PIIBEL POLE TEADUSRAAMAT, KUID SEE SISALDAB VÄITEID, MIS OLID OMA AJAST EES. SIIN ON MÕNED NÄITED.

Kas universumil oli algus?

Üksvahe olid juhtivad teadlased kindlalt seda meelt, et vastus on ei. Nüüd on nad üldiselt seisukohal, et universumil oli algus. Piiblis on see mõte kogu aeg selgelt kirjas olnud. (1. Moosese 1:1.)

Milline on maa kuju?

Ammustel aegadel arvasid paljud, et maa on lame. 5. sajandil e.m.a pakkusid Kreeka teadlased välja, et maa on kerakujuline. Kuid juba kaua enne seda – 8. sajandil e.m.a – rääkis piiblikirjutaja Jesaja maast kui kerast. (Jesaja 40:22.)

Kas taevas võib hääbuda?

Kreeka teadlane Aristoteles, kes elas 4. sajandil e.m.a, õpetas, et ainult maa on hääbuv, tähistaevas aga ei muutu ega hääbu kunagi. See seisukoht püsis sajandeid. Kuid 19. sajandil formuleerisid teadlased entroopia mõiste. Selle kohaselt võib hääbuda kogu mateeria, olgu see taevane või maine. Lord Kelvin, üks teadlasi, kes aitas seda kontseptsiooni edasi arendada, märkis, et Piibel ütleb taeva ja maa kohta: „Need kõik kuluvad nagu riided.” (Laul 102:25, 26.) Kelvin uskus seda, mida ka Piibel õpetab, et Jumal võib otsustada oma loodu hääbumist ära hoida. (Koguja 1:4.)

Mis hoiab ülal planeete, nagu ka meie maad?

Aristoteles õpetas, et kõik taevakehad kinnituvad kristallsfääridele, millest igaüks on tihedalt järgmise sees ning maa on kõige keskel. 18. sajandiks m.a.j jõudsid teadlased seisukohale, et tähed ja planeedid võivad rippuda tühjuses. Kuid juba 15. sajandil e.m.a kirjutatud Iiobi raamatus on öeldud, et Looja „riputab maa eimillegi kohale”. (Iiob 26:7.)

KUIGI PIIBEL POLE MEDITSIINIRAAMAT, SISALDAB SEE TERVISE KOHTA PÕHIMÕTTEID, MIS OLID OMA AJAST KAUGELT EES.

Haigete isoleerimine

Moosese seadus sätestas, et pidalitõbised tuleks hoida teistest eraldi. Alles keskajal, kui möllasid mitmed taudid, said arstid aru, kui tõhus on see põhimõte, ja see on siiani praktiline. (3. Moosese raamat, 13. ja 14. peatükk.)

Pesemine pärast surnukeha puudutamist

Kuni 19. sajandi lõpuni oli veel tihtilugu nii, et arstid tegelesid kõigepealt surnukehadega ning siis elavate patsientidega, kuid vahepeal nad oma käsi ei pesnud. Seetõttu surid paljud. Moosese seaduses oli aga kirjas, et kui keegi puudutas surnukeha, oli ta rituaalselt ebapuhas. Selles oli isegi juhis, et niisugustel puhkudel tuleb kasutada vett, et inimene võiks jälle olla rituaalselt puhas. Sellistest usukommetest oli kahtlemata kasu ka tervisele. (4. Moosese 19:11, 19.)

Jäätmete käitlemine

Igal aastal sureb üle poole miljoni lapse kõhulahtisuse tagajärjel, suuresti seepärast, et inimeste väljaheiteid pole korralikult kõrvaldatud. Moosese seadus ütles, et inimeste väljaheited tuleks maha matta ja teha seda elukohast eemal. (5. Moosese 23:13.)

Ümberlõikamise täpne aeg

Jumala seaduses nõuti, et poisslapsed tuleks kaheksandal elupäeval ümber lõigata. (3. Moosese 12:3.) Vastsündinu vere võime hüübida arvatakse jõudvat normaaltasemele pärast esimest nädalat. Piibliaegadel, kui kõrgesti arenenud meditsiiniline abi polnud veel kättesaadav, oli nõuanne oodata ümberlõikamisega rohkem kui nädal väga mõistlik.

Seos emotsionaalse ja füüsilise tervise vahel

Meditsiiniteadlased on seisukohal, et sellised positiivsed emotsioonid nagu rõõm, lootus, tänulikkus ja valmisolek andestada tulevad tervisele kasuks. Piibel ütleb: „Südamerõõm on hea ravim, kuid rusukspekstud vaim võtab viimsegi jõu.” (Õpetussõnad 17:22.)