Go long ol haf insaed long hem

?Jisas i Mared? ?Hem i Gat Ol Brata Mo Sista?

?Jisas i Mared? ?Hem i Gat Ol Brata Mo Sista?

Ansa we Baebol i givim

 Baebol i no tokbaot ting ya tumas, be i soemaot klia se Jisas i no mared. a Traem tingbaot:

  1.   Plante taem Baebol i tokbaot ol famle blong Jisas, mo sam woman we oli bin prij wetem hem mo oli stap long taem we ol man oli kilim hem i ded. Be Baebol i neva tokbaot se Jisas i gat wan waef. (Matiu 12:46, 47; Mak 3:​31, 32; 15:40; Luk 8:​2, 3, 19, 20; Jon 19:25) I klia se Baebol i no tokbaot samting ya from we Jisas i neva mared.

  2.   Jisas i talem long ol disaepol se samfala bambae oli no mared from we oli wantem mekem moa long wok blong God, i se: “Sipos wan man i no wantem mared, hemia i gud nomo.” (Matiu 19:10-​12) Hem i soemaot gudfala eksampol long olgeta we oli jusum blong no mared, be oli yusum ful laef blong olgeta blong mekem wok blong God.​—Jon 13:15; 1 Korin 7:​32-​38.

  3.   Bifo we Jisas i ded, hem i mekem plan blong wan disaepol i lukaot long mama blong hem. (Jon 19:25-​27) Sipos Jisas i mared mo i gat ol pikinini, bambae hem i meksua se samfala oli lukaot long olgeta tu.

  4.   Baebol i tokbaot Jisas olsem wan gudfala eksampol blong ol hasban, be i no from we hem i mekem ol gudfala fasin ya long wan woman we i waef blong hem. Baebol i se: “Ol hasban, yufala i mas gohed blong lavem waef blong yufala stret olsem we Kraes tu i lavem kongregesen, nao i givim laef blong hem blong sevem kongregesen ya.” (Efesas 5:​25) Sipos Jisas i mared taem hem i stap long wol, bambae Baebol i tokbaot stret ol fasin we hem i mekem long waef blong hem.

?Jisas i gat ol brata mo sista?

 Yumi save se Jisas i gat sikis brata mo sista, o maet i gat moa. Sam long olgeta, i gat Jemes, Josef, Saemon, Judas, mo tu sista. (Matiu 13:54-​56; Mak 6:3) Olgeta oli stret pikinini blong mama blong hem Meri wetem Josef. (Matiu 1:​25) Baebol i singaot Jisas se “fasbon” blong Meri, from we Meri i gat sam narafala pikinini bakegen.​—Luk 2:7.

Giaman tingting long saed blong ol brata mo sista blong Jisas

 Sam man oli talem se tok ya “ol brata” i gat defren mining, from we oli ting se Meri i no slip wetem wan man long ful laef blong hem. Taswe samfala oli talem se ol brata blong Jisas oli ol pikinini we Josef i gat bifo we hem i stap wetem Meri. Be Baebol i soemaot se Jisas i gat raet blong rul olsem Jehova i promes long Deved, from we hem i laen blong Deved. (2 Samuel 7:​12, 13; Luk 1:​32) Sipos Josef i gat sam pikinini bifo long Jisas, fasbon pikinini nao bambae i gat raet blong kam King.

 ?Tok ya ‘ol brata’ i stap minim ol disaepol blong Jisas? No, tingting ya i no laenap wetem Baebol, from we Baebol i talem se “ol brata blong hem oli no bilif long hem.” (Jon 7:5) Baebol i makem gud se ol brata blong Jisas oli defren long ol disaepol.​—Jon 2:​12.

 Wan narafala tingting, hemia se ol brata blong Jisas oli ol kasen blong hem. Grik haf blong Baebol i yusum ol defdefren toktok blong talem “brata,” “ol famle,” mo “kasen.” (Luk 21:16; Kolosi 4:​10) Plante man we oli stadi dip long Baebol oli talem se ol brata mo sista blong Jisas i minim ol stret brata mo sista blong hem. Wan buk (The Expositor’s Bible Commentary) i talem se: “Stret rod blong kasem save long tok ya ‘ol brata’ . . . se ol pikinini boe blong Meri mo Josef, hemia ol brata blong Jisas we mama blong hem i bonem.” b

a Baebol i tokbaot Kraes olsem wan man we i mared, be ol vas raonabaot oli soemaot se hemia wan pijatok nomo.​—Jon 3:​28, 29; 2 Korin 11:2.

b Yu save luk The Gospel According to St. Mark, we Vinsen Taylor i raetem bakegen, pej 249, mo A Marginal Jew​—Rethinking the Historical Jesus, we Jon P. Meier i raetem, Buk 1, pej 331-​332.