Üks asi, mida inimesed tihti piiblist teavad, on meieisapalve. See on kirjas piibli osas, mida tavaliselt nimetatakse uueks testamendiks. See palve algab sõnadega: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi.” (Matteuse 6:9.) Kuid Jumala nimi Jehoova või Jahve esineb uue testamendi tõlgetes haruharva. Samas on sinna alles jäetud selliste jumalate nimed nagu Zeus, Hermes ja Artemis. Seega tekib küsimus, miks on välja jäetud piibli autori Jumal Jehoova nimi? (Apostlite teod 14:12; 19:35; 2. Timoteosele 3:16.)

 Lancelot Shadwell ja Frederick Parker, kes tõlkisid piiblit inglise keelde, olid seisukohal, et Jumala nimi tuleb uude testamenti tagasi panna, sest nad olid kindlad, et varem on see seal olnud. Miks nad nii arvasid?

 Shadwell ja Parker teadsid, et vana testamendi heebreakeelsetes käsikirjades esineb Jumala nimi tuhandeid kordi. Neid pani aga imestama see, miks uue testamendi käsikirjadest on Jumala nimi välja jäetud. a Lisaks pani Shadwell tähele, et uues testamendis on mõned samad väljendid, mis vanas testamendiski, näiteks „Jehoova ingel”. Ilmselt olid uue testamendi ümberkirjutajad asendanud Jumala nime sõnaga kyrios, mis tähendab „isand”. (2. Kuningate 1:3, 15; Apostlite teod 12:23.)

 Enne Shadwelli ja Parkerit oli olnud tõlkijaid, kes samuti panid ingliskeelsesse uude testamenti Jumala nime tagasi, kuid vaid mõnda kohta. b 1863. aastal andis Frederick Parker välja sõnasõnalise uue testamendi tõlke. Pole teada, et ükski teine Inglise tõlkija enne teda oleks kasutanud uues testamendis Jumala nime nii laialdaselt. Kes siis õieti olid Lancelot Shadwell ja Frederick Parker?

 Lancelot Shadwell (1808–1861) oli vandeadvokaat ning Inglismaa asekantsleri Sir Lancelot Shadwelli poeg. Ta oli Inglismaa kiriku liige ja ta uskus kolmainsust. Ta pidas Jehoova nime väga oluliseks, ning kui ta tõlkis Matteuse ja Markuse evangeeliumit, kasutas ta seda põhitekstis 28 korda ja ääremärkustes 465 korda.

 Ilmselt sai Shadwell Jumala nime kohta rohkem teada heebreakeelsest vanast testamendist. Ta väitis, et need, kes tõlkisid vana testamendi kreeka keelde ja asendasid seal Jumala nime väljendiga kyrios, ei teinud oma tööd ausalt.

 Esimest korda kasutas Shadwell Jumala nime tekstis Matteuse 1:20. Selle salmi ääremärkuses on kirjas: „Selles ja paljudes teistes salmides uues testamendis mõeldakse sõnaga kyrios JEHOOVAT, mis on Jumala nimi. On väga oluline panna ingliskeelsetesse tõlgetesse see nimi tagasi.” Ta lisas: „Me saame austada Jumalat sellega, kui kasutame tema nime. Ta ise on öelnud, et tema nimi on JEHOOVA, ja seetõttu me peame Jumalast rääkides kasutama tema nime.” Veel kirjutas ta: „Meie praeguses piiblitõlkes esineb Jumala nimi haruharva. Selle asemel on kasutatud sõna „isand”.” Shadwell mainis veel, et tema arvates on „isand” kõige vääritum sõna, millega Jumala nime asendada, sellepärast et isegi teda ennast kutsutakse tema mõisas isandaks.

 1859. aastal andis Shadwell välja Matteuse evangeeliumi tõlke ning 1861. aastal ühe köitena Matteuse ja Markuse evangeeliumi tõlke. Kuid juba sama aasta 11. jaanuaril ta suri, olles kõigest 52-aastane. Sellegipoolest ei läinud tema suur töö tühja.

