Ismael, kes elab Mehhikos, otsustas kogu Piibli läbi lugeda. Aasta jooksul luges ta selle koguni kaks korda läbi. Kahjuks kaotas ta hiljem nägemise. Mõne aasta pärast kohtus temaga Jehoova tunnistaja Ángel ning rääkis Jumala tõotustest. Ismael tahtis hea meelega  rohkem õppida, kuid ütles, et on pime ja ei saa Piiblit lugeda.

„Ära muretse, ma õpetan sulle punktkirja,” lohutas Ángel teda.

„Kas sa tunned punktkirja?” küsis Ismael.

„Ei, aga ma õpin koos sinuga,” vastas Ángel. Ismael ei suutnud uskuda, et Ángel on valmis seda tema heaks tegema. Kuid Ángel läks koju, uuris, kuidas Braille kirja lugeda ja valmistas papitükil ette kombitavad tähed. Siis asus ta Ismaeli õpetama. Peagi sai Ismael Braille kirja selgeks, hakkas käima koosolekutel ja lugema meie väljaandeid pimedate kirjas. Praegu on Ángelil neli pimedat piibliõpilast. Neile meeldib väga rääkida tulevasest paradiisist, kus nende silmad jälle näevad.

Viannei, 14-aastane õde Ameerika Ühendriikidest kirjutab: „Ühiskonnaõpetuse tunnis hakkas asendusõpetaja rääkima religioonidest. Ta palus meil mõnd nimetada ja mina mainisin Jehoova tunnistajaid. Klassikaaslased naeruvääristasid tunnistajaid ja ütlesid, et me raiskavat nende aega,  meil polevat midagi paremat teha ja nemad viskavat meie kirjanduse lihtsalt minema. Isegi õpetaja halvustas meid.

Palusin Jehoovalt julgust ja ütlesin, et me ei käi nende uste taga mitte nende aega raiskamas, vaid et Jehoova on andnud meile ülesande Piiblist rääkida. Lisasin, et nad ei peaks meie väljaandeid ära viskama, sest need võivad muuta elu ja anda tulevikulootuse.  Õpetaja vabandas ja lubas, et järgmine kord teeb ta tunnistajatele ukse lahti, kuulab nad ära ja loeb meie kirjandust. Ma ei uskunud, et ta seda tõsiselt mõtleb.

Nägin teda nelja kuu pärast uuesti ja kuulsin oma üllatuseks, et ta uurib Piiblit. Veel pool aastat hiljem otsis ta mu koolis üles ja tänas, et kuulutasin talle. Mul oli raske teda äragi tunda: ta oli juuksed  lühikeseks lõiganud ja habeme maha ajanud. Ta oli saanud ristimata kuulutajaks.”

Viimasel aastal oli Brasiilias Jehoova tunnistajate erilise tähelepanu all tohutu suur Amazonase piirkond. Paljud selle piirkonna inimesed polnud kunagi saanud võimalust kuulda head sõnumit. Seda silmas pidades andis juhtiv kogu loa korraldada aastapikkune hoogtöö, et kuulutada neile tuhandetele inimestele, kes elavad Amazonase eraldatud paikades.

Harubüroo valis Amazonase suures jõgikonnas 53 hajali asuvat linna, kuhu kuulutajaid saata. Kõigest nelja kuuga vastas üleskutsele enam kui 6500 õde-venda.

Anamãs, ühes kauges linnas, polnud ainsatki kuulutajat. Kümme venda ja õde viibisid seal 11 päeva, levitasid üle 12 500 väljaande ja alustasid umbes 200 piibliuurimist, mida jätkatakse nüüd telefonitsi. Selle aja jooksul peeti ka koosolekuid. Viimasel koosolekul oli 90 inimest! Tulevik näitab, kui suurt mõju see hoogtöö tegelikult avaldas.

Jehizel ja Mariana on olnud viimased kuus aastat klassiõed ühes Venezuela koolis. Jehizel on Jehoova tunnistaja, sellepärast naeruvääristas Mariana teda sageli. Ta oli veendunud, et Jehizel ei oska elu nautida. Ühel päeval, kui Jehizel oli järjekordselt pilkavaid märkusi kuulnud, tuli talle pähe öelda:  „Mariana, vaata veebilehte jw.org. Vali sealt videote alt „Noored”.”

Samal õhtupoolikul helistas Mariana Jehizelile. „Ma saan nüüd aru, miks sa selline oled,” ütles ta.

Jehizel ei saanud päris hästi aru, mida Mariana öelda tahtis, ja küsis: „Kas jälle pilkad või?”

„Ei, ma luban, et ei pilka sind enam,” vastas Mariana. „Nüüd ma mõistan, et see, mida mina elunautimiseks pidasin, tekitab mulle pigem probleeme.” Marianaga hakati Piiblit uurima ja nüüd käib ta kõigil koosolekutel.

Gérole, kes töötas sekretärina oma kirikus Haitil, oli hämmastunud, et Jehoova tunnistajad suutsid vastata kõigile tema küsimustele Piibli abil. Tema ja ta tütar olid nõus Piiblit uurima. Nad olid õpitavast niivõrd huvitatud, et palusid piibliuurimist kaks korda nädalas.

Olles kolm kuud uurinud, pöördus Gérole oma kiriku pastori poole ja esitas neli küsimust: „Mis aastal sai Jeesus kuningaks? Kuhu lähevad head inimesed pärast surma? Kuhu lähevad kurjad inimesed pärast surma? Kas Jeesus hukati ristil või postil?” Pastor ütles, et ta võib vastata ainult teisele ja kolmandale küsimusele: „Jehoova tunnistajad ütlevad, et taevasse lähevad 144 000. Aga mina ütlen, et taevasse lähevad kõik, kes täidavad Jumala tahet. Patused – need põlevad igavesti põrgus.” Piiblikohti pastor paraku näidata ei osanud. Gérole oli pettunud, kuid seda enam valmis piibliuurimist jätkama. Ta lahkus kirikust, öeldes, et õppis Jehoova tunnistajate käest kolme kuuga rohkem kui 30 aastaga kirikus. Gérole ja ta tütar ristiti mõne aja eest ja nad on alustanud oma külas 23 piibliuurimist.