Go long ol haf insaed long hem

Olsem Wanem Yu Save Lidim Pikinini Blong Yu

Olsem Wanem Yu Save Lidim Pikinini Blong Yu

ADVAES LONG FAMLE | TIJIM PIKININI

 Samting we yu mas save

 Long sam kalja, ol pikinini oli joen gud wetem ol papa mama mo oli askem ol advaes long olgeta. Long sam narafala kalja, ol pikinini oli askem advaes long ol fren blong olgeta.

 Taem ol pikinini askem advaes long ol fren, hemia i mekem se oli no respektem advaes blong papa mama. Mo, taem ol pikinini ya oli kam ol yangfala, maet ol papa mama oli harem olsem se oli no gat paoa long laef blong ol pikinini blong olgeta. !Mo hemia i no wan sapraes! Taem ol pikinini oli spenem plante taem wetem ol narafala pikinini, i olsem se ol pikinini oli lukaot long olgeta i no ol papa mama.

 ?From wanem i moa isi blong ol pikinini blong kam klosap long ol fren bitim ol papa mama? Traem luk ol defren risen ya.

  •   Skul. Taem ol pikinini oli spenem plante taem wetem ol narafala pikinini, oli kam ol gudfala fren mo oli save gat tingting se i moa impoten we ol fren oli glad long olgeta bitim we papa mama i glad long olgeta. Fasin ya i save kam mowas taem ol pikinini oli kam yangfala.

    Ol pikinini oli mas tinghae long tingting blong papa mama bitim tingting blong ol fren.

  •   Smoltaem tugeta. Long plante famle, taem ol pikinini oli kamaot long skul papa mama oli no stap long haos, maet from we oli stap wok.

  •   Ol spesel fasin blong ol yangfala. Taem oli kam yangfala, oli joen long ol fasin blong ol yangfala we i gat ol rul blong olgeta olsem, stael blong klos, fasin blong toktok, mo ol fasin blong folem. Plante taem oli ting se i moa impoten we ol fren i tinghae long olgeta bitim we papa mama i tinghae long olgeta.

  •   Ol advataesmen. I gat ol bisnes man we oli wokem ol samting mo ol pleplei we i blong ol yangfala nomo, hemia i mekem se i moa had blong ol perens blong kasemsave long tingting blong ol yangfala blong olgeta mo i moa had blong ol yangfala blong kasemsave long tingting blong ol perens blong olgeta. Dokta Robert Epstein i talem se: “Plante long ol bigfala stoa bae oli lus” sipos “ol yangfala oli no moa gat ol spesel fasin mo stael blong olgeta.” a

 Samting we yu save mekem

  •   Fren gud wetem pikinini blong yu oltaem.

     Baebol i talem se: “Mo ol tok ya we mi mi stap talem long yu tede, i mas stap long hat blong yu. Mo yu mas putum ol tok ya i stap long hat blong ol pikinini blong yu, mo yu mas tokbaot ol tok ya taem yu stap sidaon long haos blong yu, mo taem yu wokbaot long rod, mo taem yu go slip, mo taem yu girap.”—Dutronome 6:6, 7. NW

     Ol narafala pikinini o yangfala oli save kam fren blong pikinini blong yu, be oli no save tekem ples blong wan papa o mama blong lidim olgeta long laef. Be i gat gud nius: Sam man blong hae save oli talem se bigfala haf blong ol pikinini mo ol yangfala oli respektem papa mama blong olgeta mo oli wantem mekem olgeta oli glad. Sipos yu fren gud wetem ol pikinini blong yu oltaem, bae oli tinghae long tingting blong yu bitim tingting blong ol fren blong olgeta.

     “Yu mas spenem taem wetem ol pikinini blong yu, mekem sam samting evri dei, olsem rerem kakae, klinim ol samting, mo homwok. Mekem ol naesfala samting tugeta-pleplei ol gem, wajem ol muvi o televisin. No ting se bae inaf blong mekem samting we pikinini i laekem wanwan taem nomo. !Yu no save gat wan gudfala frensip wetem pikinini blong yu sipos yu no spenem inaf taem tugeta!”Lorraine.

  •   Meksua se pikinini blong yu i fren gud wetem ol yangfala mo ol olfala.

     Baebol i talem se: “Krangke fasin i stap long hat blong pikinini.”—Ol Proveb 22:15, NW futnot.

     Samfala papa mama oli glad taem oli luk we pikinini blong olgeta i gat plante fren. Nating we pikinini ya i gat plante fren we i gat sem yia olsem hem, be blong kam bigman long tingting hem i nidim ol fren we oli yang o oli olfala moa long hem. Mo ol fren we oli gat sem yia oli no save lidim yangfala mo givim ol gudfala advaes olsem we papa mama we i lavem hem tumas oli save mekem.

     “Ol fren blong wan pikinini we oli gat semfala yia maet oli gat sam save long sam samting, be oli no gat plante save mo ekspiriens long laef, mo oli no gat fasin waes blong halpem narafala yangfala blong tekem ol gudfala desisen. Taem ol yangfala oli letem papa mama i lidim olgeta, oli gruap long wan rod we i stret folem yia blong olgeta.”Nadia.

  •   Lidim pikinini wetem waes fasin.

     Baebol i talem se: “Man we i wokbaot wetem ol waesman, bambae hem tu i kam waes.”—Ol Proveb 13:20. NW

     Nating se oli gruap, be taem yu spenem taem wetem pikinini blong yu hemia i save givhan bigwan long olgeta. Stap olsem wan gudfala eksampol long olgeta.

     “Ol papa mama oli ol eksampol we oli impoten tumas blong wan pikinini. Taem ol pikinini i lanem blong keagud mo respektem papa mama blong olgeta, bae oli wantem kam olsem olgeta taem oli gruap.”Katherine.

a I kamaot long buk ya, Teen 2.0—Saving Our Children and Families From the Torment of Adolescence.