔ lɛ Chloe, ni yɔɔ bihii enyɔ lɛ kɛɛ: “Be ni wɔbii lɛ yɔɔ musuŋ beebe ni afɔko amɛ lɛ, wɔkaneɔ nii wɔhãa amɛ, ni be ni afɔ amɛ lɛ, wɔtee nɔ wɔfee nakai. Eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔkpaaa. Be ni be shwie mli lɛ, nikanemɔ batsɔ amɛshihilɛ lɛ fã, ni amɛkaneɔ nii kɛjeɔ amɛhiɛtserɛ po.”

     Biblia mli shishitoo mla: “Obifabiiaŋ ojɛ ole ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ.”​—2 Timote o 3:15.

  •   Hã oshĩa afee he ko ni baahã asumɔ nikanemɔ. Hã aná woji kɛ nibii akane be fɛɛ be yɛ oshĩa lɛ koni efee he ko ni baahã efee mlɛo kɛhã obii lɛ akɛ amɛbaasumɔ nikanemɔ. Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Tamara, ni yɔɔ bii ejwɛ lɛ wo ŋaa akɛ: “Taomɔ woji ni obi lɛ baasumɔ ni ekane lɛ koni oto oshwie esaatso lɛ masɛi.”

     Biblia mli shishitoo mla: “Tsɔsemɔ gbekɛ ni enyiɛ gbɛ ni esa akɛ enyiɛ nɔ lɛ nɔ; ni kɛ́ eda po lɛ, ejeŋ nɔ.”​—Abɛi 22:6.

  •   Akaye be tsɔ yɛ intanɛt lɛ nɔ. Papa ko ni atsɛɔ lɛ Daniel lɛ jie yi akɛ ehe baahia ni aná gbi gbɛkɛ ko ni weku lɛ mli nyo ko kwraa kɛ tablɛt loo foŋ tsuŋ nii, ni akwɛŋ TV hu. Ewie akɛ: “Kɛ́ wɔhala gbɛkɛ kome pɛ po yɛ otsi lɛ mli akɛ wɔkwɛŋ TV lɛ, shĩa mli baajɔ bɔ ni sa. Wɔkɛ nakai be lɛ baakane nii akɛ weku loo aŋkroaŋkroi.”

     Biblia mli shishitoo mla: “Nyɛkwɛa ni nyɛna nibii ni he hiaa waa lɛ.”​—Filipibii 1:10.

  •   Feemɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Mami ko ni atsɛɔ lɛ Karina ni yɔɔ biyei enyɔ lɛ wo ŋaa akɛ: “Kɛ́ ookane nii oohã obii lɛ, kanemɔ lɛ bɔ ni baahã amɛnu shihilɛ ni yaa nɔ yɛ sane ni okaneɔ lɛ mli lɛ shishi, kɛ henumɔi ni mɛi ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ jeɔ lɛ kpo lɛ, ni esa akɛ okane sane lɛ bɔ ni baahã gbekɛbii lɛ ana akɛ oyɛ nɔ ni okaneɔ lɛ he miishɛɛ. Kɛ́ osumɔɔ nikanemɔ lɛ, ewaŋ ehãŋ obii lɛ akɛ amɛ hu amɛbaasumɔ nikanemɔ.”

     Biblia mli shishitoo mla: “Yaa nɔ okɛ ojwɛŋmɔ ama nikanemɔ yɛ mɛi ahiɛ . . . nɔ.”​—1 Timoteo 4:13.

 Jeee gbekɛ fɛɛ gbekɛ baasumɔ nikanemɔ waa. Shi ekolɛ kɛ́ owo amɛ hewalɛ lɛ, ebaahã amɛsumɔ nikanemɔ. Papa ko ni atsɛɔ lɛ David, ni yɔɔ biyei enyɔ lɛ fee nɔ ko ni fe nakai po. Ewie akɛ: “No mli lɛ, mikaneɔ woji ni mibiyei lɛ kaneɔ lɛ, ni no hã mile nibii ni amɛnyaa he, ni wɔná nibii ni wɔbaagba he sane. Wɔbatsɔ tamɔ nikanelɔi akuu bibioo ko. Enɛ hã wɔmii shɛ wɔhe waa!”