Longtaem finis, ol saentis oli traem blong faenemaot moa long saed blong jel (hydrogel) we i kamaot long hagfis. ?From wanem? From we jel ya i “sofsof moa i bitim eni samting we i kamaot long ol laef samting.”

 Tingbaot: Hagfis i luk olsem namarae mo i laef long botom blong solwota. Taem wan narafala fis i traem blong kakae hagfis, hem i lego wan jel i kamaot long bodi blong hem. Long jel ya, i gat plante protin we oli mekem i kam olsem jel, wetem ol narafala protin we oli olsem ol tred nomo. Taem olgeta protin ya oli joen, oli mekem wota raonabaot long hagfis i kam olsem nalumlum. Nao fis ya we i wantem kakae hagfis i no moa save pulum gud win, ale hem i traot hagfis ya mo i ronwe.

 Jel ya we i kamaot long hagfis i spesel. Ol tred blong protin we oli stap long hem oli 100 taem moa smol i bitim hea blong man, be oli 10 taem moa strong i bitim string blong huk. Taem jel ya i miks wetem solwota, ol tred ya oli kam olsem smosmol net waea we i strong bitim mak. Oli save holem wota we i 26,000 taem moa hevi long olgeta. !Blong talem stret, taem jel ya i kam olsem net waea, bighaf blong hem i wota nomo!

 Ol saentis oli no save mekem samting we i sem mak long jel ya blong hagfis. Wan man we i stadi long hem i talem se: “I had tumas blong mekem samting we i sem mak long jel ya.” Be ol saentis oli wantem yusum sam bakteria blong traem wokem ol tred ya blong protin. Nao oli save yusum ol tred ya blong mekem ol samting we oli no hevi, yu no save terem, oli lastik, mo taem oli kam olfala oli save roten mo gobak long graon o wota bakegen. Oli save yusum ol tred ya blong mekem kaliko mo sam samting we ol dokta oli yusum. Bambae i gat plante narafala rod tu blong yusum olgeta.

 ?Wanem tingting blong yu? ?Jel ya blong hagfis i kamaot olsem nomo o i gat wan Man we i wokem?