Kas see on kavandatud?

Ämblikuniit

▪ Ämbliku võrguniit on kergem kui puuvillniit, ent ometi on see tugevam kui samas kaalukoguses terasniit. Võrkurlaste toodetavat võrguniiti on teadlased uurinud juba aastakümneid. Kõige enam on neis aga huvi äratanud selliste ämblike võrgu raamniit, mis on nende nõristatud seitsmest võrguniitide liigist tugevaim. See on ka sitkem ja veekindlam kui siidiusside niit, mida kasutatakse siidi tootmiseks.

Mõtlemisainet. Niisuguste kunstkiudude nagu kevlari tootmiseks läheb tarvis kõrget temperatuuri ja orgaanilisi lahusteid. Ämblikud aga toodavad võrguniiti toatemperatuuril ja kasutavad lahustina vett. Pealegi on raamniit kevlarist tugevam. Kui niisugusest niidist võrk oleks sama suur kui jalgpalliväljak, suudaks see peatada koguni reisilennuki.

Pole siis sugugi üllatav, et teadlased selle niidi sitkuse vastu huvi tunnevad. „Teadlased tahaksid välja töötada samasuguste omadustega kiu, mida saaks kasutada nii kuulikindlates vestides, rippsilla trossides kui ka mujal,” kirjutab Aimee Cunningham ajakirjas „Science News”.

Ämblikuvõrgu raamniidi järgitegemine pole aga kerge, sest ämblik toodab seda oma keha sees ning sellest protsessist ei saada veel täielikult aru. „Kui mõtleme sellele, kuidas hulk tarku inimesi püüab järgi teha midagi, millega ämblikud ilma igasuguste raskusteta meie keldrites hakkama saavad, tajume oma piiratust,” ütleb bioloog Cheryl Hayashi ajakirjas „Chemical & Engineering News”.

Mida sellest järeldada? Kas ämblikud ja nende terastugev niit tekkisid lihtsalt juhuse läbi või on need targa Looja kätetöö?

[Pilt lk 24]

Mikroskoobipilt ämbliku nõristatavast niidist

[Allikaviide]

Copyright Dennis Kunkel Microscopy, Inc.