 Shadwelli Matteuse evangeelium sattus jõuka Londoni ärimehe Frederick Parkeri kätte (1804–1888), kes oli juba 20. eluaastast alates tõlkinud uut testament. Erinevalt Shadwellist tema aga kolmainsust ei uskunud. Ta kirjutas: „Kõik kirikud peaksid pidama kalliks tõde ja teenima ainsat kõigeväelist Jehoovat.” Kuna uue testamendi käsikirjades kasutatakse läbivalt sõna kyrios, oli Parkeri meelest keeruline aru saada, millal käis jutt Jeesusest ja millal Jumalast. Tema arust oli huvitav, et Shadwell kasutas oma tõlkes teatud salmides sõna kyrios asemel nime Jehoova.

 Parker oli õppinud kreeka keelt ning ta oli andnud välja mitmeid raamatuid ja voldikuid kreeka keele grammatika kohta. Samuti tegutses ta Anglo-Piibliinstituudis, kus uuriti piibli käsikirju, et anda välja paremaid ingliskeelseid tõlkeid. Aastal 1842 hakkas ta välja andma uut testamenti osade kaupa. c

 Aastaid avaldas Parker artikleid, kus ta arutles selliste küsimuste üle nagu: millal kasutatakse tiitlit kyrios isand Jeesuse kohta ja millal isand Jumala kohta ning miks on seda tiitlit tihti grammatiliselt kasutatud nimena?

 Kui Parker luges Shadwelli 1859. aastal välja antud Matteuse evangeeliumit koos ääremärkustega, jõudis ta järeldusele, et mõnes kohas tuleks tiitel kyrios asendada nimega Jehoova. Seejärel tegi ta enda piiblitõlke ümber ja asendas sõna kyrios Jehoovaga igal pool, kus tema arvates kontekst või grammatika seda nõudis. Aastal 1863 andis ta välja uue testamendi sõnasõnalise tõlke. Selles piiblitõlkes kasutas ta Jehoova nime põhitekstis 187 korda ja see on teadaolevalt esimene ingliskeelne piiblitõlge, kus on uues testamendis läbivalt kasutatud Jehoova nime. d

 Aastal 1864 andis Parker välja raamatu, kuhu ta oli kokku köitnud enda piiblitõlke ja Kuningas Jamesi tõlke, pealkirjaga „A Collation of an English Version of the New Testament ... With the Authorized English”. Tema eesmärk oli näidata, mille poolest need kaks piiblitõlget erinevad. e

 Et illustreerida seda, kui oluline on kasutada Jumala nime, tõi Parker mitmeid näiteid Kuningas Jamesi piiblitõlkest, sealhulgas piibliteksti Roomlastele 10:13. See ütleb: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.” Seepeale tõstatas Parker küsimuse: „Kas Kuningas Jamesi tõlke põhjal on võimalik aru saada, et jutt käib Jehoovast ja mitte isand Jeesus Kristusest?”

 Parker kulutas tuhandeid naelu, mis oli tollal terve varandus, selleks et anda välja ja reklaamida oma voldikuid, artikleid ja muid kirjutisi. Näiteks ühel aastal panustas ta oma töösse 800 inglise naela, mis tänapäeva vääringus teeb üle 100 000 naela (115 000 eurot). Samuti saatis ta oma kirjutistest palju tasuta koopiaid tuttavatele, aga ka kõrgetele vaimulikele, et nad saaksid anda tagasisidet.

 Parkeri kirjutisi ja uue testamendi tõlkeid trükiti väga vähe ja mõned õpetlased naeruvääristasid neid. Sellest oli näha, et nad ei hinda Parkeri, Shadwelli ja teiste pingutusi panna tagasi Jumala nimi uude testamenti.

 Vaata ka videot „Warwicki näitused. „Piibel ja Jumala nimi””.