Suulad on suured merelinnud, kes võivad vette sukelduda kiirusega kuni 190 kilomeetrit tunnis. Veega kokkupõrkel mõjub linnule jõud, mis võib ületada raskusjõu lausa 20 korda. Kuidas suudavad suulad sellisel kaelamurdval kiirusel ikka ja jälle sukelduda?

 Mõtteainet. Enne vettesööstu tõmbab suula oma tiivad keha taha, nii et tema keha võtab noole kuju, ja see teeb ta voolujooneliseks. Sukeldumisel kaitseb ta oma silmi läbipaistva silmalauga. Lisaks täidab ta kaela- ja rinnapiirkonnas olevad paunad õhuga ja need pehmendavad lööki otsekui õhkpadjad.

 Kui suula vette sukeldub, moodustavad tema nokk, pea ja kael koonuse. Tänu sellele jaotub löögijõud kaelalihastele ühtlaselt. Suula silmad lülituvad silmapilkselt ümber veealusele nägemisele.

 Kui sügavale suudavad need linnud sukelduda? Suurel kiirusel vette sööstes võib suula umbes 10 meetri sügavuseni jõuda, aga tiibade ja lestadega hoogu andes, võib ta veelgi sügavamale ujuda. Suulasid on märgatud koguni 25 meetri sügavusel. Sukeldumise lõpetanud, kerkib suula vaevata pinnale ning on valmis taas lendu tõusma.

 Vaata, kuidas suulad sukelduvad

 Teadurid on loonud bioonilisi suulasid, mis võiksid olla abiks päästetöödel. Need robotid peaksid lendama, vette sukelduma ja taas lendu tõusma. Prototüübi katsetuse käigus läks üks robot aga korduvalt katki, kuna ei pidanud veega kokkupõrkele vastu. Teadurid nentisid, et nende prototüüp ei ole nii hea sukelduja kui suula.

 Mida sina arvad? Kas suula sukeldumisoskus tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?