Mis on sünnitusjärgne depressioon

Mis minuga küll lahti on? Just äsja sünnitasin kena ja terve beebi. Peaksin olema õnnelik ja uhke, ent ma olen nii rusutud meeleolus ja ärevil, isegi vihane. Kas ma olen halb ema? Miks mind on vallanud selline masendus?

EHK oled sinagi kogenud värske emana ülalkirjeldatud tundeid. Kui oled, siis pole sa kaugeltki ainuke. Arvestuste kohaselt kogeb vahetevahel selliseid tundeid 70–80 protsenti värskeid emasid. Kuid mis on sünnitusjärgne depressioon ja mis seda põhjustab? Kuidas sellega toime tulla? Mil moel saavad pereliikmed ja teised tuge pakkuda?

Häired

Termin „sünnitusjärgne depressioon” viitab sünnitamisele järgnevatele depressiooniepisoodidele. Need võivad esineda iga, mitte ainult esimese lapse sünni järel või ka raseduse katkemise või katkestamise järel. Nagu teatab USA tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi naiste terviseamet, on erisuguse raskusastmega sümptomeid.

Paljud naised kogevad sünnitusjärgset kurvameelsust, mida iseloomustab kerge kurbusetunne, ärevus, ärrituvus, meeleolu kõikumine ja väsimus. Selliseid kurvameelsushoogusid peetakse normaalseks ning need ei kesta kaua, vaid vaibuvad kümne päeva jooksul pärast sünnitust iseenesest, ilma meditsiinilise sekkumiseta.

Kuid Ameerika akušööride ja günekoloogide kolleegiumi teatel need tunded igal kümnendal värskel emal süvenevad ega kao esimeste päevade jooksul. Neid võib esineda koguni mitu kuud pärast sünnitust. Siis võib olla tegemist väljakujunenud sünnitusjärgse depressiooniga, mille puhul kurvameelsus, ärevus ja meeleheide on sedavõrd intensiivsed, et värskel emal on raske oma igapäevaste ülesannetega toime tulla.

Lisaks põeb 1–3 igast tuhandest värskest emast veelgi raskemat depressioonivormi nimetusega sünnitusjärgne psühhoos, mille puhul emal on luulusid ja hallutsinatsioone, mis tihtilugu võivad viia tema enese ja beebi vigastamiseni. See haigusseisund nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. *

Põhjused

Sünnitusjärgsel depressioonil polegi üht selgelt määratletavat põhjust. Kaasatud võivad olla nii füüsilised kui ka emotsionaalsed tegurid. Üks füüsiline tegur võib olla see, et 24–48 tunni jooksul pärast sünnitust langeb naise östrogeeni- ja progesteroonitase kiiresti veelgi madalamale kui enne rasestumist, nii et organismi füsioloogilises seisundis leiab aset järsk muutus. See võib vallandada depressiooni üldiselt samal moel, nagu vallanduvad  enne menstruaaltsükli algust meeleolukõikumised ja pingeseisund. Pärast sünnitust võib langeda ka hormoonide tase, mida toodab kilpnääre. Kaasneda võivad depressiooniga sarnanevad sümptomid. Sel põhjusel nimetavad uurijad sünnitusjärgset depressiooni biokeemiliseks ja hormonaalseks häireks.

On huvitav, et ühes meditsiiniajalehes pakutakse sünnitusjärgse depressiooni põhjuseks tasakaalustamata toidusedelit, võib-olla B-kompleksi vitamiinide defitsiiti.

Väsimus ja magamatus võivad samuti olla depressiooni põhjuseks. USA Minnesota Mayo kliiniku psühhiaater dr Steven I. Altchuler ütleb: „Vahetult pärast sünnitust võivad pisiprobleemid energiapuuduse ja magamatuse tõttu palju suurematena paista. Mõned naised on eneses pettunud, kui näevad, et neil on raske saada hakkama kõige sellega, millega nad tulid hästi toime enne sünnitust, mil neid ei vaevanud sünnitusjärgne kurvameelsus ja mil nad end öösel välja magada said.” Depressiooni võivad põhjustada ka emotsionaalsed tegurid, nagu planeerimata rasedus, enneaegne sünnitus, vabadusest ilmajäämine, mure välimuse pärast ja toetuse puudumine.

Lisaks valitseb emaduse kohta terve rida üldlevinud müüte, mis süvendavad naises rusutuse ja elus läbikukkumise tunnet. Nende hulka kuulub ka idee, et emaoskused on instinktiivsed, et ema-lapse vaheline side tekib otsekohe, et beebi on täiuslik ega ole mitte kunagi rahutu ning et värske ema peaks kõigega suurepäraselt toime tulema. Tegelikus elus pole see sugugi nõnda. Emaoskusi tuleb õppida, sideme tekkimine võtab tihti aega, üht beebit on kergem hoida kui teist ning superemasid ehk täiuslikke emasid pole olemas.

Mõistmine kasvab

Veel hiljaaegu ei võetud sünnitusjärgset depressiooni üldjuhul tõsiselt. Dr Laurence Kruckman toob välja mõtte: „Varasematel aegadel peeti naise vaimse tervise probleeme vähetähtsaks ning tembeldati hüsteeriaks, mille pärast pole tarvis muretseda. Ameerika psühhiaatrite assotsiatsiooni diagnostiline juhend (DSM IV) pole kunagi päriselt tunnistanud sünnitusjärgseid häireid, mistõttu arstid pole saanud sellekohast koolitust ega pole hangitud usaldusväärset infot. ... Ja erinevalt ajast 30 aastat tagasi lähevad emad tavaliselt juba 24 tunni jooksul haiglast koju. Enamik sünnitusjärgseid psühhoose ja kurvameelsusi ning osa depressioone ilmneb 3–14 päeva jooksul pärast sünnitust. Niisiis on emad juba kodus ega ole sümptomitega kursis olevate asjatundjate järelevalve all.”

