2. Korintlastele 9:1–15

9  Pühade aitamisest+ ei oleks mul tegelikult vaja teile kirjutada,  sest ma ju tean teie abivalmidust ja räägin uhkusega makedoonlastele, et Ahhaia vennad on juba terve aasta soovinud pakkuda oma abi, ning enamik neist on teie innukusest tiivustust saanud.  Aga need vennad saadan ma teie juurde selleks, et mu kiitlemine teiega ei osutuks alusetuks ja et te tõepoolest võiksite ilmutada abivalmidust, just nagu ma olen öelnud, et te teete.  Sest muidu — juhul kui makedoonlased peaksid tulema koos minuga ja leidma, et te polegi omadega valmis — jääksime ju häbisse, nii meie kui ka teie, kuna oleme teie peale lootnud.  Seepärast pidasin ma vajalikuks ergutada vendi tulema juba varem teie juurde ja seadma teie lubatud anni aegsasti valmis, et see and tuleks südamest ega oleks sunniviisil antud.  Aga sellega seoses ma ütlen: kes kasinalt külvab, see ka lõikab kasinalt, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.+  Igaüks andku, nagu ta on oma südames otsustanud, mitte kurva meelega* ega sunniviisil,+ sest Jumal armastab rõõmsat andjat.+  Pealegi on Jumala võimuses osutada teile ülikülluslikult oma armu, nii et teil on alati kõike piisavalt, samuti rikkalikult seda, mida on vaja igaks heaks tööks.+  (Nagu on kirjutatud: „Ta jagab heldelt ja annab vaestele. Tema õigus püsib igavesti.”+ 10  Tema, kes annab külvajale külluslikult seemet ja inimestele leiba söögiks, annab teilegi külvamiseks seemet ja annab seda rikkalikult, ning tänu tema abile kannavad teie õiged teod rohkelt vilja.) 11  Jumal õnnistab teid igas suhtes, et teiegi võiksite olla igas suhtes helded andma. Ja nii tänavad inimesed meie tegude tõttu Jumalat. 12  Selline abistamine mitte ainult ei aita puudust kannatavaid pühasid kitsikusest välja,+ vaid ka kutsub esile hulgaliselt tänupalveid. 13  Nad ülistavad Jumalat, kuna neile abi andes te toimite kooskõlas hea sõnumiga Kristusest, mida te kuulutate, ja kuna te olete heldekäeliselt teinud annetusi nende ja kõigi heaks.+ 14  Nad paluvad Jumalat teie eest, sest nad armastavad teid Jumala võrratu armu pärast, mis on teie peal. 15  Tänu olgu Jumalale tema sõnulseletamatult suure kingi eest!

Allmärkused

Võib tõlkida ka „vastumeelselt”.

Kommentaarid

Pildid ja videod

Dokumendi pitseerimine
Dokumendi pitseerimine

Muistsel ajal kinnitati pitsatiga näiteks millegi ehtsust või pooltevahelist kokkulepet. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pitsat”.) Kreeka-Rooma ajal pandi juriidilised ja äritehingud kirja vahaga kaetud puutahvlitele. Selliste dokumentide ehtsust pidid kinnitama tunnistajad. Igal tunnistajal oli oma pitsat eriomase graveeringuga. Sageli oli tegemist pitserisõrmusega. Dokument seoti kinni nööri või rihmaga, millele pandi törts kuuma vaha. Seejärel vajutati pitsat vahasse ja vahal lasti taheneda. See kaitses dokumenti võltsimise või hilisemate muudatuste tegemise eest; dokument avati tunnistajate juuresolekul. Ajapikku hakati väljendit „pitseerima” ja „pitseriga kinnitama” kasutama millegi tõesuse kinnitamiseks. Apostel Johannes kirjutas, et kes usub Jeesuse tunnistust, on otsekui pitseriga kinnitanud, et Jumal räägib tõtt. (Vt Joh 3:33 kommentaari.)