Veeuputus on reaalselt aset leidnud sündmus. Jumal saatis maa peale veeuputuse, et hävitada kurjad inimesed, aga Noal käskis ta ehitada laeva, et päästa head inimesed ja ka loomad. (1. Moosese 6:11–20.) Me võime uskuda, et veeuputus tõesti toimus, kuna sellest räägitakse Piiblis, mis on „kirja pandud Jumala vaimu mõjutusel”. (2. Timoteosele 3:16, allmärkus.)

•  Kas väljamõeldis või tõestisündinud lugu?

•  Miks veeuputus aset leidis?

•  Kas inimesed teadsid ette, et tuleb veeuputus?

•  Milline Noa laev välja nägi?

•  Kui kaua Noa laeva ehitas?

•  Lood, müüdid ja legendid suurest veeuputusest

 Piibel näitab, et Noa oli päriselt olemas ja et veeuputus leidis tõesti aset.

•   Piiblikirjutajad uskusid, et Noa on reaalne inimene. Näiteks piiblikirjutajad Esra ja Luukas olid pädevad ajaloolased, kes mainisid ka Noad Iisraeli rahva põlvnemisandmetes. (1. Ajaraamat 1:4; Luuka 3:36.) Evangeeliumikirjutajad Matteus ja Luukas panid kirja Jeesuse sõnad Noa ja veeuputuse kohta. (Matteuse 24:37–39; Luuka 17:26, 27.)

   Ka prohvet Hesekiel ja apostel Paulus mainisid Noad. Nad tõid teda eeskujuks, kirjeldades teda kui Jumala silmis õiget ja tugeva usuga meest. (Hesekiel 14:14, 20; Heebrealastele 11:7.) Kas neil oleks olnud mõtet tuua meile eeskujuks väljamõeldud tegelane? On selge, et Noa ja teised ustavad mehed ja naised on toodud meile eeskujuks just sellepärast, et nad olid reaalsed inimesed. (Heebrealastele 12:1; Jaakobuse 5:17.)

•   Piibel kirjeldab veeuputust üksikasjalikult. Piibli aruanne veeuputusest ei alga muinasjuttudele omaste sõnadega „Kord ennemuistsel ajal ...”. Piibel toob välja aasta, kuu ja päeva, millal veeuputusega seotud sündmused toimusid. (1. Moosese 7:11; 8:4, 13, 14.) Samuti on seal kirjas Noa laeva mõõdud. (1. Moosese 6:15.) Sellised detailid näitavad, et Piibel kirjeldab veeuputust kui tõestisündinud lugu, mitte kui väljamõeldist.

 Piiblis öeldakse, et enne veeuputust nägi Jehoova, et „inimese kurjus maa peal on suur”. (1. Moosese 6:5.) Veel öeldakse seal, et „maa oli Jumala silmis rikutud”, kuna see oli täis vägivalda ja seksuaalset ebamoraalsust. (1. Moosese 6:11; Juuda 6, 7.)

 Piiblis räägitakse, et paljuski olid nende hädade põhjuseks kurjad inglid, kes olid tulnud maa peale selleks, et naistega seksuaalsuhetes olla. Nende järglased olid hiidtürannid, kes külvasid inimeste seas kurjust. (1. Moosese 6:1, 2, 4.) Jumal otsustas maa kurjusest puhastada ja anda headele inimestele võimalus uuesti alustada. (1. Moosese 6:6, 7, 17.)

 Jah. Jumal ütles Noale, mis ta kavatseb teha, ning käskis tal ehitada oma pere ja loomade päästmiseks laeva. (1. Moosese 6:13, 14; 7:1–4.) Noa hoiatas inimesi läheneva hävingu eest, kuid nad ei võtnud teda kuulda. (2. Peetruse 2:5.) Piibel ütleb, et inimesed ei pööranud toimuvale tähelepanu, kuni tuli veeuputus ja pühkis nad kõik minema. (Matteuse 24:37–39.)

 Noa laev oli suur ristkülikukujuline kast, mis oli umbes 134 meetrit pikk, 22 meetrit lai ja 13 meetrit kõrge. a Laev oli tehtud vaigurikkast puidust ja kaetud nii seest kui ka väljast tõrvaga. Sel oli kolm korrust ehk tekki ja laevaruum oli vaheseintega osadeks jaotatud. Laeva külje sees oli uks ja mööda ülemist äärt kulges ilmselt aknaavaus. Tõenäoliselt oli laeval väikese kaldega viilkatus, et vesi saaks ära voolata. (1. Moosese 6:14–16.)

 Piibel ei ütle, kui palju aega kulus Noal laeva ehitamiseks, kuid paistab, et selleks kulus aastakümneid. Noa oli rohkem kui 500 aastat vana, kui talle sündis esimene poeg, ja 600-aastane, kui algas veeuputus. b (1. Moosese 5:32; 7:6.)

 Noa sai Jumalalt käsu ehitada laev pärast seda, kui tema kolm poega olid täiskasvanuks saanud ja abiellunud. Selleks võis kuluda 50–60 aastat. (1. Moosese 6:14, 18.) Kui see nii oli, siis võis laeva valmimiseks kuluda 40–50 aastat.