Kuid nagu väidab dr Carol E. Watkins Marylandi Baltimore’i põhjapiirkonna psühhiaatrite assotsiatsioonist, võib diagnoosimata ja ravimata sünnitusjärgne depressioon minna üle pikaajaliseks depressiooniks ning raskendada ema ja lapse vahelise sideme tekkimist. Depressioonis ema võib lapse vajadusi passiivselt ignoreerida või vastupidi, minetada enesekontrolli ja oma lapse korralekutsumiseks teda füüsiliselt karistada. See võib avaldada negatiivset mõju lapse kognitiivsele ja emotsionaalsele arengule.

Ühes ajakirja „American Family Physician” artiklis tuuakse näiteks välja mõte, et depressioonis emade väikesed lapsed sooritavad kognitiivseid teste halvemini kui need lapsed, kelle emad pole depressioonis. Lisaks võib sünnitusjärgne depressioon mõjuda halvasti teistele lastele ja mehele.

Ravi

Mida teha? Kas lihtsalt püüda see üle elada? On lohutav teada, et sünnitusjärgne depressioon on ajutine ja ravitav. * Kuigi kergete sümptomite puhul piisab vaid puhkusest ja perekonna toetusest, läheb juhul, kui depressioon halvab tegevusvõime, kindlasti vaja arstiabi, tõdeb naiste terviseamet.

Üldlevinumaid ravivõtteid on olenevalt haiguse tõsidusest ravimine antidepressantidega, * vestlused psühhiaatriga, hormoonravi või siis kõik need üheskoos. Ema depressiooni  võib aidata vähendada ka kängurumeetod * ehk nahk-naha kontakt beebiga. Veel on olemas sellised alternatiivravi meetodid nagu taimeravi, akupunktuur ja homöopaatia.

Ent asja heaks saab ka ise midagi ette võtta, näiteks süüa toitainerikast toitu (sealhulgas puu- ja köögivilju ning täisteratooteid); hoiduda kofeiinist, alkoholist ja suhkrust; harrastada mõõdukalt kehalist liikumist ning teha ajal, mil beebi magab, väike uinak. Kristlik ema Zoraya, kes pärast terve tütre sündi päevad läbi nutta tihkus, ütleb, et tal aitas depressioonist lahti saada see, et ta hakkas niipea, kui see võimalikuks osutus, osalema tavapärases Jehoova tunnistajate kuulutustegevuses. (Lisanõuandeid leiad juuresolevast kastist.)

Kuidas teised saavad aidata?

Kuna sünnitusjärgse depressiooni määravamaid faktoreid on väljapuhkamatus, saavad teised aidata sellega, et võtavad osa majapidamistöid enda peale ning hoiavad vahetevahel last. Uuringute põhjal esineb sünnitusjärgset depressiooni palju harvem seal, kus suurpere on alati valmis tuge ja nõu pakkuma. Tihti saab osutada tõhusat abi lihtsalt seeläbi, et ollakse osavõtlik kuulaja, hajutatakse värske ema kartusi ning hoidutakse kritiseerimast või hukka mõistmast. Meeles tuleb pidada seda, et sünnitusjärgne depressioon on füüsiline häire – seda pole haige ise esile kutsunud. Üks lapsevanemate sünnitusjärgse koolitusega tegelev organisatsioon toob välja mõtte, et „naine ei saa „lihtsalt end kokku võtta”, nii nagu ta ei saaks seda teha ka siis, kui ta põeks külmetushaigust, suhkurtõbe või mõnda südamehaigust”.

Eelnevast võib näha, et kuigi sünnitusjärgne periood võib olla värskele emale imeline aeg, võib see ka stressi tekitada. Olukorraga kursis olles oskame anda värskele emale vajalikku tuge.

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 23]

Nõuandeid sünnitusjärgsest depressioonist ülesaamiseks

1. Räägi kellegagi, eeskätt just teiste emadega, mida sa tunned.

2. Palu teisi appi last hoidma ning majapidamistöid või vajalikke käike tegema. Palu abikaasalt abi lapse toitmiseks öösel ja majapidamistööde tegemiseks.

3. Leia kas või 15 minutit päevas enda jaoks aega, et teha midagi, mis avaldab sulle soodsat mõju. Proovi näiteks lugeda, teha jalutuskäik või võtta lõõgastavat vanni.

4. Ka siis, kui sa vaid ühe asjatoimetusega hakkama saad, on see samm paremuse poole. Võib tulla ette päevi, mil sa ei suuda midagi ära teha. Hoia enda peale vihastumast, kui nii peaks juhtuma.

5. Üksiolek tavaliselt süvendab depressiooni. Pane end korralikult riidesse ja mine iga päev kodunt kas või veidikeseks ajaks välja. Värske õhk ja teine keskkond mõjuvad nii sinule kui ka beebile väga soodsalt.

[Allikaviide]

Koostatud info põhjal, mille on edastanud American Academy of Family Physicians, American College of Obstetricians and Gynecologists ja Office on Women’s Health.